Komeedid tõid Maale ksenooni
Ksenoon on stabiilsete väärisgaaside seas raskeim. Sel on üheksa teisendit ehk isotoopi, mille proportsioonide järgi püüavad teadlased selle päritolu hinnata. Seni on suure osa Maa ksenooni päritolu jäänud aga mõistatuseks. Kuid möödunud aasta mais kogus kosmosesond Rosetta komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenko ümber madalorbiidil tiireldes andmeid, mis viitavad võimalikule lahendusele. Bernard Marty Prantsusmaalt Lorraine'i ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid neid andmeid analüüsides järeldusele, et komeedist lekkiv ksenoon on tõenäoliselt komeedi jäässe sisse külmunud juba Päikesesüsteemi tekkeaegadel. Eriti tugeva lahendusviite annab aga asjaolu, et 67P ksenooni isotoopiline koostis vastab väga täpselt just sellele osale Maa pealsest ksenoonist, mille päritolu ei olnud seni teada. Marty ja kaasautorid kaaluvad ajakirjas Science ka teisi võimalikke seletusi, kuidas võis ksenoon oma praeguses isotoopjaotuses Maa peale sattuda, kuid heidavad need kõik lõpuks kõrvale.
