Harrastuskalurite aruandluse kord muutub
Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine keskkonnaministeeriumi jaoks oluline. Teise lugemise käigus esitati eelnõule neli muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepanekuga täiendatakse eelnõu ja pannakse ette harrastuskalapüügi püügipiirang, mille kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks harrastuskalapüügil lubatud kala koguse ületamist. Antud muudatusettepanek on seotud Kalaliidu pöördumisega, kes juhtis tähelepanu ebaseaduslikul harrastuspüügil püütud kala müügile. Teise muudatusettepaneku kohaselt karistatakse harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Viimastel andmetel jätab keskmiselt 40 protsenti kalastuskaardi omanikest andmed esitamata. Aastas antakse välja umbes 17 500 kalastuskaarti. Kalastuskaart on vajalik kui püügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel.  
