Uued mõõteseadmed lisavad ilmajaamadele töökindlust
Harku aeroloogiajaamas lõõtsunud tuul näitas veenvalt, et äärmuslikumad ilmaolud tähistavad kliimamuutusi. Tuulisele ilmale kohaselt andis mõõteseadmete tarnija sümboolselt esimese asjana üle just moodsa tuulemõõdiku, vahendas "Aktuaalne kaamera". "See on anemomeeter, mis mõõdab tuule kiirust ja suunda. See töötab ultraheli mõõtmise põhimõttel ja selle erinevuste järgi teeb kindlaks tuule kiiruse ja suuna," selgitas Vaisala OY Balti regiooni müügijuht Jukka Sihvola. Harku mõõteväljakul on uued seadmed juba kasutuses. Kokku saab Eesti 16 uut automaatset ilmajaama ning teisi meteoroloogilisteks vaatlusteks vajalikke andureid ja mõõteseadmeid selleks, et andmeid nii õhutemperatuuri, päikesekiirguse, sademete kui ka tuule kohta oleks piisavalt. "Paremaks ja lihtsamaks muutub see, et meie ilmajaamad on töökindlamad, et enam ei esine andmetes lünkasid ja andmed on järjepidevalt olemas," rääkis keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla. Ilmajaamad võivad olla automaatsed, aga sealt laekuvad kuivad faktid ei ütle tavainimesele midagi. Prognoosimiseks on ikka vaja sünoptikuid. "Need on toorandmed, mida töödeldakse erinevate mudelitega ja meil tegelevad sellega spetsiaalsed töötajad - sünoptikud, kes annavad täiendava väärtuse. See, kuhu me suunduda tahame, on kindlasti mõjupõhisus, et anda inimestele teada, mis juhtuda võib," ütles keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Pilvi uuritakse ilmajaamas endiselt tõenäoliselt Eesti ühe kalleima õhupalliga, mis maksab üle saja euro ja lendab vähem kui paari tunni jooksul 30 kilomeetri kõrgusele.
