Anne kanali suplusvee kvaliteeti parandaks suurem vee maht
Erandiks viimastele suvedele ei ole ka tänavune rannahooaeg. Suplusvee kvaliteediga seoses on Tartus, Anne kanali ääres rohelist ja punast lippu vardasse tõmmatud vahelduva eduga juulikuu algusest alates, vahendasid ERR-i raadiouudised. Näiteks, kui juuli viimasel nädalal terviseameti poolt võetud veeproovide järgi oli olukord justkui normaliseerunud, siis augusti alguses võetud proovid peegeldasid taaskord halba pilti - vee fekaalset reostust näitavate bakterite osakaal oli jälle lubatust mitu korda suurem. Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse professori Ingmar Oti sõnul mõjutavad vee kvaliteeti mitmed tegurid. "Inimeste suplemistegevus, võib-olla ka koerte jalutamine, vihmavesi, mis tuleb sisse - kõik see mõjutab sanitaar-mikrobioloogilist olukorda. Ja kindlasti soojamate ilmadega on asi hullem," rääkis Ott. Lisaks mängib Oti sõnul rolli ka see, et Anne kanal on tehisveekogu. "Tehisveekogud enamasti on väga väikse veemahuga, teine asi on, et tal puudub veevahetus. See teeb vee ökosüsteemi nõrgaks," lisas ta. Mäletatavasti jagunes kanal kaheks tehisveekoguks Sõpruse silla rajamisega. Seega sõnab Ott, et suplusvee kvaliteet paraneks, kui need kaks sillaga lahutatud kanali osa omavahel taas ühendada. Nii suureneks veemaht ja oluline on ka see, et Eedeni kaubanduskeskuse kõrvale jääv kanali osa on omakorda ühenduses Emajõega. Lisaks kanalite ühendamisele on Oti sõnul aga vähemalt veel üks võimalus. See võimalus peitub röövkalades, kelle abiga on võimalik vett selgemaks muuta. "Röövkalad söövad ära lepiskalad. Tänu sellele jääb sooplankton, mida nad söövad, alles. Nemad jällegi söövad ära vetikad," rääkis Ott.
