Klaas taotleb valitsuselt Maarja kiriku taastamist
Linnapea Urmas Klaas, kes on ka kiriku sihtasutuse nõukogu esimees, toob kirjas peaministrile ja valitsusele esile, et kiriku taastamise nimel on 2003. aastast tegutsetud sihipäraselt, mis viis ehitusprojekti valmimiseni eelmisel aastal. Kirikuhoone taastamine on jagatud kolme etappi. Kava näeb ette, et tuleva aasta jaanuarist juulini toimuks vundamendi ja valutööd, torniehitus, katuse paigaldamine kogumaksumusega 1,5 miljonit eurot. Teises etapis 2018. aasta aprillist 2019. aasta juunini on plaanis kommunikatsioonide rajamine, välis- ja siseviimistlustööd, sisustamine ja selle maksumus on hinnanguliselt 2,9 miljonit eurot. Viimases etapis on ette nähtud oreliehitus, see peaks kestma 2019. aasta lõpuni ja läheks maksma umbes 700 000 eurot. Klaas märgib, et kiriku ehitustööde valmimise tähtaeg on juuni 2019. See tähendab, et sama aasta juuli alguses oleks kirik võimalik koos 150. juubeliaasta laulupeo pidustustega taaspühitseda. Maarja kirik hakkaks pärast valmimist lisaks vaimulikule tööle tegutsema ka kogukonna- ja hariduskeskuse ning kontserdisaalina. Kiriku taastamise maksumus on ligi 5 miljonit eurot, millele lisanduks käibemaks. Taastamist toetab Tartu linn ca 700 000 euroga, annetustest ja muudest toetustest koosnev omafinantseering ca 170 000 eurot. Ülejäänu loodabki linn ja kogudus saada riigilt. Valitsuse ja Tartu linnavalitsuse toel on seni taastatud Tartu Jaani ja Pauluse kirikud. Tartu ainus taastamata Luteri kirik on Maarja. Maarja kirik enne sõda. Autor: Eesti Rahva Muuseum Maarja kirik valmis algselt ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Maarja kirik kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks – koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, nt Johann Voldemar Jannsen ja Miina Härma. Kirikut on nimetatud ka laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees, Maarja kirikus toimus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning I laulupidu kuulutati pidulike pasunahelidega avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist. Kirik hävis varemeteks 12. juulil 1941. aastal taganeva punaarmee rünnakus Tartule. Koos kirikuga kaotas kogudus ka oma muuseumi, arhiivi ja muu seal hoiul olnud vara. Kogudus hakkas peaaegu kohe pärast hävingut valmistuma kiriku taastamiseks, kuid paraku ei soosinud toonane võim neid plaane. Varemed anti üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. Võimla tegutses kirikus aastatel 1961-2009 ja sellest perioodist teatakse Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut.
