Piirialal algab marutaudivaktsiini külvamine
  Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest ning see kestab eeldatavalt 24. septembrini. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist ning see jätkub piirialadel Ida-Virumaal. Kuna ka Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba riik, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsiini ei külvata, vaktsineerimine puudutab vaid riigipiiri Venemaaga. Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on vastavasisuline hoiatuskleebis.  Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt. "Eesti on juba neli aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud," ütles veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. "Selleks, et takistada haiguse taaslevimist Eestisse, viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimise. Samas on endiselt kohustuslik ning väga vajalik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine," märkis ta. Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.
