Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves püsib muutumatuna
Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40 protsenti ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele, teatas statistikaamet. Sundkulutused moodustasid mullu leibkonna eelarves leibkonnaliikme kohta kuus keskmiselt 162 eurot. Kuigi võrreldes 2015. aastaga suurenesid sundkulutused viie euro võrra, jäi nende osatähtsus eelarves samale tasemele. 2016. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ehk 95 eurot kuus, mis moodustas kogukuludest 23 protsenti.   Võrreldes eelneva aastaga kasvasid kulutused toidule kolme euro võrra kuus. Eluasemele kulus keskmiselt 67 eurot kuus, mis oli kaks eurot rohkem kui 2015. aastal. Transpordile kulus kuus keskmiselt 50, vabale ajale 41, majapidamisele 31, riietele ja jalanõudele 22 eurot leibkonnaliikme kohta. 2015. aastaga võrreldes on nimetatutest enim kasvanud kulutused majapidamisele ehk varasema 26 euro asemel kulus majapidamisele 31 eurot. Linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem kui maaleibkond, leibkonnaliikme kohta oli linnas eluasemekulu keskmiselt 13 eurot võrra suurem kui maal ning kulutused kuus vastavalt 71 ja 58 eurot.   Linnaleibkondadega võrreldes kulus maal enam raha transpordile: maal veidi enam kui 14 protsenti ja linnas 11 protsenti leibkonna eelarvest ehk kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 48 eurot kuus, siis maal 54 eurot kuus. Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harju-, Rapla- ja Tartumaal ehk vastavalt 459, 447 ja 427 eurot kuus leibkonnaliikme kohta ning väikseimad Ida-Virumaa ja Põlvamaa leibkondadel ehk vastavalt 296 ja 299 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Toodud hinnangud põhinevad statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta andmetel. Uuringus osales üle 4400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2016. aastal oli Eestis üle 592 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest. Narvalastel aitab säästa Venemaa lähedus Kõige suurem oli sundkulutuste osakaal Ida-Virumaa leibkondades ehk 50 protsenti kogukulutustest. Samas kogukulutused olid seal kõige väiksemad, vahendas "Aktuaalne kaamera". Narvalastele pakub säästuvõimalusi muu hulgas Venemaa naabrus. "Valime seda, mis odavam. Osaleme ostukampaaniates. Mingeid uhkeid riideid endale ei osta," rääkis Valentina. "Kulutame nii palju, kui meile raha antakse. Meil on ka palgad väiksemad kui mujal Eestis. Küte, elekter, gaas - kõik hinnad on kasvanud. Samuti toiduained. Eurole üleminekuga hakkasime halvemini elama," tõdes Ljubov. "Narvakad hoiavad kokku, säästavad elektrit ehk söövad vähem, ostavad odavaid toiduaineid ja ehk ostavad ka midagi Venemaalt," ütles Jelena. "Jah, ostan odavaid ravimeid, kondiitritooteid, maiustusi. Meil on see kõik kallis, Venemaal odavam," sõnas Anna.
