Küttehooaeg tõi katlahooldajatele ja korstnapühkijatele pikad järjekorrad
Igal gaasikatla, kamina või ahju omanikul on seaduse järgi kohustus tellida oma seadmele korraline hooldus kord aastas. Enamasti meenub inimestele see kohustus sügisel algul, kui kütteperiood on algamas, mistõttu venivad hooldusjärjekorrad hoobilt kuni mitme kuu pikkuseks. Mitu traagilist juhtumit hooldamata gaasiseadmetega tuletas avalikkusele meelde, et kõik, mis liigub, kulub ehk kütteseadmed kujutavad endast hooldamata kujul ohtu. Samamoodi tuleb igal aastal ette tuleõnnetusi, kui aastaid pühkimata nõgi korstnas korraga süttib ja maja maha põleb, halvemal juhul ka inimohvreid nõudes. 55 000 gaasikatelt Gaasikateldena on kasutusel nii gaasiveesoojendid kui seinapealsed gaasikütteaparaadid. Gaasil põhinevaid veesoojendajaid on Eestis umbes 40 000, kütteaparaate 15 000. Gaasiveesoojendajate turuliider on Junkers, selle firma seadmeid kasutab ca 30 000 klienti. Kütteaparaatidest on Junkersi omi umbes kolmandik. Eestisse pooled Junkersi gaasiseadmed paigaldanud ja neid hooldava OÜ Gaspre ärijuhi Epp Jürme sõnul on neil ooteaeg praegu vähemalt kuu aega ja nii pikaks venis järjekord juba kuu aega tagasi. Nende kliendid hakkasid end massiliselt järjekorda võtma poolest augustist. "Kütteperiood ei sega hooldust. Siis ongi just hea tööolukorras kontrollida." "Inimestele on öeldud, et katsuge suvel oma rege rautada ja siis nad arvavad, et see tähendab, et tuleb järjekorda võtta poolest augustist, aga oma korralise hoolduse võiksid nad ära teha veebruaris-märtsis-aprillis, kui mehed (tehnikud - toim.) istuvad, midagi teha ei ole ja on hapukurgihooaeg," soovitab Jürna. Jürna ütleb, et gaasikatelde hoolduses on olukord mõnevõrra paranenud. Ühest küljest on aidanud teadlikkust tõsta traagilised õnnetusjuhtumid gaasikateldega, teisalt aga hakati kaasaegseid gaasikatlaid paigaldama 15 aastat tagasi, kui hoogne kinnisvaraarendus lahti läks. Siis andsid gaasikatelde paigaldajad kaasa ka juhendid ja hoiatasid õnnetuste eest, kui seade hooldamata jätta. Hooldada võib igal ajal Inimestele on jäänud arusaam, et seadmeid võib hooldada kütteperioodi eel või järel, ent tegelikult sellist seaduspära pole, kinnitavad nii gaasiseadmete hooldajad kui ka korstnapühkijad. "Kütteperiood ei sega hooldust. Siis ongi just hea tööolukorras kontrollida," kinnitab Jürna, et hoolduseks on hea iga aeg. "Tohib ka keset kütteperioodi puhastada. Pole vahet, kas teha seda kütteperioodi keskel või lõpus, paljud korstnapühkijad teevad ka aastaringselt tööd," sekundeerib OÜ Korstnakratt asjaajaja ehk korstnapühkija Juhan Räni abikaasa Regina. Juhan Räni ise on samal ajal klientide juures tööd tegemas - ka korstnapühkimise järjekorrad on heade spetsialistide juures vähemalt kuupikkused. "Kõige mõistlikum on hooldada kevade poole, kui kütteperiood hakkab lõppema, siis avalduvad vead - näiteks on korstnal praod sees või vajab remonti pliidisisu. Siis jõuab suve jooksul parandada. Pliidiremonti saab aastaringselt teha," räägib Regina Räni. Probleemiks on ka gaasiseadmed, mida inimesed otse korstnasse ühendavad, ehkki selleks tuleks paigaldada spetsiaalne toru. "Kuna see on kallis, siis paljud arvad, et mida see ikka teeb, aga gaasi- ja veeaurud lõhuvad korstnad päris kiiresti ära, kolme-nelja aastaga on tutikad korstnad läinud. Korsten ei suuda vahepeal ära kuivada, on pidevalt niiske ja kui otsas on veel ahi- või pliidiküte, siis läheb korsten lõpuks põlema," kirjeldab Räni ette tulnud juhtumeid. Seadus kohustab Tuleohutuse seadus näeb ette, et kortermajades asuvatele köetavatele kaminatele-ahjudele-pliitidele tuleb korralist hooldust teha kord aastas. Seejuures kehtib nõue ka juhul, kui korteris on põhikütteallikaks miski muu (nt kesk-, elektri- või gaasiküte), kuid on ehitatud ka köetav kamin, mida vaid kaks korda aastas hubasuse nimel köetakse. "Kui kortermajas on kasvõi üks kamin sees, siis pole vahet, kas seda ka kütad või vaatad niisama, ikka peab korstnapühkija käima." "Kui kortermajas on kasvõi üks kamin sees, siis pole vahet, kas seda ka kütad või vaatad niisama, ikka peab korstnapühkija käima. See on päästeameti poolt kehtestatud nõue," ütleb Räni, et küttekolde olemasolu nõuab seaduse täitmist vaikimisi. Küttekolletega eramajades on nõue professionaalse hoolduse järele iga viie aasta tagant, ent vahepealsetel aastatel peab sellisel juhul puhastama lõõre ise ning see peab olema tõestatav. Regina Räni räägib, et viimase 15 aasta jooksul on korstnapühkija Juhan Räni näinud vaid kahte klienti, kes on ise oma küttekoldeid briljantselt hooldanud, enamik piirdub vaid tuppa jääva osa ehk ahjusuu puhastamisega, mis aga pole piisav. Kus kõik lõõrid ja luugid asuvad, enamik klientidest ei teagi. "Inimene mõtleb kohati, et ta on surematu – minuga ei juhtu kunagi mitte midagi," põhjendab Räni, miks hooldusele sageli käega lüüakse. "Pigem on naised hoolsamad - naised on kohusetundlikumad. 70 protsenti helistajatest on naised," kirjeldab Räni tellimuskõnesid. Probleemsed piirkonnad: Ida-Viru ja Lõuna-Eesti "Kõige hullem on olukord Lõuna-Eestis, kus on palju vanu eramaju, kus elab sees üksik vanainimene, kes pole kunagi korstnapühkijat kutsunud." Korstnapühkijad kinnitavad, et linnas on eramajade omanikud hoolsamad kui maapiirkondades. Ka päästeametist tõdeti ERR-ile, et kõige hullem on olukord Lõuna-Eestis, kus on palju vanu eramaju, kus elab sees üksik vanainimene, kes pole kunagi korstnapühkijat välja kutsunud, põhjendades, et ahi on 50 aastat veatult töötanud. Gaasikatelde puhul on nn kriisipiirkonnaks aga Ida-Virumaa, kus 80 protsenti väljakutsetest on avariidele, üksnes 20 protsenti korraliseks hoolduseks, kunnitab gaasiseadmeid hooldava OÜ Econef hooldusosakonna juhataja Jevgeni Aleksejev. "Sillamäel on olukord kõige hullem – ainult avariitellimused, mitte ühtki hooldustellimust," ütleb Aleksejev. "Sillamäel on olukord kõige hullem – ainult avariitellimused, mitte ühtki hooldustellimust." "Inimesed kutsuvad meid alles siis, kui säde ei tööta üldse. Ütleme küll, et garantiitingimustes on kirjas, et garantii kethib üksnes juhul, kui nad teevad kord aastas kontrolli, aga inimesed ikka ei tee seda kontrolli," tõdeb Aleksejev. Nii kutsutaksegi gaasitehnikud välja alles siis, kui mõni andur ei tööta või katel ei soojenda - enamasti on selleks ajaks seadme paigaldusest ilma hooldamata juba viis-kuus aastat möödas. Ligi kahe aasta tagune juhtum, kus Kohtla-Järvel plahvatas gaasikatel, milles hukkus inimene, oli paigaldatud ebakorrektselt, paigladusjuhendi reegleid eirates inimese enda poolt. Venemaalt ostetud tundmatud seadmed Teine Ida-Virumaad iseloomustav asjaolu on see, et paljud inimesed soetavad omale Venemaalt pärit gaasiveesoojendi, sest see on odavam. Kui Eestist ostetuna maksab veesoojendi 250 eurot, siis Venemaalt saab sama seadme kätte alla saja euroga. Neid aga ei hoolda pärast ostu enam keegi, pealegi pole Eestist sobivaid varuosi saada. Kohalikest ajalehtedest leiab ka reklaame, kus pakutakse Venemaalt pärit gaasiveesoojendite paigaldust. "Paljudel pole õigust teha gaasiga seotud töid – naaber või tuttav paigaldab, ja pärast on probleem." "Paljudel pole õigust teha gaasiga seotud töid – naaber või tuttav paigaldab, ja pärast on probleem," kirjeldab Aleksejev. "Ida-Virumaal on väga suur erinevus Tallinnaga. Inimestel pole nii palju raha, et kord aastas hooldustööd tellida, kuigi see pole nii kallis." Econef küsib Ida-Virumaal gaasiseadmete hooldustöö eest 20 eurot, ent kui juhtub avarii, tuleb kukrut kergitada juba märksa rohkem - ainuüksi seadme pisiremont maksab 50 eurot, suuremad remonditööd maksavad veelgi enam. Võrdluseks, Tallinnas ja Harjumaal tegusev Gaspre küsib tavahoolduse eest 45 eurot, millele õhtuti ja pühade ajal lisandub koefitsient.
