Uuest elukohast teatamise aeg lüheneb 14 päevale
Kolmapäeval tuleb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõu, millega muuhulgas lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kui kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, siis edaspidi on see aeg lühem ehk vaid 14 päeva. Eelnõu seletuskirja järgi tingis tähtaja lühendamise kolm põhjust. Esmalt vajadus aktuaalsemate andmete järele. Teisalt see, et inimestele on elukohateate esitamine tehtud väga lihtsaks – on võimalus kasutada nii e-teenust, postiga saatmist kui kohale minemist. Kolmandaks on inimesel kasulik esitada elukohateade võimalikult ruttu, sest on juhtunud, et kuuajane viivitamine on jätnud ta ilma mingist kohaliku omavalitsuse teenusest. "Näiteks on isik asunud elama uude elukohta ning täidab kehtivast seadusest tulenevat kohustust esitada elukohateade 30 päeva jooksul, kuid jääb seetõttu ilma õigustest saada maamaksu soodustust (asus elama 15. detsembril, elukohateate esitas 10. jaanuaril, seega 1. jaanuari seisuga tehtavates otsustes ei ole aadress muutunud)." Kohalike omavalitsuste üksustel on võimalik saada rahvastikuregistrist andmeid ka eelmiste elukohtade kohta. Kui selgub, et kohaliku omavalitsuse elanikule anti toetust, kuid inimene on pärast toetuse saamist kolinud teise kohalikku omavalitsusse, mille elukoha alguse kuupäev on varasem kui toetuse või teenuse saamise kuupäev, siis peaks kohalikul omavalitsusel olema võimalus võtta inimese suhtes käsile asjakohased meetmed alusel, et ta ei olnud tegelikult õigustatud nimetatud teenust või toetust saama. "Näiteks on võimalik teenuste või toetuste saamist kontrollida varasema elukoha järgsel kohalikul omavalitsusel. Uue elukoha aadressi esitamise tähtaeg 14 päeva tagantjärgi elama asumisest on piisavalt lühike aeg, mistõttu esineb teenuste ja toetuste topelt saamise juhtumeid harva." Rahvastikuregistrile on aastate jooksul heidetud ette, et inimeste elukoha andmed ei vasta tegelikkusele. Statistikaameti tehtud Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmetel kattub tegelik elukoht registreeritud elukohaga 88 protsendil juhtudest ning ei kattu 12 protsendil. Mitmete asjaolude koosmõjul ei kajastu praegu osade isikute aadressid rahvastikuregistris õigesti. Selle põhjusteks on sama uuringu andmetel järgmised asjaolud: isikud ei pea elukoha registreerimist vajalikuks (44 protsenti juhtudest), isikud peavad enda praegust elukohta ajutiseks (35 protsenti), esineb takistavaid asjaolusid (üürileandja ei ole nõus, hoonel ei ole kasutusluba vms; viis protsenti), elukoha registreering on seotud mõne pakutava teenuse või soodustusega (nt lapse kooli- või lasteaiakoht, maksud jms; üheksa protsenti) või soovitakse toetada mõnda muud kohalikku omavalitsust (3 protsenti).
