Soonik pääseb kriminaaluurimise alt
  Soonik saavutas vastasseisus prokuratuuriga esimese kohtuvõidu juba tänavu mais, kui Harju maakohus lõpetas tema suhtes kriminaalmenetluse omastamise süüdistuses seoses süüteo aegumistähtaja möödumisega. Kohus märkis toona, et Soonikule süüks arvatud teod pandi toime perioodil 2010. aasta 10. jaanuarist 2011. aasta 11. novembrini, aegudes seega 2016. aasta novembris. Lisaks MTÜ Eesti Jäähokiliit vara omastamisele summas 89 565 eurot oli Riho Soonikule esitatud süüdistus ka raamatupidamiskohustuse rikkumises, mille osas saatis kohus süüdistuse prokuratuuri tagasi ja palus hinnata, millised on just need tõendid, mis alles jäänud süüdistuse mahtu tõendavad. Ühtlasi ei võtnud kohus menetlusse MTÜ Eesti Jäähokiliit poolt kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi, kuna nimetatud hagi on juba 2016. aasta detsembrist Harju maakohtu menetluses tsiviilkorras. Põhja ringkonnaprokuratuur maakohtu lahendiga ei nõustunud ja vaidlustas selle, kuid kolmapäeval sai selgeks, et kohtumäärus, millega Harju maakohus lõpetas Sooniku suhtes pooleli olnud menetluse omastamise süüdistuses, jääb lõplikult jõusse. Prokuratuur tõdes, et nimetatud määruse tõttu on prokuratuur sunnitud ise lõpetama menetluse ka raamatupidamise kohustuse rikkumise episoodis. "Lisaks omastamise etteheitmisele oli prokuratuur esitanud 2017. aasta märtsis Soonikule süüdistuse ka raamatupidamise kohustuse rikkumises. Kriminaalmenetlust alustati MTÜ Eesti Jäähokiliidu poolt esitatud andmete alusel, kuid vaatamata kiirele uurimisele õiguskaitseasutuste poolt, otsustas kohus menetluse omastamise episoodis lõpetada aegumise tõttu ning raamatupidamise kohustuse rikkumist puudutavas osas süüdistusakti prokuratuuri tagastada. Kuigi prokuratuur edastas alles jäänud kuriteoepisoodi süüdistusaktiga uuesti kohtumenetlusse, ei alustanud kohus menetlust ega andnud Soonikut kohtu alla ka raamatupidamise kohustuse rikkumisega seotud kriminaalasjas," selgitas ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaa. Nii nägi Harju maakohus Sooniku kohtu alla andmisega takistusena põhjust, et riigikohtus on pooleli vaidlus juba varem aegumisega lõpetatud omastamise kuriteoepisoodi lõpetamise osas. !Vahepeal oli tekkinud aegumisoht raamatupidamise kohustuse rikkumist puudutavas episoodis. Seadus annab võimaluse kuriteoepisoodi eraldamiseks, kui on kuriteo aegumise oht. Kohus aga ei pidanud võimalikuks enda poolt kuriteoepisoodi eraldamist,“ märkis Kruusmaa. Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern lisas, et majanduskuritegude tõhus menetlemine on üheks prokuratuuri prioriteediks. „Majanduskuritegude menetlused on reeglina mahukad, keerulised ja aeganõudvad. Võimalikku kuriteo aegumisriski vähendab see, kui menetlus algab võimalikult ruttu. Kuritegude menetlemine saab alata seda kiiremini, mida kiiremini laekub politseile või prokuratuurile info võimalikust kuriteost," rääkis Pern BNS-ile. Tema sõnul saavad majanduskuritegusid märgata eelkõige ettevõtete omanikud. "Tähtis on, et äriühingute omanikud ja juhatus tunneksid kogu aeg huvi oma ettevõtete käekäigu vastu, ettevõtete omaniku, juhatuse või juhtivtöötajate vahetamisel kontrollitakse raamatupidamist viivitamatult, vajadusel viiakse läbi auditeid ja muud, mis aitaks võimalikele kuritegudele jälile saada võimalikult kiirelt. Oluliselt on nii politsei kui prokuratuuri tööd hõlbustanud see, kui kannatanu on teinud ära eeltöö tegu tõendavate dokumentide või muude tõendite kogumiseks ning tal on ülevaade rikkumise ulatusest," ütles Pern. Tema sõnul on majanduskuritegude menetlemine tänu politseis toimunud töökorralduse muutustele muutunud varasemast kiiremaks ja tõhusamaks ning tegelikult on menetluskiiruse kasvust näiteks ka käesolev menetlus – kuigi teave võimalikust kuriteost laekus politseile 2016. mais, oli prokuratuuril võimalik kriminaalasi tervikuna kohtusse edastada juba tänavu märtsis. Prokuratuurile teadaolevalt on MTÜ Eesti Jäähokiliidul Soonikuga pooleli tsiviilvaidlus Harju maakohtus. Soonikut süüdistati selles, et tegutsedes MTÜ Eesti Jäähokiliit (EJHL) peasekretärina alates 2006. aasta augustist omastas ta MTÜ vara. Soonik võttis liidu arvelduskontolt välja sularaha pangakontoristja pangaautomaatidest ning tasus EJHL-i arvelduskontol olevate vahendite arvel enda isiklike kulude eest, pöörates sellega temale usaldatud võõrast vara enda kasuks kokku summas 89 565,79 eurot, seisis süüdistuses. Ühtlasi ei taganud Soonik süüdistuse järgi nõuetekohaselt EJHL-i raamatupidamist, raskendades oluliselt ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisust, tuvastasid uurijad. Soonik sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse omastamises ja raamatupidamiskohustuse rikkumises. Riho Soonik on BNS-ile kinnitanud, et ei tunnista end süüdi.
