Kanaaride algasukad pärinevad Põhja-Aafrikast
Ricardo Rodríguez Varela Stockholmi ülikoolist ja ta kolleegid järjestasid Cran Canaria ja Tenerife saarel enne eurooplaste vallutust elanud guantšide koljudest saadud DNA-d ja kirjutavad tulemustest ajakirjas Current Biology. Millal ja kuidas guantšid Kanaaridele jõudsid, ei ole hästi teada. Mõistatus on seda suurem, et kui eurooplased neid kohtasid, ei olnud neil mingeid meresõidukeid ega ka meresõiduoskusi. Nende eluolu meenutas pigem nooremat kiviaega. Nii nagu oli see olnud Euroopas ja Vahemeremaades. Nüüd on senisest kindlamini teada vähemalt seegi, et guantšid on praeguste Põhja-Aafrika berberitega lähemalt suguluses kui ühegi teise inimrühmaga, kelle DNA-d teadlased nende omaga kõrvutasid. Huvitav on praeguste uuringutulemuste juures ka see, et need viitavad guantšide põlvenemisele mitmest erisugusest inimrühmast. Väike osa nende geenikoodist pärineb neilt kiviaja põllupidajatelt, kes rändasid umbes 7000 aasta eest praegusest Türgist Euroopasse. Nende rändurite geneetilisi jälgi kohtame ka mitmel pool Põhja-Aafrikas, kuid pole päris selge, kuidas nende jälgede jätjad Põhja-Aafrikas omal ajal täpsemalt liikusid. Sai ka kinnitust, et tänapäeva kanaarlased on osa oma geenimaterjalist saanud saarte algasukatelt. Uuringu järgi leidub seda materjali neis umbes 16–31 protsendi ulatuses  Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates „Labor“ räägib meriheina levikust Läänemeres Tiia Möller, Läänemere kõrgvete taseme tõusu põhjendab aga Katri Pindsoo.
