Helviksambla geenid aitavad mõista maismaataimede lugu
Nüüd on teadlased järjestanud hariliku helviku genoomi. Paljude maade teadlased enam kui 40 ülikoolist ja teadusasutusest, eesotsas John Bowmaniga Austraaliast Monashi ülikoolist, Takayuki Kohchiga Jaapanist Kyoto ülikoolist ja Katsuyuki Yamatoga Jaapanist Kindai ülikoolist avaldasid ajakirjas Cell. Helvikut ei valitud järjestamiseks juhuslikult. Neid taimi on taimeteadlased uurinud juba hilisest keskajast alates, kuid tänapäevaste meetodite abiga võime neist saada paremat aimu kõigi maismaataimede arenguloo kohta. Kõik maismaataimed, nii kivil kiratsev sammal kui ka metsas mühisev põlispuu, on arvatavasti pärit ühisest eellasliigist, vetikast, kes ligi pool miljardit aastat tagasi, ordoviitsiumis kolis merest maismaale. Helviksamblad eraldusid teistest maismaataimedest üsna varakult ja neis on säilinud mõningaid omadusi, mis neid varajasi maismaataimi iseloomustasid. Bowman ja kolleegid kirjeldavad hariliku helviku paarikümmend tuhandet geeni, mis võrreldes õistaimede genoomiga sisaldavad vähem korduvat infot. Õistaimedel aitab geeniinfo korduvus elus püsida, sest kui midagi viltu läheb, on kohe varukoopia võtta. Helvikutel tagavad vastupidavuse aga omad mehhanismid. Nüüd jääb teadlastel üle välja selgitada, mida kõik need ära kirjeldatud geenid helvikul täpsemalt teevad ja kuidas need geenid on teistel taimedel teistsuguseks muundunud.
