Jürgen Rooste. Bukowski bluus (siga kõneleb Bukist)
Tere õhtust, daamed ja härrased! Nagu näha, ma olen siga ja mul paluti pidada väike kõne, n-ö loeng Bukowski elust. Kesse palus? Ise palusin seakeelil end! Niisiis: sündind Heinrich Karl Bukowski – USA poolsakslasest okupandi ja saksa plika järeltulija, täiesti arusaadav miks ta alter ego on Henri Chinaski ja veel arusaadavam, miks ta ise on Charles Bukowski! kujutage ette, kui me räägiks siin täna Heinrich Karl Bukowskist! Oleks teistmoodi, eks.   Ta sündist 16. augustil 1920 – ja suri 9. märtsil 1994, esimene näitab, et ta oli tähemärgilt lõvi nagu siinkirjutajaga – see oleks kindlasti korda läind mõnele ta müstikasegost pruudile,   surmadaatum ei näita aga midagi palju pääle selle, et ta elas ühe vägeva joodiku kohta ikka kaua!   Ta oli kadunud sugupõlve laps: ta oleks võinud olla Hemingway poeg, seda ta vaimselt oligi, tal on isegi üks lugu „Mina ja mu õlu ja kui kõva mees ma olen”, kus ta Hemingway’ga imaginaarselt poksib.   Tal oli raske lapsepõlv: isa peksis rängalt ja rajult, teised lapsed kiusasid ta aktsendi ja vaikse-häbeliku-hädalise olemise pärast (uskuge või mitte – ka mina põrsana olin vaikne ja kartlik – isa küll ei peksnud, lihtsalt jõi, ja ema oli kolekuri ja pragas muga alati – nii et ma ei teinud enne 18-aastaseks saamist pea ühtki pahandust, sest ma olin juba ette ära pragatud!),   enda sõnutsi oli Bukowskil üldse sitt elu, et ta sai kõige sitemad töökohad, mis võimalik, sest tal oli loll ja aus nägu: see küll ei varasta!   Ta väidab, et nii ta kirjanikuks saigi, isegi sõjaväkke ei kõlvand ta Teise suure sõja lõpul, psühhide komisjon leidis ta olevat liiga hullu, 26-aastaselt kukkus ta kümneaastasesse joobesse – sel ajal ta ei kirjutand, sest oli nii pettund selles kui raske oli avaldada.   Ta isegi nöökab natuke neid, kes 20-aastaselt kõik ära avaldavad ja auhindu saavad ja kirjanike liitu võetakse nagu mõni siga siin: neil jääb sitt elu elamata:   Bukk, ma kinnitan sulle, seda saab ka takkajärgi elada!   Edasi võiks ta elu kirjeldada nii et elas jõi kirjutas esines magatas naisi ja lõpuks suri ära LA oli päämiselt ta kodupaik – inglite linnas ongi kuradil mänguruumi!   Ta hauakivil seisab: "Don't Try", "ära püüa!"   Sellest on sea endine kallim modifitseerinud suurepärase hüüdlause eluks: leba või loobu!   Pea-asi, et siga saab päikse või vähemasti kuuma prožektori valgusvihus või mõne veel kuumema emise kaisus lebada!   See oli loeng Bukowski elust!
