Sillamäel fikseeriti detsembris korduvalt ammoniaagi taseme tõus välisõhus
Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et näiteks viimati detsembri lõpus fikseeris seirejaam paar korda ammoniaagi kontsentratsiooni tõusu. Lainjärv märkis, et näiteks 26. detsembril kell 8 mõõdeti 53,6 mikrogrammi kuupmeetris, kuid inimeste tervisele see ohtu ei kujuta. "Selgituseks niipalju, et ammoniaagile piirväärtust määratud ei ole. Varem kehtinud välisõhu kaitse seaduse järgi oli see 200 mikrogrammi kuupmeetris tunni keskmise väärtusena. Seega peaks selline väärtus (200 mikrogrammi) veel olema tervisele ohutu. Lõhnahäiringuga võib küll kaasneda ebameeldiv aisting," nentis ta. Lainjärv lisas, et ammoniaagi kontsentratsioonide tõuse on Sillamäel fikseeeritud ka varem. "Seni ei ole me kahjuks suutnud allikat/allikaid tuvastada. Õhku jälge ei jää ja kõiki potentsiaalseid allikaid pidevalt mõõta ei ole kahjuks võimalik, aga tõendada saame ainult vahetu mõõtmise kaudu," ütles Lainjärv. Mullu 15.-22. juunil fikseeris seirejaam ammoniaagi taseme normi ületamise, mis tekitas ärevust ka linnaelanike hulgas. Saasteallika selgitamiseks on alustatud uurimist. Keskkonnainspektsioon palub tõenäoliselt keskkonnauuringute keskuse abi allika asukoha tuvastamiseks ja seejärel otsustatakse mõõtmiste tellimine. Endise Sillamäe linna peaökoloogi, praegu Eesti looduskaitse seltsi Sillamäe osakonda juhtiva Vladimir Mirotvortsevi arvates saaks pilt selgemaks, kui linna püstitataks veel üks seirejaam. "Praegu on ainult üks mõõtepunkt, mis asub reovee puhastusjaama ja Silmeti lähistel ning veidi kaugemal on sadama terminalid. Nii satuvad ühed heitmed teise otsa ja saastajat on raske selgeks teha. Oleks kaugemal teine seirejaam veel, siis saaks parema pildi, kust ammoniaaki lekib," rääkis Mirotvortsev. Praegu asub Sillamäe seirejaamale lähim õhuseirejaam linnulennult kaheksa kilomeetri kaugusel kagus Sinimäe alevikus. Seal pole ammoniaagi kontsentratsiooni tõusu fikseeritud.
