Eesti annab paarsada tuhat eurot maksnud seapõleti Moldovale tasuta
Maaeluministeeriumi asekantsler ning loomsete jäätmete käitlemisega tegeleva riigiaktsiaseltsi Vireen nõukogu esimees Toomas Kevvai ütles ERR-i raadiouudistele, et põletusahi otsustati kokkuleppel Euroopa Komisjoniga Moldovale üle anda, kuna Eesti jaoks on selle kasutamise vajadus tänaseks ära langenud. Valitsus eraldas seapõletina tuntud seadme ostmiseks 2014. aasta lõpus reservfondist 227 500 eurot. Mobiiline põletusahi Hurikan 1000E telliti Briti ettevõttelt Waste Spectrum Environmental. Ostuhinnale lisandus veel ligi 22 000 eurot seadistamise tasu. Hiljem kattis 75 protsenti ostusummast Euroopa Komisjon. Toonane maaeluminister Ivari Padar meenutas, et põletusahi otsustati hankida veterinaar- ja toiduameti soovitusel ning arvesse võeti ka Läti kogemusi, kus oli juba kohal kaks sellist seadeldist. Põletit kasutati taudikoldes sisuliselt vaid ühe korra, 2015. aasta 31. juuli ja 1. augustil Tartumaal Rämsi külas seakatku tõttu hukatud loomade korjuste hävitamisel. Vähest kasutust kommenteerides võrdles Kevvai põletit päästeametile omase seadmega, mille puhul on seda parem, mida vähem seda kasutatakse. „Ega me ei eeldagi, et meie kaitsevõimekus või päästevõimekus on kogu aeg kasutuses.” Kevvai sõnul otsustati põleti osta, kui metsas tuvastati esimesed katkujuhtumid ja riskihinnangu kohaselt oli oht suurim väikefarmidele. „Reaalne elu oli aga selline, et kodusead nakatusid suurtes farmides ja nende jaoks see põleti enam oma võimsuselt ei piisanud,” meenutas Kevvai, mistõttu hakati otsima suurfarmide jaoks kohasemaid lahendusi. Põletusseade läks töö käigus ka rikki ja viidi tagasi Ebaverre. Juhtum päädis skandaaliga, sest ministeeriumi erikontroll leidis, et loomsete jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte Vireen esitas avalikkusele valeandmeid hävitatud korjuste koguse kohta ning ettevõtte toonane juht astus tagasi. Korjuste matmise ja põletamise alternatiivina on Vireen tänaseks üles ehitanud mahuka külmutamisvõimsuse, mis laseb suurte katkukollete puhul hukatud sead esmalt külmutada ja siis nad järkjärgult Vireeni töötlemisest läbi lasta. See on majanduslikult oluliselt efektiivsem, nentis Kevvai. Vireeni nõukogu esimees ütles, et Moldova jaoks tähendab põleti saamine esimest sammu loomsete jäätmete käitluse võimekuse väljaarendamisel. Lähiaastail on plaanis ka Moldoval rajada Vireeniga sarnane tehas. Eestist Moldovasse teele pandud põleti peaks kohale jõudma kuu lõpuks.
