Teisele ringile minevad plastmänguasjad võivad olla lastele ohtlikud
Nii Eestis kui mujal arenenud riikides müügil olevad mänguasjad läbivad kontrolli, et need oleksid (väike)lastele ohutud. Kuid mis siis, kui mänguasi on mitu aastat olnud kasutusel – kui ohutu on ta siis? Plymouthi ülikooli teadlased analüüsisid 200 plastmänguasja, mille said inimeste kodudest, lasteaedadest ning kasutatud asjade poodidest. Autod, rongid, konstruktormänguasjad, kujukesed ja pusled - kriteerium oli, et need võivad sattuda mängides ka lastele suhu. Selgus, et neist mänguasjadest eraldus suures koguses ohtlikke keemilisi elemente, näiteks antimoni, baariumi, broomi, kaadmiumi, kroomi, pliid ja seleeni. Tõsi, mõni neist elementidest ei ole inimesele otseselt ohtlik (näiteks kroom), kuid arvesse tuleb võtta seda, et tegu on lastega, kellele kehakaal on väike ning neile mõjuvad oluliselt väiksemad kogused keemilisi elemente tugevamalt, sh ohtlikult. Eriti ohtlikud olid näiteks mänguasjad, millel oli kollast, punast või musta värvi kivikesi. Teadlased tahtsid teada, mis juhtub, kui mõni tükike neist mänguasjadest peaks sattuma lapse makku. Selleks tegid nad nendega katseid sarnases keskkonnas nagu on meie maos. Selleks panid nad mänguasjatükikesed lahendatud vesinikkloriidhappesse ehk sellesse, millest koosneb meie maohape. Päris mitmest mänguasjast eraldus broomi, kaadmiumi või tina, mis ületab Euroopa Nõukogu mänguasjade ohutuse direktiivi norme. Varasemates uuringutes on näidatud, et ülemäärases koguses pliid või kaadmiumi võib sisalduda ka meie jooginõudes. Samuti on nende ainete ülemäärast kogust täheldatud laste mänguväljakute ronimisvahenditel, eriti värvides. See uuring pakub ühtlasi välja täienduse Euroopa Komisjoni mänguasjade ohutuse direktiivi täiendamiseks. Lapsevanematel ja täiskasvanutel, kes lastele mänguasju ostavad ning kes neid saavad n-ö teiselt ringilt, soovitavad uuringu autorid mõelda sellele, et mänguasjades peituvad keemilised ohud. Iseäranis odavate ja arenguriikides toodetud mänguasjade ostmisel tuleks seda silmas pidada. See, et mänguasi on tunnistatud ohutuks uuena, ei tähenda, et see oleks ohutu ka hiljem või siis kui laps peaks sellest tükikese alla neelama.
