Metsloomad liiguvad inimeste tõttu kuni poole vähem
Marlee Tucker Saksamaal asuvast Frankfurtis asuvast Goethe ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et suure inimmõjupiirkondades liiguvad loomad keskmiselt kolmandiku kuni poole võrra sellest, kui palju liiguvad nende liigikaaslased vabamas looduses. Uuring hõlmas 57 liiki ja selle tulemused on avaldatud ajakirjas Science. Loomade vähesem liikumine võib aga teadlaste sõnul ökosüsteemidele märgatavat mõju, näiteks kasvõi taimeseemnete levikut pärssida, aga ka toitumisahelaid ümber korraldada, rääkimata juba siis loomade arvukuse kahanemisest. Uuringu autorid toovad esile nähtuse mitu juurpõhjust. Esiteks fragmenteerib inimtegevus loomade elupaiku ja see segab nende liikumist väga otseses mõttes. Elupaikade fragmenteerumine häirib eriti palju näiteks hirvi, metssigu ja sebrasid. Teiseks võib inimeste lähedus muuta loomade käitumist nii, et näiteks linnarebased ei pea toidu leidmiseks nii suurtel aladel toimetama kui metsarebased, ehkki ka metsas võivad seenelised-marjulised ja jahimehed loomade liikumisalasid mõjutada.
