Mullu suurenes alaealiste kahtlustatavate hulk aastaga neli protsenti
Võrreldes 2016. aastaga oli 14–17-aastaseid kuriteos kahtlustatavaid neli protsenti rohkem. Samas jäi 14−17-aastaste kuriteos kahtlustatavate suhtarv samaealisest rahvastikust peaaegu samale tasemele ehk kui 2016. aastal oli 10 000 kohta 114 kuriteos kahtlustatavat, siis 2017. aastal 116.  Eelmisel aastal registreeriti 1022 alaealiste toime pandud kuritegu, mida on võrreldes 2016. aastaga kuue võrra rohkem. 2017. aastal prokuratuuri poolt või loal alaealiste asjus tehtud lõplikest menetlusotsustest moodustasid enamiku 72 protsenti kriminaalmenetluse lõpetamised ja kohtusse saadeti 28 protsenti asjadest. Menetluse aluse puudumise tõttu lõpetati alaealiste suhtes menetlus viiendikul juhtudel. Näiteks alaealiste puhul on menetlust välistavaks asjaoluks enamasti süüvõimelisuse puudumine ehk õigusvastase teo on toime pannud noorem kui 14-aastane. Kui enamasti süüvõime puudumisega seotud kohustuslik menetluse lõpetamise alus kõrvale jätta, siis kasutatakse alaealiste suhtes kõige enam kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalasja materjalide alaealiste komisjonile üleandmisega ehk 23 protsenti juhtumistest või otstarbekuse kaalutlustel 20 protsenti. Tänavu 1. jaanuaril lõpetasid alaealiste komisjonid tegevuse ja alaealise mõjutusvahendite seadus tühistati ehk eelmine aasta viimane, kui menetluse sai lõpetada alaealise kriminaalasja materjalide alaealiste komisjoni edastamisega. Edaspidi on menetlejatel laiemad võimalused määrata kohustusi või mõjutusvahendeid. Muid menetluse lõpetamise alternatiive kohaldati harvem. Näiteks lõpetati 2017. aastal alaealise suhtes kriminaalmenetlus eduka leppimise tõttu 23 korral, mis on kolm protsenti kõigist lõplikest menetlusotsustest. Kohtusse saatis prokuratuur veidi üle 230 alaealise, neist 63 protsenti kokkuleppemenetluses, 25 protsenti lühimenetluses ja kümnendik üldmenetluses. Alaealiste toime pandud kuritegudest moodustasid suurima rühma isikuvastased ja varavastased kuriteod ehk kokku 77 protsenti kõigist alaealiste kuritegudest. Võrreldes 2016. aastaga registreeriti isikuvastaseid kuritegusid ligi kümnendiku võrra vähem ehk 490 ja eelmisel aastal 445 ja need moodustasid 44 protsenti kõigist alaealiste kuritegudest. Alaealiste toime pandud isikuvastaste kuritegude suurima osa ehk 89 protsenti moodustas kehaline väärkohtlemine 397 kuritegu. 2017. aastal registreeriti 337 alaealiste toime pandud varavastast kuritegu, mida on nelja võrra vähem kui 2016. aastal ja mis moodustas kolmandiku kõigist alaealiste kuritegudest. Alaealiste toime pandud varavastastest kuritegudest suurima osa moodustasid vargused ehk 68 protsenti. Avaliku rahu vastaseid kuritegusid registreeriti 135 ehk 13 protsenti, mida on 31 võrra rohkem kui 2016. aastal. Avaliku rahu vastastest kuritegudest suurima osa ehk 85 protsenti moodustasid avaliku korra rasked rikkumised. Muud liiki kuritegusid registreeriti harvem. 2017. aastal oli alaealiste toime pandud kuritegudest suurima kasvuga avaliku korra raske rikkumine, mida registreeriti 29 võrra enam ehk 115, 2016. aastal 86. Suhtelisest samas suurusjärgus langes kehalise väärkohtlemise kuritegude arv. Asja omavolilist kasutamist registreeriti 12 võrra rohkem ehk 46, 2016. aastal 34. Enamikul juhtudel kasutasid alaealised omavoliliselt teisele inimesele kuuluvat sõiduautot. Alaealiste toimepandud varguste arv kasvas võrreldes 2016. aastaga kaheksa võrra, samal ajal varguste üldarv Eestis veidi vähenes. Alaealiste vargustest ligi 60 protsenti olid poevargused. Alaealiste vargusi iseloomustab suur süstemaatiliste varguste osakaal: kui kõikidest vargustest olid süstemaatilised 38 protsenti, siis alaealiste vargustest 64 protsenti. Alaealiste toime pandud narkokuritegude arv kasvas võrreldes 2016. aastaga kuue võrra. Alaealised panid toime peamiselt kanepi ja amfetamiinitüüpi stimulantide, näiteks ecstasy tablettide, käitlemisega seotud narkokuritegusid. Eelmisel aastal vähenes kõige rohkem kehalise väärkohtlemiste ehk 32 võrra ja röövimiste ehk 15 kuriteo võrra arv. Eelmisel aastal registreeriti 397 kehalise väärkohtlemise kuritegu. 2017. aastal registreeriti 20 alaealiste toime pandud röövimist, sealhulgas kaks katset. 14 röövimist pandi toime Tallinnas. Enamiku röövide taga oli noorukite rühm ja rööviti valdavalt sularaha, telefone, rahakotte, harvem muid isiklikke esemeid. Alaealiste väärteod 2017. aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet 6405 alaealiste toime pandud väärtegu ehk 13 protsenti vähem kui 2016. aastal. Nagu aasta varem moodustas 2017. aastal suurema osa alaealiste väärtegudest alkoholiseaduse rikkumine ehk 44 protsenti. Tubakaseaduse ja liiklusseaduse rikkumisi registreeriti mõlemaid 16 protsenti ja karistusseadustikus sätestatud väärtegusid 17 protsenti. Üksikute väärtegude kaupa moodustasid kolm enim registreeritud väärtegu ligi kolm neljandikku kõigist alaealiste toime pandud väärtegudest ehk alkohoolsete jookide tarvitamine 44 protsenti, suitsetamine 16 protsenti, väheväärtusliku asjade vargus 13 protsenti. Suhteliselt võrdselt registreeriti kergliikleja liiklusnõuete rikkumisi ehk neli protsenti ja juhtimisõiguseta sõiduki juhtimist viis protsenti ja narkootikumide käitlemist väikeses koguses kuus protsenti. Teisi väärteoliike registreeriti märksa harvem. Võrreldes 2016. aastaga vähenes enim registreeritud väärtegudest kõige enam suitsetamise väärteod ehk 463, alkoholi tarvitamise juhtumid ehk 457 ja kergliikleja liiklusnõuete rikkumise väärteod 112 võrra registreerimine ning kasvas nn pisivarguste ja narkootikumide väikeses koguses käitlemise registreerimine.
