Sotsiaalne positsioon on seotud taibukusega
Exeteri ülikooli teadlased eesotsas Ellis Langleyga soetasid endile 18 isas- ja 16 emasfaasanit. Katses tõstsid nad isasfaasaneid ühekaupa ülejäänud lindudest eemale, kusjuures tagasipääsemiseks tuli minna läbi tunneli. Nii tehti iga isaslinnuga 14 korda. Tunneleid oli valida kaks. Ühest neist saigi läbi, teises oli aga ees takistus, mida tunnelisse sisenemise hetkel veel näha ei olnud. Katselindude õnneks oli takistus iga kord ühes ja samas tunnelis, nii et tuli lihtsalt meelde jätta, kummas. Siin tuligi taiplikkus mängu. Paremate kognitiivsete võimetega faasanid said asja kiiremini selgeks kui kehvemate kognitiivsete võimetega faasanid. Varem olid teadlased kindlaks määranud isaslindude dominantsuse taseme, tehes selleks nii käitumisvaatlusi kui pannes tähele ka dominantsusele viitavaid jooni lindude välimuses nagu kikkis kõrvatutid ja ere sulestik. Selguski, et dominantsemad linnud said teistest kiiremini selgeks, kumba tunnelisse siseneda tasub ja kumba mitte. Küsimus on nüüd selles, kas dominantne sotsiaalne positsioon vallandab isasfaasanites nutikuse või saavutavad nutikad linnud hõlpsamini kõrgema positsiooni. Seda teadlased veel ei tea, kuid sellest, mida teavad, kirjutavad nad nüüd ajakirjas Royal Society Open Science.
