Selgusid teatri aastaauhindade nominendid
Auhinnaga kaasneb klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm, mida rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud auaadress. Mõlemale lisandub Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline preemia. Eesti Teatriliit on andnud teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast. 2018. aastal on auhindade nominendid järgmised: SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD Žürii: Jaak Allik, Toomas Lõhmuste, Tambet Kaugema, Iir Hermeliin, Külliki Saldre, Kersti Kreismann ja Valle-Sten Maiste. NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND Ülle KaljusteMaša Kos lavastuses „Kolm talve“ ja Zinaida Savvišna lavastuses „Ivanov“ (mõlemad Eesti Draamateater). Ester KuntuKarin lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater). Hilje MurelPam lavastuses „Omade vahel“ ja Kate lavastuses „Magamistubades“ (mõlemad Kell Kümme). Külli TeetammVarja lavastuses „Kirsiaed“ (Tallinna Linnateater). Harriet ToompereThessala lavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.) ja Marfa Jegorovna Babakina lavastuses „Ivanov“ (Eesti Draamateater). MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND Ago AndersonHarald Kuremeri lavastuses „Kaarnakivi perenaine“ (Endla Teater ja Kuressaare Linnateater, teatrisarjas „Sajandi lugu“) ja Maie lavastuses „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ (Endla Teater). Guido KangurAleksandar King lavastuses „Kolm talve“ ja Pavel Kirillõtš Lebedev lavastuses „Ivanov“ (mõlemad Eesti Draamateater). Mait MalmstenMihhail Mihhailovitš Borkin lavastuses „Ivanov“ (Eesti Draamateater). Martin MillCosme lavastuses „Nähtamatu daam“, Koss lavastuses „Krdi loll lind“ (mõlemad Ugala Teater) ja osaline rühmatöös „Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba“ (EMTA lavakunstikool). Jaan RekkorHenrik lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater) ja Burgose Jorge lavastuses „Roosi nimi“ (Teater Vanemuine). NAISPEAOSATÄITJA AUHIND Natalja DõmtšenkoTema lavastuses „Sonimine kahele“ (Vene Teater). Marian HeinatBess lavastuses „Laineid murdes“ ja Kristi lavastuses „Beatrice“ (mõlemad Teater Vanemuine). Hele KõrveLeedi Macbeth lavastuses „Macbeth“ ja Džiina lavastuses „Kaks vaest rumeenlast“ (mõlemad Tallinna Linnateater). Mari-Liis LillAlkmene lavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.). Triinu MeristeLady Torrance lavastuses „Orpheus allilmas“ (Ugala Teater). MEESPEAOSATÄITJA AUHIND Rain SimmulHowie lavastuses „Jäneseurg“ (Tallinna Linnateater). Jan UuspõldTomas Ericsson lavastuses „Talvevalgus“ (Theatrum). Martin VeinmannJohan lavastuses „Saraband“ (Eesti Draamateater). Kaspar VelbergJermolai Aleksejevitš Lopahhin lavastuses „Kirsiaed“ (Tallinna Linnateater). Kristo ViidingAmphitryon lavastuses „Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.). KUNSTNIKUAUHIND Lilja BlumenfeldKujundused lavastustele „Saraband“ ja „Ivanov“ (mõlemad Eesti Draamateater). Karmo Mende ja Tiiti HynninenKunstnikutöö ning video- ja valguskujundus lavastusele „Macbeth“ (Tallinna Linnateater). Kristiina PõlluKujundus lavastusele „BB ilmub öösel“ (Tartu Uus Teater ja Von Krahli Teater, teatrisarjas „Sajandi lugu“) ning kostüümid lavastusele „Praktiline Eesti ajalugu“ (Tartu Uus Teater). Rosita RaudKujundused lavastustele „Sonimine kahele“ (Vene Teater), „Mees, kes ei teinud mitte midagi“ (NUKU teater), „Guugelmuugelpunktkomm“ (Teater Vanemuine) ja „Lumekuninganna“ (Ugala Teater). Emer Värk ja Maarja MeeruVideokujundus ja visuaal-elektroonilised lahendused ning kunstnikutöö lavastusele „Beatrice“ (Teater Vanemuine). LAVASTAJAAUHIND Lauri Lagle„NO35 Päev pärast vaikust“ (Teater NO99) Ivar Põllu ja Mart Koldits„BB ilmub öösel“ (Tartu Uus Teater ja Von Krahli Teater, teatrisarjas „Sajandi lugu“) Damir Salimsjanov„Praegu pole aeg armastamiseks“ (R.A.A.A.M.) Uku Uusberg„Ivanov“ (Eesti Draamateater) Kaili Viidas„Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ (Endla Teater) ja „Midagi on viltu“ (Tallinna Kammerteater)   ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND Žürii: Marie Pullerits, Kristiina Garancis, Kerri Kotta, Saale Kareda, Saima Kranig, Tambet Kaugema ja Valle-Sten Maiste. EMTA lavakunstikooli magistrandid Kersti Heinloo, Jaanika Tammaru, Tanel Saar, Raho Aadla, Martin Mill, Mait Joorits ja Agur Seim„Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba“ (EMTA lavakunstikool) – võimsa sünergiaga kollektiivne ühisloome, hirmude anatoomia totaalsusesse kulmineeruv lahtimäng. Renate Keerd„Vaimukuskuss“ (Von Krahli Teater) ja „TAHE“ (Tartu Uus Teater) – ühiskondlike nähtuste ja protsesside tundlik ja vaimukas kajastamine isikupärases kunstnikukeeles. Saša Pepeljajev„NO37 NOДвенадцать“ (Teater NO99) ja „Primavera Paunveres“ (Ugala Teater) – teatripedagoogiliselt järjepidev, heakõlaliselt irriteeriv ning peene tekstitajuga laiahaardeline ja külluslik teatrisüntees. Ene-Liis Semper„NO33 Hüsteeria“ (Teater NO99) – tabav žanriülene osutamine ühiskonnas valitsevale meelsusele. Rauno Zubko„Binaural vision“ – inimese intrigeeriv metafüüsiline asetamine ristmeedia ja tehnoloogia lahinguväljale.   TANTSUAUHIND Žürii: Anu Ruusmaa, Kristiina Garancis, Marie Pullerits, Evelin Lagle ja Kai Valtna. Dmitri Hartšenko„Ikoonid. Rahmaninov“ (Tallinna Tantsuteater) – Rahmaninoviga täidetud liikumise ja muusika sünergiline ühendamine visuaalseteks piltideks. Värskuse leidmine modernsuses, harva esinev tantsukunsti liikumistehnika veenev järjepidevus. Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelstein„Connext“ – paljutasandiline puhas teos, tundliku partnerlusega loodud peen ja minimalistlik liikumine. Tantsulavastus, milles luuakse kehaga imaginaarne ja sümboolne ruum. Sigrid Savi„Imagine There’s a Fish“ (Sõltumatu Tantsu Lava) – teatriillusiooni intelligentne ja vaimukas lammutamine nüüdisaegsele liikumisele konteksti loomiseks, peaosas võimeka noore etendaja eneseirooniline hoiak. Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson„See on see“ (Kanuti Gildi SAAL) – orgaaniliselt arenev naivistlik tantsulavastus, mis lubab vaatajal hääle, keha, valguse ja ruumi kaudu teose kohalolusse lahustuda. Rauno Zubko„Binaural vision“ – aktuaalse sõnumiga keha ja virtuaalse kujutise elav suhe. Inimkeha teadlik väljakutse tehnoloogilisele reaalsusele.   BALLETIAUHIND Žürii: Tiiu Randviir, Saima Kranig, Irina Härm, Age Oks ja Rufina Noor. Jevgeni GribAlan lavastuses „Tramm nimega Iha“ ja Hilarion lavastuses „Giselle“ (mõlemad Eesti Rahvusballett). Matthieu QuincyBérenger lavastuses „Ninasarvik“ (Teater Vanemuine). Alena ŠkatulaNimiosa lavastuses „Giselle“ ja Blanche DuBois lavastuses „Tramm nimega Iha“ (mõlemad Eesti Rahvusballett).   MUUSIKAAUHIND Žürii: Kerri Kotta, Saale Kareda, Kristel Pappel, Mart Mikk ja Liina Viru. Juuli LillKoomiliste Cherubino ja paruness Adelaide’i ning traagilise Maria võrdselt veenev kehastamine ooperis „Figaro pulm“, operetis „Linnukaupleja“ ja algupärandis „Pilvede värvid“ (kõik Rahvusooper Estonia). Märt-Matis Lill, Jan Kaus, Taago Tubin ja Taavi KullErinevate teatrivormide meisterlik ühendamine ooperis „Tulleminek“ (Teater Vanemuine). Marko MatvereRullo ja Javert’i tegelaskuju jõuline kehastamine algupärandis „Nurjatu saar“ (Eesti Kontsert) ja muusikalis „Hüljatud“ (Teater Vanemuine). Rasmus Puur, Priit Võigemast, Hirvo Surva ja Ingrid RooseNappide vahenditega muusikateatri dimensiooni loomine kontsertlavastuses „Kord annan end päriselt ära“ (OÜ Tähesõjad). Mati TuriKalevi tegelaskuju vokaalselt särav kehastamine algupärandis „Pilvede värvid“ (Rahvusooper Estonia).   SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND Žürii: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Tauno Aints ja Helena Tulve. Artjom Astrov ja Raul KellerOriginaalmuusika lavastusele „Forbidden Colors“ (Von Krahli Teater). Rando Kruus ja Oliver VareMuusikaline kujundus lavastusele „Praktiline Eesti ajalugu“ (Tartu Uus Teater). Ardo Ran VarresMuusikaline kujundus lavastusele „Sümfoonia ühele. Allegro con moto“ (Tartu Uus Teater). Lauri Saatpalu ja Paul DanielMuusikaline kujundus lavastusele „Mees, kes ei teinud mitte midagi“ (NUKU teater). Aleksandr ŽedeljovOriginaalmuusika lavastusele „IDEM“ (Vaba Lava ja Vene Teater).    PRIIT PÕLDROOSI NIMELINE AUHIND Žürii: Lea Tormis, Ene Paaver, Kadi Herkül, Ingo Normet ja Katri Aaslav-Tepandi. Jaak AllikPoole sajandi pikkune teatrikriitiku, -juhi, -poliitiku ja -lavastaja töö; oma kriitikaloomingut ja eesti teatrilugu mõtestav ning kultuurilooliselt väärtuslik kogumik „„Kihnu Jõnnist“ „Savisaareni““ (2016). Rait AvestikSüvenemine, järjepidevus, kvalitatiivselt tõusvas joones teatrimonograafiate kirjutamine ja kirjastamine (kogumik „Eesti kooliteater. 30 aastat festivale“; „Eesti lasteteatrid“, „Isiklik teater“, „Juturaamat – VAT Teater 30“, Sulev Luige, Urmas Kibuspuu, Einari Koppeli, Aarne Üksküla elulooraamatud).   REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND Žürii: Hedi-Liis Toome, Laur Kaunissaare, Kadi Herkül, Merle Karusoo, Kalju Orro, Inga Vares ja Tanel Tomson. Jaak AllikKlassikalise teatrikriitika põhiprintsiipide elushoidmine, oskus tõlgendada lavastustervikut ja selle kohta ajas kogemustest kantud panoraamvaates. Heili Einasto ja Evelin LagleTantsuteatri kaardistajad, kes on lisaks neile iseloomulikule dialoogiformaadile tõusnud esile ka programmilisemate probleemipüstitustega. Valle-Sten MaisteEsseistlik teemaavaja, kes julgeb otsida märkimisväärset sündmust ka peavoolust väljastpoolt. Marie PulleritsNüüdisaegse etenduskunsti tendentse sõnastav vaatleja.   SALME REEGI NIMELINE AUHIND Žürii: Katrin Nielsen, Enn Lillemets, Jaak Urmet ja Kristel Maamägi. Birgit Landberg ja Paul PiikLavastaja ja dramaturg lavastuses „Peks mõisatallis“ (Must Kast). Tänapäevaselt särav ja intellektuaalne, värske ja provotseeriv vaade Eesti ajaloole ja eestlase enesekuvandile. Urmas LennukUgala teatri lavastuse „Vai-vai vaene Vargamäe“ dramatiseerija ja lavastajana mastaapse romaaniköite humoorikas ja sõnaselge tõlgendus lastele ning sama meisterlikult loodud dünaamiline dramatiseering lavastusele „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (NUKU teater). Toomas Tross ja Haide MännamäeNäitleja- ja lavastajatööd Eesti lasteteatri tipptaset hoidva klounipaarina lavastustes „Piip ja Tuut on Lõvi Lõrr ja Jänes Jass“ ning „Piip ja Tuut. Pimedas ja teki all“, mida naudivad publikuga samavõrd ka näitlejad ise (Piip ja Tuut Teater). Taavi TõnissonFantaasiarikas, köitev ja stiilne lavastus „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (NUKU teater). Marion UnduskNõtke, õhuline ja tähelepanelik kunstnikutöö lavastusele „Timm Thaler ehk Müüdud naer“, millest hoovab nii saatanlikkust kui ka inimlikkust (NUKU teater).   TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD Žürii: Roland Leesment, Taivo Pahmann, Toivo Kaev, Marika Tint, Jaanus Laagriküll, Rait Randoja ja Krista Tool. LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND Eve KomissarovUgala teatri kunstnik-dekoraator, kelle juhendamisel on teater olnud juba aastaid tulevaste visuaaltehnoloogide praktikabaas. Ta on arendanud lavatagust professionaalsust, olnud usaldusisik ja nõuandja paljudele teatritöötajatele, sealhulgas just noortele. Või nagu ta ise on öelnud: „Visuaaltehnoloogia tudengite ja vilistlaste kõnedele ei jäta ma kunagi vastamata, olenemata kellaajast ja päevast.“ Külli RootRahvusooper Estonia dekoratsiooniosakonna konsultant. Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aktiivne liige, kelle kaasabil on valminud dekoraator-butafoori kutsestandard ja tehniliste töötajate kollektiivleping. Tema panus õppejõuna teatri tehniliste töötajate järelkasvu koolitamisse on hindamatu. Emer VärkVaieldamatult Eesti kogenuim, suure loomingulise baasi ja tehniliste oskustega videokunstnik, kes oskab töötada nii keeruliste kunstiprojektidega kui ka tavateatri tingimustes. Aktiivne etenduskunstide mitmekesistaja oma loomingu kaudu Von Krahli Teatris, Kanuti Gildi SAALis, Eesti Draamateatris, Vanemuises jm. ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND Tarvo ElblausLavameistri töö on lavastus hästi ette valmistada ja etendused täpselt läbi viia ning Tarvo Elblausiga on see periood alati ülimalt loominguline. Tallinna Linnateatri lavameistrina on ta pakkunud lavastajatele uusi võimalusi dekoratsioonilahendustes ja tehniliste vahendite leidmisel. Ta on tõeline loominguline kaastöötaja. Janno JaanusEesti Draamateatri lavaMeister – just Meister suure tähega. Autoriteetne, rahulik ja usaldusväärne, oskustega, mida saab meistritasemeni õppida ainult pika õpipoisi- ja sellitöö kaudu praktilises teatritöös. Lavatehnik, kes mõistab väga hästi teatrikunsti ja inimesi. Suurepärane meeskonnamängija nii oma lavameeste tiimi juhtides kui ka teatriperes kokkukuuluvustunnet luues. Valeri KazakovAlustanud Vene Teatris lavamehena rohkem kui 15 aastat tagasi, on Valeri Kazakov nüüdseks teatri vanemhelirežissöör. Iga etendus on talle alati nagu uus – ta tunnetab nii hästi seda meeleolu, mis valitseb etendusel just täna! Ta on kompetentne, töökas ja professionaalne. Tema pühendumine tööle on tänuväärt ja sügav. HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND Kersti Karro25 aastat Von Krahli Teatris piletiadministraatori ja müügijuhina töötanud Kersti Karro on selle teatri publikule üks meeldejäävamaid figuure. Alati särav, julge ja suurepärane suhtleja. Andres NõlveVene Teatri haldusjuht, kes hoiab maja tehniliselt laitmatus korras, on korrektne, hooliv ja põhjalik ning kollektiivi käitumisharjumusi jõuliselt distsiplineeriv eeskuju. Korraldab ka teatri töötajate spordiharrastust ja osavõttu teatrite spartakiaadidest. Annika ÜprusKanuti Gildi SAALi projektijuht. Professionaalne, pühendunud ja maailmatasemel töö etenduskunstide produtsendina, rahvusvahelise SAAL Biennaali kureerimisel. 
