Päästeamet tuvastas külmalaine ajal sadu tuleohtlikke elamisi
Võrreldes keskmise talvenädalaga suurenes väljakutsete arv enam kui kaks korda, teatas päästeamet laupäeval. Päästjad käisid külmaperioodi jooksul sadades kodudes. "Päästemeeskonnad patrullisid piirkondades, kus on suurem oht põlenguteks, sealhulgas kontrolliti ka mahajäetud hooneid. Koos kohalike omavalitsuste ja korteriühistutega jagati elanikele tuleohutusnõuandeid," seisab päästeameti pressiteates. Kokku tehti ligi 2000 kodunõustamist, enamasti külastati kodusid õhtusel ajal. Kodusid, kus oli olukord äärmiselt tuleohtlik, tuvastati 260. Suuremad puudused olid seotud küttekollete ja elektrisüsteemidega. Oli kodusid, kus küttekolle või elektrisüsteem ise ehitatud, seinakontaktid olid juba kuumad, pikendusjuhtmed sulasid, soojamüürist kukkusid kivid välja või oli ahjul uks puudu. Käidi näiteks majapidamises, kus elas invaliidsuspuudega inimene, aga puudus elekter, ning elamu oli kütmata. Oli ka kodu, kus kogu maja keskküttesüsteem oli lõhki külmunud ning elanikud olid sunnitud kütma elektriseadmetega. See aga tekitas ohtliku olukorra. Köögis oli temperatuur kuus kraadi, hoones elas kokku kaks täiskasvanut ja viis alaealist last. Kodudest, kus olukord vajab kiiret sekkumist, anti teada ka kohalikele omavalitsustele, et võimalusel kaasata need päästeameti projekti "500 kodu tuleohutuks", mida rahastab 1,5 miljoni euroga siseministeerium. Suitsuandur paigaldati seekordse aktsiooni käigus rohkem kui 230 kodusse. Päästjatele torkas ka silma, et on inimesi, kes neid oma majapidamisse lubada ei tahtnud – õuele lasti lahti koerad ja ühel juhul pani majaperemees ise kodust kiiresti plehku.
