Keelesäuts. Kujundite sünnitamisest
Kujundid on sõnakunsti alus. Nagu Juri Lotman on tabavalt öelnud: "Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte." Kujundid sünnivad ka väljaspool luulet, isegi argikeeles. Kujundid sisaldavad rohkemat kui sõnasõnaline tähendus. Lause "Eestis saab sünnitada ka põllu peal" sisaldab selle ütleja isiklikke seoseid oma perekonna ajalooga. Ütleja enda jaoks on tegemist  looga, kuidas keegi kunagi päriselt põllul sünnitas. Teiste jaoks aga kõlab "põllu peal sünnitamine" ettepaneku või tõdemusena, et Eesti maapiirkondades polegi sünnitushaiglaid vaja, sest saab ju ka teisiti hakkama. Kujundlik sõnakasutus tähendab, et sõnum ei jõua alati kohale nii, nagu kujundi kasutaja seda ise sooviks. Kui kunstiteoses, näiteks romaanis, novellis või luuletuses on mitmetimõistetavus teose tugevuseks, siis igapäevastes suhtlusolukordades võivad kujundid hakata elama täiesti oma elu. Teisalt oleks elu ütlemata igav, kui meie keelekasutus oleks tavapärane ja kuiv. Leidkem siis kannatlikkust, et kujundeid lahti mõtestada, ja tajugem ka paremini suhtlusolukordi, et kujundid ei muutuks elevantideks portselanipoes, kes lammutavad ära meie jutu tegeliku mõtte.  Kuulake varasemaid säutse siit. 
