Peipsil ei tohi alates laupäevast mõrraga kala püüda
Eksperthinnang ütleb, et Peipsi kalade massihuku on põhjustanud pikalt kestnud kõrge veetemperatuur. Mõrrapüük võimendab seda. Hapnikuvaegus on just neis veekihtides, kus asuvad mõrdade pärad ehk mõrra koguvad osad, kuhu kalad lõksu jäävad ja kust nad põgenema ei pääse ning nii hukkub palju alamõõdulisi kalu, kes muidu järve tagasi lastaks. Viimaste päevade mõõtmised näitavad, et viiest meetrist sügavamal puuduvad kaladele sobivad elutingimused, sest sealne hapnikutase on liiga madal. Seega on olud kalade, eelkõige noorjärkude, elutegevuseks väga kehvad. Eriti ohustab tekkinud olukord tindi, kiisa, ahvena ja koha noorjärke, kes on suhteliselt väheliikuvad. Järve mudase põhjaga osades on nn hapnikukotti sattumise oht suurem. Sellistes tingimustes hukkub ka palju mõrdadesse kinni jäänud soovimatuid kalu. Tavaolukorras vabastatakse kaaspüügina mõrda sattunud soovimatud ja alamõõdulised kalad, kuid eluvõime kaotanud kalade vette tagasi heitmine on keelatud. Lämmi- ja Pihkva järvel on kalapüük mõrdadega lubatud, kuna seal ei ole voolava vee tõttu kihistumist ja hapnikuvaegust esinenud. Samuti võib Peipsi järvel jätkuda kalapüük kastmõrdadega.
