Peldikuseminaril tõdeti, et kuivkäimla on loodussäästlikum kui vesiklosett
Peldikuseminari eesmärk oli näidata, et tänu arenenud tehnoloogiale on peldikud heaks alternatiiviks vett raiskavatele WC-dele. Etnoloogi-kultuuriajaloolase, Eesti vabaõhu-muuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi sõnul üllatas teda uurimistööd tehes, et Eesti käimlakultuuril väga sügavaid juuri ei ole. Rohkem hakati neid ehitama 1918. aastal, kui nende olemasolu nõudsid võimule tulnud sakslased, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Ega neid väga varmalt ja meelsasti alguses ei kasutatud, kuna puudus selline harjumus käia sellises väikeses putkas oma loomulikke vajadusi rahuldamas. Selleks olid muud kohad: aiamaa, sitalepik, nagu seda hellitavalt nimetati, ja talviti laudas loomulikult, et mitte külma käes kükitada," rääkis Pärdi. Seminari peakorraldaja Priit Adler ütles, et kuivkäimlate tagasitulekuks on vaja kindlasti teha inimestele selgitustööd. "Me soovime järgmisel aastal jätkata järgmise teemaga, mitte rääkida nii palju peldiku ajaloost, vaid rääkida peldiku komposteerimise võimalustest. Tegelikult on hästi-hästi palju erinevaid tehnoloogiaid, kuidas inimjääke likvideerida ehk siis komposteerida," selgitas Adler.
