Jürgen Rooste. Lumehelbekeste torm (kliimasoojenemise paradigmas)
LUMEHELBEKESTE TORM (KLIIMASOOJENEMISE PARADIGMAS)   aijuudas need lapsed röögivad sest neil on elu veel sees vana tummine tatt ja tõrv tahab neile kõrisse ja kuulmekäikudesse valguda aga need lapsed röögivad sest neil on elu neis on elu – elus olemise tunne veel sees nad ei sündinud nõukogude liidus neile ei õpetatud pisikesest pääle et sul peab olema häbi kui sa ise mõtled et sul peab olema piinlik kui sa tõde tahad teada saada et sina pead kartma ja varjama kui sulle on tähtis et inimene on vaba ja loodus on meie hoida mitte ärakasutada nad ei kasvanud selles napakas riigis selles valede maailmas mis nüüd igast ukse- ja aknapilust tagasi tahab trügida las need lapsed hüüda ja püüda oma ja meie vabaduse ja elu eest sest ma vaatan oma põlvkonda ja enesest vanemaid – ja pole enam mõistlikku meest ega naist kes suudaks seista ja võidelda ja hoida nii et andke see nende laste kätesse kes veel hoolivad kes veel tahavad et me tilluke maailm olemas oleks kes ei vehi relvadega nagu me napakad vanamehed kes ei õilista end edukuseõitega nagu tobedad daamid laske lapsel möllata kui igikelts on suland järgneb lumehelbekeste torm
