Rahvapärimus ütleb, et Nigul needib kõik kinni. Lahti seletatult tähendab see, et Nigula päevaks tuleb  veekogudele jääkaas peale ja regedele avaneb talitee. Veel ütleb rahvapärimuse. Nigula päeval on nii pikk öö. Ka küüned väsivad ära, enne kui valgeks läheb. See tähendab lahtiseletatult, et ööl vastu tänast kukkus  kotkas puu otsast alla ja öö oli väga külm  ja pikk. Ma ei tea küll täpselt, mida ütleb selle kohta meie rikkalik  rahvapärimus aga minu auline abikaasa Laura ütles,  et tänaseks see tähendab Nigula päevaks olgu aia kastmise  voolik lõppude lõpuks õue pealt ära koristada. Õnneks mäletan ma, et see voolik paikneb kusagil. Võib-olla on ka teil jäänud midagi õue peale traktor,  muruniiduk, rannapall, avamistool, teeme  siis nüüd sellised tava, et mis Nigula päevaks ära pandud,  see pandud, mis aga panemata, las see jäädagi nii-öelda seemneks. Enne kui ma Nigula päevast pikemalt hakkan kõnelema,  tahan ma ka vaadata, ega siia voolikusse kaevust mõni  kalakene ei ole sattunud näiteks ogalik. Ei paista olevat. Eks vaatame siis televiisorist. Üks kõige tänuväärsemaid objekte, üks kõige tänuväärsemaid kalu,  millega iga, ma arvan, allvee fotograaf on kokku puutunud,  on ogalik. Ogalik on kala, mis ei karda, ei pelga sukeldujat tavaliselt  veel elavad olendid sukeldud märgates peituvad põgenevad,  muutuvad närviliseks. Aga seda ei juhtu ogalikuga. Nii et ta teeb kõik oma toimingud vee all,  pööramata tähelepanu sukeldujale. Välja arvatud siis, kui sukelduja tema pesale ligineb lähemale. Kui see on ette nähtud ogaliku pesa ümber on tema reviir  tema eluala kuskil pool meetrit. Ja kui sukelduja läheneb, ületab selle piiri,  siis. Asub ogalik oma pesa kaitsma, ta ajab oma okkad turri,  võtab ähvardavaid koos ja proovib peletada sukeldujad sealt eemale. Sellel huvitaval atraktiivsel kalal on peale. Paljude heade iseloomuomaduste ka veel mitte  nii häid iseloomuomadusi ja nimelt armastab kannibalismi  kala jälgedes olen pannud tähele, et ta ei halasta. Oma väiksematele liigikaaslastele, eriti sügisel,  kui ogalikud kogunevad suurtesse parvedesse  siis nad ründavad oma väikseid suguvendi ja,  ja söövad neid. Ja lisaks sellele Söövad nad veel oma suguvendade marja. Olen filminud toredaid kaadreid, kuidas ogalik liigutavalt  hoolitseb oma pesa eest, hoolitseb oma kurna eest. Ta ventileerib hoolega oma marja, et see värske vee  ka saaks arendada. Hästi, aga kui siis ogalik oma pesa juurest hetkeks lahkuda? Et oma reviiri kontrollida, võimalikku sissetulijat imale peletada,  siis on mõni suguvend, kes kohe jaol ja unistab seda marja. Teatavasti on ogalikul 42 erinevat nimetust. Teda kutsutakse ogalikuks. Ogarulliks kokkarulliks trakeriks Pärnu. Rannas on ogalikku kutsutud kuningaks ja ma ei imesta  põrmugi sellepärast, et oma kauni pulma värvus tõttu oma  julguse oma kodu. Armastuse ja kodu hoidmise tõttu väärib see kala tõesti  kuninga nimetust. Kuninga nime on ta võib-olla saanud ka selle tõttu,  et ogalik on Eesti rannavetes väga arvukas kala madal vees  on teda kõikjal näha ja kõikjal on teda võimalik jälgida. Mina olen saanud selle kala jälgimisest,  filmimisest pildistamisest küll rahuldust ja,  ja suurt rõõmu. Tänase Nigula päevaga tähistatakse püha Nikolause surma  aastal 342. Kas teate, miks pannakse aknale sokk, sukk  või suss? Lugu oli nii, et ühel mehel oli kolm tütart,  aga tal polnud neile kaasa vara anda ja raske südamega  otsustas ta saata tütred lõbumajja iidseameti. Peale sellest kuulis piiskop Nikolaus kes salaja järjest  kolmel ööl viskas läbi akna majja kullakoti. Inglismaal tekkis sellest hiljem lasteversioon. Lõbumaja jäeti ära ja kullakottide asemel oli kolm kuldmünti,  mis kukkusid tütarde ahju äärde kuivama pandud sukkade sisse. Imeline värk. Imeline on seegi, et Eestiski kasvavad talvel palmid,  kaktused ja puha. Talvine loodus pakub küll ohtralt silmailu,  et suur hulk vaatamisväärsuse on ka lume alla mattunud. See on just paras aeg, et uuendada oma tutvust botaanikaaedadega. Äsja põhjaliku renoveerimise läbi teinud Tallinna  botaanikaaia kasvuhooned on külmakartlikule loodusesõbrale  väga mõnus sihtpunkt. Ning otse loomulikult pakuvad uued hooned  ka taimedele paremaid tingimusi. Kindlasti on rohkem valgust, kindlasti on rohkem soojust,  kindlasti on rohkem just sellist neile täpselt vaja olevat tingimust,  et see elektroonika õnneks võimaldab seda,  et, et saab täpselt kraadi pealt kõik paika panna  ja kindlasti ka see, et enam ei puhu maja läbi,  ei 100 läbi või mida iganes veel võib nagu väljaspoolt sisse tulla,  et seda enam nii palju ei ole. Ja kindlasti taimede jaoks muutus ka see,  et nüüd on kasvupinda palju enne meil olid ikkagi enamus  taimed pottides, siis nüüd, kui te ringi käite,  siis näete, et enamus taimed kasvavad maas maapinnas see  tähendab seda, et nad kasvavad ka tõesti  nii kõrgeks ja suureks, kui nad võib-olla looduses kasvaksid. Pärast seda renoveerimistööd Tallinna botaanikaaed on  nii-öelda valmis või on teil mingeid unistusi veel,  mida tulevikus võiks ära teha? Neid on väga palju. Võib-olla kui võtta nüüd need kasvuhooned,  siis nende osas on nüüd omajagu tööd tehtud ikka aastateks. Aga kui me läheme välja, siis asjatundlikum silm,  silm näeb ära, et näiteks alpinaarium laguneb  ja rosaariumi seinad on juba pikemat aega lindiga eraldatud  ja nii edasi, et eks seda tööd on palju ja,  ja vaikselt me sinnapoole liigume, et kõik ikkagi korrastada. Läänemere regiooni botaanikaaedade seas on Tallinn  kollektsiooni suuruse poolest kolmandal kohal. Nii et vaatamist jagub siin küllaga. Botaanikaaia ülesanne ei ole aga pelgalt silmailu pakkumine. Siin tegeletakse ka teadustöö, keskkonnakaitse  ning loodus haridusega. Meil on praegu kahele vanuseastmele siis töötatud välja  kaheksa erinevat õppekava kohast loodushariduslikku programmi,  see on väga populaarne ja see on Tallinna koolidele hetkel tasuta,  aga kindlasti võimaldame ka teistel huvilistel tulla  ja järele proovida ja vaadata, kas see ka nende sellist  tavalist bioloogiatundi ehk rikastab või annab lastele  natukene midagi juurde, et lapsed on siiamaani olnud väga  rahul ja, ja tulevad tihti ka tagasi täiesti vabatahtlikult,  nii et järelikult miski töötab. Botaanikaad ikkagi suudab veel konkureerida kõikide nende  moodsate meelelahutustega noorte jaoks. Kindlasti kindlasti, seda näitavad ka meie praegu nüüd  selle uue kasvuhoonega avamise puhul tehtavad ekskursioonid  et need on pungil täis ja mitte ainult pensionäre  või loodusteadlasi või huvilisi, vaid ka noori  ja lapsi, avatud uste päevad, mis meil olid suvel koos  ekskursioonidega ja nüüd need pere ja teemapäevad on väga  palju kaasa aidanud sellele, et tullakse tagasi mitmendat  korda juba, et olenemata sellest, et ta ei ole tulihingeline  botaanik või, või loodushuviline, aga, aga teda siiski on  hakanud miski siin huvitama ja ta tuleb järjest tagasi,  et saada neid erinevaid tahkusid, siis loodusest ja,  ja selle muutmisest. Kui tihti peaks või võiks botaanikaaias käia,  et, et ikka jaguks uusi asju, vaadata? Mina käin iga päev, aga kindlasti võiks käia vähemalt kuus korra,  sellepärast, et ka selles samas lõunapoolses kasvuhoones,  kus me praegu oleme, mis eelmisel aastal avati,  on väga palju muutunud, et noh, ma ei kujuta ette,  et, et ma oleksin näinud seda kas ainult praegu või,  või ainult siis, kui avati, et see kontrast on väga suur. Olulist rolli mängivad turvaliste tingimustega botaanikaaiad  ka ohustatud liikide säilitamisel. Meil hetkel botaanikaaias on selliseid liike viis  ja me arvame, et see on ka juba päris suur saavutus,  aga võib-olla, et kõige olulisem aspekt on see just see,  et käib ka ohustatud liikide vahetusprogramm siis,  et tihti ollaksegi huvitatud, et kuidas üks ohustatud liik  teisel kontinendil või lihtsalt teises riigis teises kliimas  vastu peab ja kui ohustatud nad tegelikult on,  sellepärast et sõnajalad ju tegelikult levivad väga hästi. Aga samas on väga palju ohustatud liike. Et see küsimus ripub õhus senimaani. Nii et botaanikujad ei hoia oma pärleid kiivalt endale,  vaid jagavad hea meelega ka teistega. Jaa jaa, seda kindlasti. Üldse botaanikud on väga sellised lahked inimesed,  sellepärast et kui vaadata ka meie kollektsiooni,  siis ma arvan, et, Võib-olla isegi tubli kolmandik on siia sattunud  kollektsiooniäride annetustega, nii et see on,  see on, see on väga suur asi meie endi jaoks ka. Kollektsionääridelt on pärit ka botaanikaaia vanimad asukad. Umbes 100 aastased kaljukaktused. Enamasti kohe kõrb, kas see siin on Tallinna botaanikaaia kõrv? Neid, kes siin majas kasvavad, et neid ühendab pigem mitte  sõna kõrb, vaid see, et nendel on põua üleelamiseks  mingisugused spetsiaalsed kohastumused. Et kas see on siis see, et nende sees on selline spetsiaalne  vee säilituskude või või siis neil on isesugune ainevahetus,  tsükkel või siis neil on spetsiaalsed karvakesed,  mis aitavad neil päikesekiirgust vältida. Et ülekuumenemist vältida, et, et pigem kasutaks võib-olla  sõna tõesti, et kas põuased alad või midagi taolist. Kuivõrd see uus hoone nüüd nende taimede kasvutingimusi on parandanud. No selles suhtes on nüüd kõvasti asi paremaks läinud,  et kuna meil on ju teadagi talvel hästi pime aeg,  aga sellistel aladel kasvavate taimede jaoks on kõige  olulisem valgus. Et siis uues majas on meil nüüd olemas taimelambid,  mis aitavad päris kõvasti neil talve üle elada. On olemas selliseid põuaste alade taimi,  kes kasvavad suvel meie suvel aga on ka selliseid,  kes järjekindlalt keelduvad suvel kasvamast  ja tahavad seda talvel teha. Ja kui talvel valgust napib, siis nad kipuvad välja venima  ja siis kipub külge tulema igasuguseid tõbesid. Et, et nendele on nüüd tõesti väga-väga suur areng,  kui taimede tingimused on paranenud, kas taimede eest  hooldajate tingimused on ka paranenud, teete te suurema  õhinaga oma tööd siin uues hoones? No väga põnev on kindlasti seda tööd teha,  et see on üks võimalus tavaliselt botaanika  ja aednikule kord elus, et, et tal on võimalik teha oma  ekspositsiooni ekspositsiooni kujundada ja valida neid asju,  mida välja istutada ja noh, loomulikult on hästi põnev  võimalus oli ka see taimede üleskaevamine,  mis eelnes remondile, ega muidu ju ei näe,  mis taimedel mulla sees toimub. Kuna tegemist on selliste puhaste alade taimedega,  siis sageli on neil hästi põnev juuresüsteem. Et paljudel on sellised jämedad korke siga,  juured, mis säilitavad vett ja siis on kaktustel on hästi  põnev juuresüsteem suust suurtel puukujulistel liikidel,  et neil on tüve all väike tuust juuri ja  siis neil on pikad-pikad, ankur, juured,  mis neid paigal hoiavad ja et siis saab tutvuda  ka selle taimede maaaluse eluga, mida muidu ei teeks. Botaanikaaia giidid on uuemate ja suuremate kasvuhoonetega  samuti rahul, kuna need võimaldavad külastajatele näidata  mitmeid taimi, mis varem ruumipuuduse ekspositsiooni ei mahtunud. Selliseid taimi, keda varem lihtsalt maja kitsikus  või ruumipuudus ei võimaldanud eksponeerida,  on siin väga palju. Näiteks India mangopuu on niisugune kuulus troopiline viljapuu,  kelle vilju meil küll saada, aga paljud inimesed võib olla  ei teagi, milline see mango puu välja näeb. Mango puul on liht lehed ja mangopuu kasvab tiheda võraga  suureks puuks. Nii et kui päike on se niidis või kõrgel taevas  ja on väga palav ilm, siis mangopuu alla on hea minna päiksevarju. Ja niisuguseid taimi, keda me oleme võib-olla kuulnud  või oma elus kasutame, nagu näiteks suhkruroog  või must pipar. Must pipar on pärit siis troopilisest Aasiast  ja on roni taim, ta väändub kõige rohkem kasvatatakse teda  siis Industani poolsaare lääneosas Malabari rannikul. Tänapäeval pipar on juba odav vürts, igaüks jõuab endale  paki pipart poest osta. Aga oli aeg, kus pipar oli väga kallis vürts,  kus piprakaupmehi kutsuti piprakottideks  ja see oli väga rikka kaupmehe sünonüüm. Piprakott põhjamaalastele kindlasti vähetuntud puu Lõuna-Ameerikas,  troopiliselt Lõuna-Ameerikas on paisk puu,  keda rahvapäraselt kutsutakse dünamiidi puuks  ja miks selline kummaline nimi on ühele puule nimeks pandud. Kui tema viljad küpsevad, tema vili on kupar,  siis viljas tekivad pinged siis, kui vili avaneb,  käib kõrvulukustav pauk, nii et see võib tõesti olla kaugele  kostuda ja seeme hüppab siis suure jõuga isegi kuni 100  meetri kaugusele. Nii et kes dünamiidipuu viljade valmimise ajal on tema lähedal,  võib isegi saada halva õnne korral Muhu otsa ette,  aga ma usun, et igal kuul veel tuleb siia uusi taimi juurdegi,  keda meil varem ei olnud, aga praegugi on siin ju sadu  ja sadu erinevaid taimi, keda põhjamaa inimesed ei tunne,  kui nad siia tulevad ja kas ise käivad ringi  või siis küsivad juhatust. Nad saavad kindlasti palju põnevat teada. Keskajal ei pakutud maiustusi jõuludeks,  vaid täna, Nigula päeval. Meie pakume nüüd maiuspalaks lahmaka, udumetsa,  linnulaulu ja muud eksootikat. Erinevate loodusmaastike poolest on Equador üks rikkamaid  paiku maailmas pealinnast vitast veidi põhja pool laiuvad  ainulaadsed udumetsad mille tunnuseks on puutüvedel rippuvad  paksud samblapadjad. Udumetsasid leidub ka põhja pool ja kõikjal. Maailmas on nad praktiliselt kadumise serval. 2001. aastal kirjutas ajakiri National Geograffic,  et udumetsad on hääbumas uttu ja sinna nad kaovad koos oma loodusrikkusega. Maakera metsadest moodustavad udumetsad ehk pilvimetsad täna  vaid ühe protsendi. Ja Equador on üks väheseid riike, mis võib kiidelda udumetsa rohkusega. Pilvemetsa elanikel tuleb tihtipeale arvestada sellega,  et elad suisa pilve sees. See ümberringi siin ei ole udu, see on pilv. Nii et need puud ja kõik siinsed muud elus olesed on  alalõpmata sõna otseses mõttes pilves. Pilve sees olek on ausalt öeldes päris mõnus,  aga see kliima meenutab kõige rohkem Eesti mõnusat septembri lõppu. Ilusa ilmaga sügist, kui väljas on paks udu. Troopilise pilvemetsa teeb eriliseks niiskuse üleküllus  ja mõnusalt soe ilmastik, sest tegemist on eelkõige vihmametsaga,  mis asub mägedes. Mets näeb välja nagu muinasjutu laas. Alustaimestik on tihe ja puuvõrad täis kõikvõimalikke parasiittaimi. Puuokstele kinnitunud bromeeliad sirutavad samblasasist  välja oma sihvakaid, lehti ning säravaid õisi. Just niisugused metsad on väga paljude haruldaste orhideede kodu. Kodumetsades jalutades oleme harjunud, et udu  ja kõdunevate lehtede hõng käivad kokku mõtliku sügisvaikusega. Troopilises pilvemetsas on aga udutagune helipilt hoopis teistsugune. Linnulaul kajab igal pool. Koolibrid lendavad kokku toidunõu juurde. Hulka teisi udumetsalinde aga nõnda kergelt ligi ei meelita. Võib näiteks proovida peibutamist ja ei näe metsast vastataksegi. Mägimetsade puuvõrade ühe tunnuslinnud tuukanid tulevad  vahel oma einet võtma lausa inimese naabruses. Ja ega ninakarugi ülearu pelglik ole, kuigi enamasti  eelistab ta tegutseda öösiti. Suurema vihmasaju korral aga ronib ta ka päeval oma  peiduurkast välja ja asub aktiivselt kõhutäidet otsima. Ülivilgas elu käib troopilises metsas ka kõige madalamatel korrustel. Mõnes kohas näib, nagu oleks puulehtede tükikesed ise rivis  liikuma hakanud. Tegelikult on need aednik sipelgad, kes lõikavad oma  teravate lõugadega puuvõrast lehetükke ja kannavad need  rivisammul oma urgudesse. On ju igati mõistetav, et kui tuled vihmametsa matkama,  pead arvestama ka sellega, et võib vihma kätte jääda. Ja see võimalus on ausalt öeldes päris suur. Peaaegu iga päev võib sadada mõnel päeval küll vähekene,  mõnel päeval pool päeva või rohkemgi, aga vihm  ja vihmamets kuuluvad kokku. Ega vihmaga matkamine nii väga hull ei olegi. Üks omaette kogemus. Ja vihmaga võib näha selle metsaelanike,  kellele vihm eriti meeldib. Ja üks säärane tegelane. On näete niisugune vihmauss, nii et vihmaussid kasvavad  vihma metsas vaata et poole meetri pikkuseks  ja tulevad vihma ajal välja, nagu meiegi vihmaussid. Kui ma selle tegelase leidsin, siis oli ta ennast parasjagu  pikaks soolikaks venitanud ja eemalt tundus,  et nüüd on ühe maoga kokku tee viinud. Aga õnneks see nii ei ole, vihmauss on ikka vihmauss ei ole  ta lambaid ei küüsi, ei kihvasid. Nii et temaga on võimalik päris rahulikult läbi saada. Vot sellised on siis vihmametsa vihmaussid. Ja mis siis temaga nüüd muud peale hakata,  viia ta siit tee pealt ära, kus ta on väga kerge saak. Väga paljudele lindudele, kes kindlasti ära ei ütleks  sellest vihmaussist, nii et ehk korraks saan ma  siis selle vihmaussi elu nüüd päästa. Millest ma seda vihmaussi nähes mõtlesin? Rikutud inimesena ikka sellest, et mis number konksu läheks tarvis. Muide, kas teate, et mitteametlikel andmetel on maailma  kõige pikemaks vihmaussiks mõõdetud 1937. aastal transvaalis  Lõuna-Aafrika hiidvihmauss 6,7 meetrit mitteametlikult aga sellepärast,  et vihmaussi pikkus on teadagi üks üsna veniv mõiste. O kolm. Osoon.
