Täna saates 400 aastase jaama kaluriküla alla jääb ulatuslik  struugade ala mis on struugad. Kevadine parvematk Jägala jõel kas ekstreemsport  või loodusmatk mürgisest, kuid kaunist karukellast,  räägib botaanika Urmas Laansoo. Täna oleme sooni saatega siin Narva-jõe lähistel jaama külas. Tegemist on rohkem kui 400 aasta vanuse kalurikülaga  ja siin uurime, mida kujutavad endast truugad  ning milline on looduskaitseate nägemus selle ala tulevikust. Me oleme siin Struuga peal, mida see struuga üldse tähendab endast? No vot selles osas väga ühtset seisukohta ei olegi,  et osad arvavad, et Struuga nimi kirjeldab ainult vanajõgesid,  teised jälle ütlevad, et see on nimetus nende vanajõe  luhtade kohta. Aga meie kui looduskaitsjad meie käsitleme seda kui ühte  kompleksi vanajõgedest ja luhtadest. On need struugad iseloomulikud nüüd ainult sellele piirkonnale,  siin, Narva lähistel või mujal on Eestis  ka neid Ida-Virumaal on nad siin ainulaadsed, aga arvatakse  spetsialistide poolt, et samaväärsed kompleksid küll palju  ulatuslikumal pindalal, tegelikult on ka alam-pedja vanajõed  ja luhad. Mida ta endast üldse kujutab, milline see maastik on sestruuga? No Strugade pindala kokku on kuskil tsirka 1300 hektarit ja,  ja sellest üks kolmandiku võtavad enda alla  siis Narva jõe kunagise jõe sängi jäänud sellised jõesoodid. Mis osad nendest on kehvema läbivooluga,  need jõesoodid on harulised ja kui kaartide pealt vaadata,  siis on väga hästi näha, kuidas Narva jõgi on siin kunagi  looke teinud, aga siis lihtsalt pika aja vältel ennast kogu  aeg aina sirgemasse sängi suunanud ja, ja kuskil kolmandiku ulatuses,  siis on sellised kaks suurt jõesooti ja siis on selliseid väiksemaid,  veel sulglohukesi, laigukesi, rabastuvaid kohti  ja nende vahele jäävad siis ulatuslikud vanad lammialad  või siis täiskasvanud jõeosad. On siin sellist eripärast taimestiku ja loomastiku kalastiku  ka No kalastiku kohta me teeme alles uuringuid,  sest seda peab nüüd tunnistama, et see struugade piirkond on  Eestis üks vähem uuritud looduskomplekse. Meie jaoks tuli see täieliku üllatusena,  kui me siin möödunud aastal tööd alustasime,  et meil üldse sellised väärtused on. Selle ala kohta ei ole ka olemas, tegelikult ametlik. Põhikaarte veel ei ole ka ametlikke riiklikke fotosid  aerofotosid tehtud, nii. Ta on nagu kaardistamata ala, üks vana katastri aluskaart on  ainult säilinud, mille põhjal me siis töötame  ja esmakordsed uuringud tulid siia peale  siis Eesti märgalade inventuuriga meile teadaolevad,  kus siis vaadati üle ka ala ornitoloogide poolt  ja noh, ta on olnud selline põline piiriala vene kogukondade  keskel ja ja noh, sellisel eesti rahvusel on siia senimaani  nii vähe asja olnud ja kuna uurijad on enamasti eestlased,  siis nii ta ongi jäänud tähelepanu alt kõrvale. Aga nüüd selle meie ErT fi projekti raames on küll plaanis  sellised ulatuslikumad uuringud, kus tulevad juunikuus välja  siis niiduuurijad, niidu, elustiku uurijad. Ja praegu siis on käimas kalastiku uuringud,  et me saaksime teada, millised väärtused meil täpselt siin  on ja kuidas neid kõige paremini kaitsta. Sellel kaunil maikuupäeval võiski Jaama küla lähistel ringi  askeldamas näha hulka looduskaitsejaid ja kalateadlasi. Uurisin Jaak Tambetsilt, miks just selles paigas ollakse. Siin on tüüpilised probleemid on jälle esile tõusnud,  mis vanajõgedega tihtilugu seonduvad nimelt nad kipuvad  veevaestel aegadel kipuvad nad ummuksile jääma,  see tähendab, et hapnik saab vees otsa. Ja, ja samas nendel veevaestel aastatel need. Need vanaägede suudmed kipuvad kinni. Mudastunud suudmed kipuvad nagu vee vaeseks jääma,  nii et kala ei saa põgenema ja siis toimub selline kalade  massiline suremine. Ja seda on siin nüüd täheldatud viimastel talvedel. Ja me oleme siin, et selgitada kõigepealt selle,  selle veekogu noh, kalastikuline väärtus  ja me oleme siin eeltöid teinud ka varem. Ja me teame, et näiteks nende samade natuuraliikide osas  vingerjas ja hink ja on see on see veekogu väga,  väga oluline. Nii et ta on vast Eesti vingeri osas Eesti kahe olulisema,  kolme olulisema piirkonna osas ja ja hingu osas samamoodi,  nii et tõesti väga väärtuslik piirkond. Aga siin on peale nende nende niinimetatud natuuraliikide  veel teisi mageveekalu peaaegu siin võib,  siit võiks leida vast peaaegu kõiki Narva jõe Narva jões  elunevaid kalaliike välja arvatud siis need lõhed  ja silmud ja kes tulevad, tulevad hoopis merest kudema Narva  jõe alamjooksul ja siia ei pääse. Meil on nüüd kaks eesmärki, et kõigepealt me teeme sellist  seire või monitooringupüüki spetsiaalsete võrkudega,  et teada saada, siis jah, see täpsem liigiline koostis,  kaladel nende noh, sellised kasvutingimused,  vaatame neid erinevaid pikkuse rühmi, selgitame välja  nii edasi, aga teine asi on teine eesmärk on meil jällegi  püüda võimalikult palju. Suuremaid kalu välja, neid märgistada, et vaadata,  et kus see kala siia kudema tuleb. Et me oleme seda sel aastal korra juba teinud  ja oleme veendunud, et kudemise ajal on siin  nii mõndagi kalaliike oluliselt rohkem kui suvel. See tähendab, et nad peavad siia tulema siit  ka lahkuma. Aga kust nad tulevad? Täpselt ei tea. Ka Jaak Tambetsi sõnul on veidi piinlik,  et Eesti suurima jõe ehk Narva jõe kalastiku on väga vähe uuritud. Sama käib ka Narva veehoidla kohta. Seepärast püüavadki kalateadlased oma panust anda,  et välja selgitada, milline on piirkonna kalavarude olukord. Me oleme siin nüüd sel aastal, kui talvised käigud kaasa arvata,  vist viiendat korda. Ja sel talvel me jälgisime ka neid hapnikumuudatusi  ja ja, ja kalasaake. Ja kui Noh, kilomeeter poolteist ülesvoolu oli meil üks seirevõrk  ja teine oli siit allavoolu üks pool kilomeetrit. Ja siin allvool allavoolu jõe osas või vanajõe osas olid  hapnikutingimused oluliselt paremad kui seal ülesvoolu  siis ka kalastiku koosseisus ja arvukuses  ja oli see avaldus see kohe selgelt, et piltlikult öeldes,  kui küla all oli seirevõrgus paar kala siis siin oli  kolm-nelisada kala, nii et vahed on väga suured. Ja see kala saime ka kinnitust oma sellele teooriale jällegi  et see kala üritab siis hapnikuvaeguse saabudes üritab Narva  jõkke põgeneda, kus hapnikuolud on kogu aeg väga head. Aga kui veetase on madal, siis see täis settinud suudmeosa  ei võimalda tal teha ja siis tekibki see masssuremine. Aga miks siis ikkagi truugades hapnikuvaegus tekib? Selle kohta on igati loogiline seletus. Põhjus on taas kord inimtekkeline. Me ju teame, et siin 1900 seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel ka,  et toimusid ulatuslikud maaparandustööd,  selle tulemusena vabanes väga palju setteid. Mis nüüd siis sätivadki nendesse näiteks antud juhul  selle vanajõe suudmesse. Nii et. Et me oleme siin Sisuliselt. Me oleme inimvõimalustega, üritame siis neid inimese  tekitatud kahjusid siin. Heastada. Inimtekkeliste kahjude heastamiseks truugal on  looduskaitseatel valminud suuremahuline projekt,  mille jaoks saadi raha Euroopa regionaalarengu fondist. Taotlesime raha selleks, et, et uurida niiduelustiku uurida  vee elustiku ja uuringu tulemustest lähtuvalt,  siis plaanime hakata taastama niite ja, ja,  ja veeelustiku uuringutest lähtuvalt, siis on plaanis  süvendada jaama jõe suudmeid. Üks on nagu suue, mida on vaja süvendada  ja teine on kanal, mida on vaja süvendada ja,  ja, ja käesoleval momendil on on siis tehtud projekt,  süvendamise projekt ja algatatud keskkonnamõju hindamine. Projekt kestab kuni 2008. aasta juulini ja aga enamus töid  peab saama tehtud sellel aastal, sellepärast et süvendada  tohib ainult sügisel. Selleks et vähem seda elustiku häirida. Kui projekt peaks igati edukalt kulgema,  saavad kalad jaama külas ruugal edaspidi juba palju paremini elada. Ja selle üle rõõmustavad ka kindlasti kalamehed,  keda sealkandis päris ohtralt ringi liigub. Muide, kanti ennast võiks iseloomustada kui Eesti Amazonast,  seega väärib paik avastamist. Eestis kasvab looduses kaks karukella liiki,  tavalisem sagedasem on aas karukell ja palju harvem võib  kohata palukarukella. Välimuselt on nad ka erinevad, aastarukellele on iseloomulik longus,  õied ja õis on selline torujas või isegi piibukujuline,  aga palukarukeelõied on palju suuremad kellukakujulised  ja vaatavad ülespoole ja on rohkem avatud. Ja muidugi lehes on ka erinevusi. Aaskaru, kelle lehed on nii nagu porgandilehed,  on sulgjad, aga palukaru, kellel on ka juurmised,  lehed, on sõrmekujulised, on sõrmjad, lehed. Erinevalt nurmenukust on karu, kellel ka õievarre küljes. Lehti, et lehed on mitmeti jagunenud, on hästi peente  hõlmadega ja on, on väga karvased. Nii õieraag on karvane kui ka siis õie rao küljes olevad lehed. Karvasus on põhjustatud sellest, et karukell õitseb vara,  kui on veel ilmad jahedad, eriti ööd on jahedad  ja tihe, karvkate kaitseb siis hiliskülmade eest. Samuti see longus allapoole vaata võis. Tulikalis iseloomustab see, et enamik neist on mürgised  ja kui me uurime tulikaliste õit või, või karukellaõit,  siis õies ei ole nii nagu ka sinilillel,  mitte tupplehti ega kroonlehti, vaid karukellaõie katte  moodustavad ainult tupplehed. Ja kui sinilillel tupplehed on sinised või ülasel valged  või kollased, siis karukellel on sellised lillakat värvi  ja õiekate muudab veel värvi, et alguses on värv intensiivsem,  aga hiljem õitsemise lõpul pisut ta muutub heledamaks  või õievärv pleekub karukella tuntakse veel  ka piiblille või siis karvalille ja karulille nime all. Piibulille nimetus on tulnud kõvera piipu meenutava õie kuju järgi. Karukella lehed hakkavad kasvama õitsemisega üheaegselt  või isegi pisut peale õitsemist. Ja erinevalt näiteks ülasest, kes üsna varsti peale  õitsemist kuivab ära, on püsivad karukella lehed rohelisena  kuni sügisel septembrikuuni välja. Aga lehed püsivad rohelisena õisikuvars. Kuivab ära, kui viljad saavad valmis. Karukellasid kogu maailmas on 38 liiki. Neist Euroopas kasvab üheksa liiki ja mõned liigid looduses  esinevad lausa Põhja-Ameerikas. Põhja-Ameerika idaosas. Karukella looduslikud kasvukohad on tavaliselt hästi kuivad,  liivased toitainete vaesed meil Eestimaal võib kohata  karukella palumännikutes kuivadel, liivastel aladel,  kuivadel, aruniitudel, igal juhul kuivadel  ja päiksekülastal aladel, nii et karukella kohta võib öelda,  et ta on väga valguslembene päikselembene taim,  heliofüüt. Kuidas karukell looduses levib karukell? Õitsemise ajal ootab tolmeldajaks eelkõige putukaid,  et ta on putuktolmleja taim, aga vilju levitavad tal mitte sipelgad. Sinilillevilju vaid karukella vilju levitab hoopiski tuul. Et ta on tuule abil leviv taim ja miks, miks ta tuule abil  levib praegu õitsemisal ei ole veel midagi näha. Aga kui karukell hakkab viljuma, siis emakakael pikeneb  selliseks kuni viie-kuue sentimeetri pikkuseks lennuseks,  nagu nagu võilillel. Aga see lendkarv on vähe teistmoodi, ta on sulgjas  ja lendkarv, siis aitab viljal karukella vili on väike  pähklike tuule abil kaugemale lennata ja tegelikult  ka idanemine või et seeme satuks siis sobiliku kasvu kohta  substraati on tal väga omapärane, nimelt see emakakaelast  arenev pikk lendkarv see spiraalselt keerdub. Ja kui niiskus muutub, et kui muutub niiskemaks,  siis need keerud suruvad seemnemulla sisse. Karukell kuulub väga pikaealiste rohttaimede hulka. Sobilik sobilik. Kes kasvukohtades ja kui teda ei häirita,  ei tallata, võib ta elada vähemasti paarkümmend aastat vanaks. Inglismaal on leitud, et karukell on elanud. Koguni 100 aasta vanuseks tema juur Suhtub üsna sügavale ja tulenevalt sellest,  et juur juured kasvavad tal sügavusse talub karukelg  aiataimena halvasti ümberistutamist. Et karukell tuleb noorena paika panna meie naabermaades. Juba Rootsis, Norras, ka Venemaal elab palukarukellale  lähedane sugulasliik harilik karukell, kes on palukaru,  kellele ka välimuselt sarnane ilusate suurte kellukate õitega. Teda sageli kasvatatakse meil ilutaimena. Lehed püsivad kuni sügiseni ilusad ja peale õitsemist areneb. Ilusate pikkade lendkarvadega. Kuidas see Jägala jõgi on muidu parvesõiduks? No Jägala jõgi on põhjaranniku suurim jõgi,  et et põhjarannikul on ta üks paremaid ja Ja üldse Eesti üks paremaid. Kevadine jõematk seostub inimestele ikka suurveega. Meie valisime sõiduks Jägala jõel aga hilisema aja,  mil veevool oli juba rahunenud, et parvesõidul jääks rohkem  aega jälgida seda, mis ümberringi looduses sünnib. Kärestikulist aega on meil noh, kaks nädalat,  kaks kuni kolm nädalat Kevadel, et et siis on niisugune tõsine,  tõsine vöö veemöll. Praeguseks on see läbi, et praegu jääbki üle niimoodi  vaiksed loodusretked ja vaadata, kuidas loodus ärkab. Aga kuidas see kärestikuparv selliseks loodus matkaks on,  et on üsna kiire asi ja mõeldud kiirevoolulise jõe peal sõitmiseks,  kus pole eriti mahti. Ringi vaadata. Toit. Ei, ta soovib väga hästi sellepärast, et ta on hästi kindel. Ja ega see kindlus ja turvalisus ka vaiksel loodusmatkal  paha ei tee ju. Et ta ei hakka lekkima nii kerget, siin on kõik. Vee väljavoolu avad. Kui vett sisse sisse juhtub tulema. Ja ta on spetsiaalselt mõeldudki kivide peal sõiduks,  et noh, meil veneaegsed kummipaadid, mis olid,  et neid pidi ikka pidevalt lappima, aga aga see parv on  siis tehtud selleks, et et mägi, mägi jõgedel,  aeruta. Täna on jõgedel parvetamine üks, viis aktiivselt puhata kuid  veel pool sajandit tagasi olid Eesti jõgedel ametis hoopis  teised parvepoisid, kes suure ajal mööda metsa jõgesid palke parvetasid. Tänase matkaparve loojad on saanud samuti inspiratsiooni  just palgi parvetuses. Aga eks ka see parvetamine on, on ka palgi parvetamisest  alguse saanud, et et esimene Selle parve eelses, mis peetakse 1842, oli,  oli üks Ameerika ohvitser. John remont, kes siis tegi Missori jõgikonnas esimese  niisuguse parveretke ja tal oli neli sellist bontooni,  mis oli siis kangas, mis oli kummeeritud  ja kummiga üle tehtud ja, ja esimene selline kommertsretk  tehti siis 1909 Grand Canion is, kus siis üks matkamees  sõidutas ajaloolasi. Paistab, et siin inimesi ikka käib, et kuidas sellise  Tallinna lähedaste jõgedel see inimsurve on,  et et siin nägime jõe ääres ühte üsna suurt prügihunnikut ka. Et prügi ikka leidub ja inimesi käib, kui on kevadine aeg  ilus päiksepaisteline ilm, siis jääserv on ikka kalureid täis. Vesi on Jägala jõe alamjooksul viimase kümnekonna aastaga  saanud hulga puhtamaks sest läbi Kehra linna voolav Jägala  enam tselluloosivabriku solki merre sõidu. Praegu on väga hea aeg, et vett veel jões on  ja just loodus hakkab tärkama iseenesest paari nädala pärast on,  on veel rohkem rohelust ja, ja suve poole on see,  et vett jääb vähemaks ja kõik mets kasvab täis  ja ei, ei näe nii hästi enam kaldale, mis,  mis toimub ja ka vees veetaimestik hakkab,  hakkab vohama ja voolukiirus väheneb ja et praegu just  aprilli lõpp, mai algus, et niisuguseks rahulikuks  loodusmatkaks on, on, on väga hea aeg ja,  ja kes tahab siis niisugust kärestiku parandamist,  et selleks on väga hea aeg. Kuskil märtsi lõpus, aprilli alguses, maikuu on  ka seetõttu väga hea, et linnuraulust, rõkkav mets ja,  ja loomade elu on hästi-hästi, vilgas, et mõne aja pärast  nad juba jäävad natuke vaiksemaks ja. Ja näiteks maikuu on see kõige huvitavam aeg  ka loomade ja lindude elu jälgida. Nüüd oleme siia Jägala sõjaväebaasini jõudnud,  et siin on vist erinevad sõjaväed aastakümneid ennast peitnud. Siin esimese Eesti vabariigi aeg oli pioneerpa pataljon ja,  ja siinsed tantsupeod olid ümberkaudsete tüdrukute seas väga populaarsed,  et minu vanatädi leidis isegi omale mehe,  siit ohvitseri ja nõukogude aeg oli siis siin. Ka väga vilgas tegevus, et oli siis Nõukogude Liidu see  kõrgem sõjaväe ehituskool ja, ja sõdureid oli pidevalt  ikkagi küla vahel näha ja ja käisid abitööjõudu pakkumas  taludes ja et saada saada natuke teenistust. Ja siis Eesti kaitsevägi tuli, jäi palju rahulikumaks  ja nüüd on siis ka Eesti kaitsevägi siin. Kalevi pataljon on siit välja kolinud, et praegu seisavad  hooned tühjalt ja praegu on siis päris vaikne. Eesti on rikas maajõgede poolest, kuid mitte  nii rikas nende jõgede poolest, kuhu jagub vett aastaringselt. Jägala jõgi on ju põhjaranniku vooluhulgal teine jõgi Narva  jõe järel ja ja suure osa oma veest saab just kõrvemaa  metsade ja soode vahelt ja sood. On ju teada voolu hulga stabiliseerijad,  et kui, kui vihma sajab, siis nad koguvad endasse vett,  et see veetase nii kähku ei, ei tõuse, aga jälle kui tuleb  kuiv aeg, siis läheb ikka üksjagu aega, enne kui,  kui egi päris madalaks jääb, et selle stabiilse vooluhulga  tõttu on siin suvel ka päris palju vett. Loomulikult, mis on hakanud viimastel aegadel häirima,  on, on, on tamme ja, ja siia elektrijaama üksjagu tulnud,  et, et seetõttu noh, põhjaranniku niisugune kõige parem jõgi  on valge jõgi, et, et ta on hästi selles looduslikus sängis ja,  ja väga mitmekesine. Ja sinna siis elektrijaamad homme ei ole tekkinud. Nüüd oleme siin ühe paisuni jõudnud, et ega matkajaid vist  eriti need paisud jõgede peale ei rõõmusta. Ja et kui siin see pais pole käiku lastud,  aga kui see koht siin üles paisutatakse,  siis saab niisugusest mõnusast voolavast jõest jälle seisva  veega ja järve moodi asi. Et, et jah, nii nagu kala, nii nagu ihtüoloog,  nii ka siis matkajaid ei rõõmusta, paisud eriti  selle lõigu peal muutub väga palju, kui see paiss siin tööle hakkab,  siis siit juhitakse vesikanalisse ja hüdroelektrijaama,  see tähendab seda, et joa pealt võetakse suur osa veest ära  jala Juga, meie üks suurimaid loodusväärtusi ja,  ja turismiatraktsioone, et noh, siin Jägala joa ääres olles,  et et sõltumatult kellaajast sõltumatult aastaajast alati on  siin rahvas, kes seda juga vaatamas käib  ja kui siin nüüd vett vähemaks jääb, et kindlasti see mõjub  sellele turismi ja, ja rekretiivsele elamusele üksjagu. Selle parvega vist siit Jägala joast päris alla ei sõida. Ei, selle vahendiga on küll väga ohtlik või tähendab sa  parvega koos ei saa sõita lihtsalt sa, kui sa välja kukud,  siis võib kõik hästi minna. Aga jugadest sõidetakse alla süstadega, et  ka siit Jägala joast on lätlased sõitnud  ja üks eestlane ka, et see on ka omaette spordiala Ameerikas  hästi-hästi populaarne see muidugi vajab eraldi ettevalmistust,  et et noh, hea võrdlus on, et nii nagu on suusatamise,  on murdmasuusatamine, suusaslaalom, suusahüpped,  et nii on ka süstal, et on aerutamine, mis on olümpia ala,  on slaalom, mis olümpia ala ja nüüd on siis kärestikest  või joast süstlaga laskumine. Et noh, kõrgemad kõrgemad joad on kolmekümnemeetrise,  kust on, kust on alla tuldud. Ja noh, tegemist ei ole nagu mingisuguse väga hulljulge asjaga,  et et kui harjutada selleks, siis siis Siis on asi täiesti täiesti võimalik. Aga see osa, mis siit joast allapoole jääb,  paistab ka päris ahvatlev olevat. Jah, see on kõige parem lõik parvetamiseks,  ainuke probleem, et ta on lühikeseks jäänud pärast linnamäe  tammi tegemist ja noh, siin on all ka kõige atraktiivsem kärestik,  et süstaslaalomid ja, ja veematkatehnikameistrivõistluste  jaoks on see kõige parem koht Eestis üldse  ja kui nüüd joa pealt osa veest sest ära võetakse,  siis jääb ka Eesti süstameestele ikkagi üksjagu vähem võimalusi.
