Täna saates aardla polder üks Eesti liigirikkamaid lindude  pesitsuspaiku koostamisel on uus linnuatlas traditsiooniline  kalapüük luhamõrvaga üleujutatud kärevere luhal. Kuidas sinilillel nii vara õitsemine õnnestub? Botaanik Urmas Laansoo teab vastust. Tuuline põllulapp Tartu lähistel. Jõudsalt kerkib uuselamurajoon ja tuhanded linnud. Just selline on aardla polder. Üks Eesti liigirikkamaid, lindude pesitsuskohti. See on selline ala, kuhu koondub nii rände ajal kui  ka peitsus ajal tohutu hulk liike. Linnuatlase ruudus, mis siin paikneb, see on  siis viis korda viis kilomeetrit ruudus on registreeritud  145 pesitsevat linnuliiki ja see on Eesti jaoks üks päris  hea tulemus, sest tegelikult enamuses sisemaa ruutudes 50 kuni 70 liigi üles leidmine on päris tõsine ettevõtmine. Enamik inimesi ilmselt ei teagi üldse nii palju linnuliike,  kes need peamised asukad siin on. Arvukamad on kahtlemata siin siis kõikvõimalikud veelinnud  ja niinimetatud soolinnud ehk kahlajad, sellepärast et siin  minu selja taga näha olev järv koos oma sellise õõtsikust  kaldavööndiga on tegelikult lindudele ideaalseks toitumispaigaks,  ideaalseks pehitsuspaigaks, siis see on turvaline ala,  kuhu röövlinnud ja loomad ligi ei pääse. Teiselt poolt on siin ümberringi ka kultuurmaastiku heinamaid,  mida rohkem või vähem hooldatakse ja need muidugi meelitavad  ligi siis avamaa linde pesitsema. Ja rände ajal näiteks hanesid, keda siin täna on tuhandeid. Siin elumajad kerkivad ümberringi, kas inimtegevus neid  linde siin ei häiri? No iseenesest see, et maju ehitatakse nüüd teise Pole kanalit muidugi linde ei häiri. Nad õpivad väga kiiresti ära, kes on ohtlik,  kes ei ole ohtlik. Mõni rahulikult jooksusörki tegev inimene ei häiri neid  üldse ja majaõuedes tegutsemine ka mitte linnud jäävad  natukese eemale siia. Avamaastikule, kus nad näevad kaugelt juba võimalikke ohte  ja seetõttu tunnevad ennast piisavalt turvaliselt Aardla poldrit on püütud muuta kaitsealaks just nimelt püütud,  sest 15 aasta jooksul pole see õnnestunud. Linnusõbrad heidavad otsustajad. Ja ette haldussuutmatust ning kahtlustavad otsuse venimise  taga ärihind. Mis ehk linna lähedast maatükki hoopis kinnisvaraarenduseks  kasutada sooviksid? Õnneks pole linnud siit selle 15 aasta jooksul kuskile kadunud. See, et selle 15 aasta jooksul neid pole vähemaks jäänud,  ei tähenda seda, et kaitseala kui sellist ei ole vaja,  sellepärast et just nimelt arvestades potentsiaalset ohtu,  et mitmesugune arendustegevus siin võiks  selle ala tuksi keerata, siis selle sellel taustal muidugi  kaitseala moodustamine oleks kahtlane kahtlemata loodusele kasulik,  sellepärast et ega mingi traditsioonilise majandustegevuse  jätkumine ühel kaitsealal ei ole midagi tavatut  või midagi sellist, mida me vältima peaksime. Otse vastupidi, tegelikult 21. sajandi paradigmad  looduskaitses on hoopis teistsugused, kui nad olid veel 100  aastat tagasi. Ehk siis ikkagi sellised alad, mis on tekkinud tänu  inimtegevusele ja majandamisele, peavad ka jätkuvalt olema majandatud,  selleks et see elupaik säiliks. Ja avamaastik on kahtlemata üks selline ala,  kus inimtegevus mõistlikes piires on hädavajalik,  sellepärast et meie laiuskraadil, vastasel juhul see ala  lihtsalt võsastub ja hiljem kasvab metsaga kinni. Üheks viisiks inimtegevuse mõju hinnata ning lindude leviku  ja arvutuse muutusi uurida on linnuatased. Eestis on aegade jooksul kogutud materjali kahe atlase jaoks. Neist trükki jõudnud on vaid 1993. aastal ilmunud raamatu  andmed vajavad aga uuendamist ning nüüd juhib Jaanus Elts  uue linnuatlase koostamist. Linnuatlaseid koostatakse mingi ala kohta,  saamaks teada, millised linnud seal siis levivad,  nii et me võime laias laastus seda võrrelda,  et see on nagu selline teedeatlas, kust me teedeatlasest me  saame teada, millised on kohanimed ja kuhu saab liikuda  ja kui me otsime mingisuguseid objekte, mingeid bussipeatusi näiteks. Aga linnuatlase puhul me saame teada, millised linnud selles  ruudus levivad. See tähendab seda, et Eestimaa on jaotatud viis korda viis  kilomeetrise ruutudeks. Neid on meil kokku 2093 ja kõigis sellistes ruutudes,  et see kirja panna kõik pesitsevad linnuliigid,  seda teevad suures osas vabatahtlikud linnuhuvilised  ja neid on meil Eestimaal üle 640 tegelikult tihti sellised  amatöörid on palju paremad linnumäärajad kui elukutselised  ornitoloogid sest elukutselised võivad rääkida väga  detailselt mingitest ökoloogilistest nüanssidest  või igasugustest füsioloogilistest probleemidest. Samal ajal lindude tundmisega võib neil olla probleeme,  näiteks roherähn on kindlasti selline, kelle puhul arvatakse  linnu värvusesse. Rohelisus on, on kõige olulisem määramistunnus kindlasti mitte. Sama roheline on ka hallrähm näiteks ja sise-Eestis võib öelda,  et pesitsus ajal või selliseid kindlaid pehitsusjuhtumeid me  roherähni kohta enam ei olegi. Kui me vaatame eelmist linnuatlast, mis on raamatuna avaldatud,  siis seal on roherähni märgitud päris palju. Raske on öelda, kas nende levik on nii oluliselt muutunud  või on olnud tol ajal väga palju valemääranguid  ja kassikakk, näiteks on üks selline lind,  kes tegelikult on väga suur, keda väga harva looduses kohtab. Aga inimesed millegipärast arvavad, et väga paljud kakud on  just nimelt kassikakud, aga nii see kindlasti ei ole. Tavaliselt kuskil 10 aasta tagant püütakse siiski selliseid  uusi linnu. Seda said teha sellepärast, et aja jooksul lindude levik muutub. Kuna elupaigad muutuvad samuti lindude arvukus muutub,  see tähendab, et nende levik võib kahaneda. Mõni liik võib päris ära kaduda, on huvitav vaadata näiteks tutka. Levikukaarti laekus. See liik oli levinud ka siin sise-Eestis Emajõe jõgikonna  suuremate jõgede ääres suurematel luhtadel. Praegu on nii, et meil on sellest atlaseperioodi,  st teada ainult paar kindlat pesitsusjuhtunud,  me võime öelda, et see liik on praktiliselt niselt Eestist  välja surnud? No me loodame küll, et võib olla siis parimatest paikades  rakendatavad kaitsemeetmed uuesti taastavad seda lindu. Nii et aegade jooksul linnustikus toimuvad muutused  ja nende fikseerimiseks just nimelt selliseid atlasid  ka koostatakse. Sest tänapäevaseid geoinfosüsteemi rakendusi kasutades on  võimalik need erinevad kaardikihid omavahel kokku viia  ja võrrelda, millised siis need muudatused on olnud meie  linnustikus ja sinna juurde saab veel lisada  ka muidugi maastikuandmed, nii et vaadata,  millised siis need maastikumuutused on toimunud  ja need omavahel seostada. Muutused maastikus ning sellel domineeriva inimese tegevuses  avaldavad aga lindudele suuremat mõju, kui me arvata oskame. Mõned liigid kohanevad muutustega kergesti  ning pööravad need enda kasuks. Teised aga ei tule uutes oludes kuidagi toime. Näiteks metsis on üks selline liik, kes ikka kohe  kuidagimoodi ei taha kohaneda sellega, et  mis toimub reaalselt meie metsamajanduses,  mis toimub, meie maastik es Ta on selline selliste alade lind,  kes on elanud seal kaugel vaikses metsas  ja tahab just nimelt seal edasi elada. Aga loomulikult on lindudel palju huvitavaid kohastumusi  harjumaks inimeste tegevusega, ühelt poolt  siis kõikvõimalikud ehitusmaterjalid, mida nad kasutavad oma pesaehituses,  mis inimese jaoks muidugi ei ole ehitusmaterjalid,  vaid tihti on rämps, mille me ära viskame noh,  näiteks täis nuusatud taskurätid on kaelushakkidele  suurepäraseks pesaehitusmaterjaliks, sest see on selline hea  pehme materjal, millest pesa punuda ja peale  selle veel selline hästi sooja pidav. Samuti kahjuks juhtub ka näiteks kempsupaberiga  mida nad üpris meeleldi oma pesadesse veavad. Ja kurb on muidugi see, kui nad neid korstnatesse veavad,  sest siis on päris tõsised probleemid. Aga õpivad nad ära ka igasuguseid uusi toitumisviise  ja noh, siin on on igasuguseid näiteid, kuni selleni välja,  et must rästad, kes üldiselt peaksid talvel eelistama  igasugust niisugust taimset materjali, õpivad ära näiteks  pekitükinokkimise ja püüavad seda siis koolibri kombel  niimoodi lennust teha. Mis neil muidugi hästi ei õnnestu, sest nad lihtsalt ei ole  selleks kohanenud. Paljud liigid on väga tundlikud kõikvõimalike muutuste suhtes,  mis meile endile võib-olla tunduvad sellised pehmed muutused  ja ei tohiks nagu midagi suurt tähendada. Aga samas lindudele võivad väga kiiresti väga halvasti  mõjuda näiteks silo tegemine, mis põllumajanduse  vaatevinklist on kahtlemata väga progressiivne  ja tihti ka väga vajalik selle jaoks, et meie laiuskraadil  garanteerida talvine loomasööt on tegelikult üks hullemaid. Kahjusid loodusele või selliseid asju, mis loodust mõjutab,  sellepärast et väga varajane rohuniitmine  ja sage rohuniitmine loomulikult hävitab kõik need elajad,  kes seal püüavad pesitseda. Nii et rukkiräägu jaoks näiteks selline tegevus on üks  suurimaid ohte, mis üldse olla saab. Küsimus sellest, et kas neil siin on hea on muidugi trikiga  küsimus selles mõttes, et kõik sõltub ju liigist,  kõik sõltub nende nõudmistest. Üldiselt võib öelda, et niikaua, kuni me suudame oma loodust  mõistlikult majandada, mõistlikult hooldada  ja samas jättes ka piisavalt selliseid eraldatud alasid  nendele liikidele, kellele ikka kohe kuidagimoodi inimese  juures ei meeldi elada. Nii kaua võib öelda, et lindudel on hea. See, mis minu selja taga siin paistab, ei ole mitte tavaline  pajuvõsa vaid hoopiski inimese poolt siia istutatud. Tegemist on nimelt ainulaadse mõrdaiaga täna uurimegi siin  Kärevere lähedal Emajõe Lohal. Kuidas käib luhamõrra püük? Käreverel kasvanud ja elanud Andres Põhjala on tavaelus  juudo treener. Ent hoolimata tihedast ajagraafikust kisub mees tihtilugu  tagasi sünnikoju, kus ta harrastab kalapüüki  ja teeb seda iidsel viisil nimelt luhamarraga. Mis siin nüüd täpselt siis on, mida me näeme? Ja nüüd siis vanaaegne luhamõrd, see pannakse  siis siia kõrval olevasse mõrdaeda, kus sellised mõrraaugud  pannakse sinna kala püüdma. See on selline viie rõngaga mõrd kus on sees  siis üks pujus, kala läheb siit eest sisse,  see pujusuauk on väiksem, kui see sissemineku auk jääb sinna  siis võrku kinni ja sealt enam välja ei pääse. Ja püüavad päris hästi, kui kalaliikumise aeg on,  et see on selline lõbus ja tore kalapüügivõimalus. Sellise käreveeluhtude peal, kus on ehitatud spetsi. Mõrraaiad ja kala siis liigub sinna mõrdaja juurde,  sealt ta läbi ei pääse, kuna puud on ees,  otsib üles selle augu, kus on tugevam vool  ja vastuvoolu kala üritab minna siis seal võrk ees  ja siis ta püüab, püütakse võrguga kinni. Mis teil käes on see siis mõrra parandamise vahend eesti keeles,  on ta siis piirits või öeldakse tema kohta ui,  nii et sellega saab siis seda võrku parandada,  kui seal keegi on katki hammustanud või lihtsalt katki läinud,  et see on selline. Abivahendi. Siin saab, proovime ühte auku kinni panna. Et oli meil kuskil üks väike augukene vist? Siinsamas ongi auk, paneme ta kinni, näed niimoodi  ja sõin peale ja. Teine sõlm ka otsa läheb siia teisele poole. Läbi teeme siia silmuse siit läbi, tõmbame sõlme peale. Et paremini kinni, eks paneme teise sõlme  ka ja. Ja kõik lõikame selle otsa ära ja nüüd on see auk kinni. Aga siis, kui, Kui neid võrke veel saada, siis sellesama,  selle piiritsaga oli võimalik ka sellist võrku kudada,  et see oli selline talvine laste ja naiste rohkem töö. Sinust on ju teada, et sul on väga kiire elutempo. Et me siin arutasime, et vist ikka kipub  nii olema, et need et nii-öelda kaluriks ikka osa inimesi sünnib. Et millega muidu seletada seda, et sa siin siin oma napist  vabast ajast käid siin luhamõrda panemast,  ega sa sellega ju rikkaks ei saa? Ei, see mind üldse ei huvita selle koha pealt,  see on ikka lõbu ja puhkus selle töö korra,  mis ma muidu teen, et siin on vee peal alus lapsest peale  ainut käima ja eks see on niisugune feeling. Mõral tüüpiliselt on olemas need No siin nimetatakse mõrraaeda, aga mõrralinad,  mõrraaiad, mõra tööpõhimõte ongi suuresti selline,  et, et mingisugune aed või on ta siis tavaliselt on ta  mingist võrgumaterjalist suunab kala siis sellesse  mõrrapärasse või. Aga siin on selleks aiaks siis seesama Remmelga Remmelga liba. Nüüd on näha, kui lihtne on see tegelikult see mõrva paika panek,  et kui see mõrdaed, see puuriba siin on olemas,  siis kui lihtsalt käib see. Lihtsalt käib see. See mõrvapanek, see on huvitav, et alati tundub,  et luha peal vesi seisab, aga siit on näha,  et ei, ta seisab päris korralikult, voolab. Ja siis teine asi veel, et. Sellel mõrdaial oli niisugune mõte, funktsioon ka,  et siit näete, te, igasugune sodi on siia kõvasti kinni jäänud. Et kadunud Kaarel rääkis, et, et see ikkagi seda heinamaid  hoidis ka puhtamana, et et sihuke korjas  selle või noh, sodi jäi kinni nii-öelda rehitses läbi selle. Et näete siin seda voolu, et see vool on päris päris tugev. Eemalt vaadates tundub selline tasane ja vaikne veeväli,  aga kui siia näiteks võrku lasta, noh, me oleme teinud siia luhta. Et siis see võrk üsna kiiresti kandub nagu sodi täis  ja ega võrk ei ole päris õige püügivahend,  et selline selline asi on vast kõige selline otstarbekam  ja kavalam. Sellega on vähe vaeva ja ja ka lõbus, lõbus püük ei ole siin  vaja sättida selle mõrva sissepanek on lihtne,  ei ole. Ei ole siin mingit suuremat vaeva,  et ei pea siin päeva kulutama, et seda mõrda sisse saada  ja kõik ja vaatamine on, näete, kui lihtne. Luhamõraga saab püüda ju ainult loetud kuud aastas. Miks teile just selline viis meeldib? Loetud kuud, vaid siin on isegi nädalat paar,  saab püüda seda luhamure, kuna see vesi on nagu ta on,  mõni aasta oli üldse vett, aga ta on siuke huvitav  ja põnev püüt, et ta ei ole eriti raske ja lõbus,  paned selle võrgu mõra sinna sisse, hommikul jääd vaatama,  kas on kala sees või ei ole, küsis on jälle ilus vaadata,  kas kala mängib seal või ei mängi ja selline lõbus p müüke  teen kodu lähedal ei pea kuskile kaugele sõitma,  ei vaeva nägema. Ei öösel kalapüügil olema, sest kala öösel liigub tavaliselt  ja kui näiteks noodaga püüta peab öösel väljas olema võrguga,  aga päeval saab tööl olla, öösel paned võrgu sisse  ja hommikul lähed, vaatad, kas on kala või ei ole kala. Sellega muidugi suuri saake, siin ei püüa,  aga oma tarbeks kindlasti. Mis need ettevalmistavad etapid on? Kõigepealt peab olema üks luht, see peab olema niidetud. Mis edasi? Noh, nuht oleks hea, kui ta liidetud kala liigub rohkem,  teine asi on tähtis, see mõrdaed, see peab kindlasti olema,  et siis see, mis seda kala nagu kinni peab  ja seal need spetsiaalsed mõrraaugud ja see ongi nagu eeldus,  siis peab olema mõrdja väike paat. Noh, lapsena sai ka nii, et, et et kui si kodulähedase mõrda,  et tehti, siis käisime seal hommikul seda jala vaatamas ja,  ja panime selle võrgu ka sinna jala sisse,  kuna see vesi oli ainult siia põlvi natuke kõrgem väike  lastemõrd oli meil omaette, saime ka väikese sainakese sealt  kätte või mõne särjekese ka rõõmu, kui palju. Eks see eks see selline looduse armastus sellega tekib  ja ja säilib, et kui mõrd sees, siis ikka kalur. Mõtleb nii mõnigi kord päeva jooksul selle mõrra peale,  et kas sealt ikka hommikul midagi tuleb ja selline  kalapüügiviis nii mõneski mõttes on väga selline keskkondlik olnud,  kui neid vanu kalapüügiviise siin vaadata  ja mõelda, et siis seal on päris palju selliseid lisa aspekte,  mis on ka kuidagi keskkonnale head, antud juhul  siis vee vee kvaliteedile ja ja noh, selline taoline selline  eluviis ja, ja kalapüügiviis ja et ma arvan,  et neid kalureid Võiks mahtuda siia ikka ikka suhteliselt palju,  ilma, et nad nüüd otse otse seda kalavaru kahjustama hakkaksid,  aga loomulikult kõik need kalapüügipiirangud,  mida. Mida siin riik seab ja need on ikka põhjendatud,  et kõik peab toimuma nii-öelda limiidi piires  ja see on selline korralduslik. Kuna kevadine jää aeg-ajalt mõrdaeda endaga kaasa kipub viima,  siis tuleb seda uuendada ja pole midagi lihtsamat,  kui lõigata sealsamas kasvavalt remelgalt paar noort oksa  pista need maa sisse ja oodata aastatest paar  või kolm kuni uued puud kasvavad. Need väga head mõtted on paljud väga ammu välja mõeldud,  et peaasi, et nad elus püsiksid. Et ma arvan, see siin on samamoodi, et kes ta välja mõtles,  kes see teab, aga tähtis on, et keegi, et teda on hoitud  nagu alles seda teadmist nüüd siin. Mitu põlve vähemasti Andrese teada ja ja  kes teab, kahjuks ei ole tollest ajast nagu andmeid,  et kui vana see mõrdaia Mõte siin on ja ei tea, aga ta võib olla väga vana. Võib-olla, et on näiteks vanaisa välja mõjutatud. Kalapüügiviise on muidugi mitmeid. Üks võimalus on kasutada looduse ja kalade vastu jõudu,  näiteks traali, elektrit või lõhkeainet. Teine võimalus on aga kasutada mõistust. Jah, kavalat välja mõeldud, igal juhul see mõrdaja tegemine  siia siis see kala, selline aed ja murra sisse panemine,  see on niisugune põnev ja kala siin loomulikult liigub,  et ta tuleb siia päris päris kalda jääda kohe välja,  kuna kala valmistub kudemiseks, otsib seda sooja vette,  siis ta loomulikult on. Paarikümne sentimeetri vee sees istub ja ootab seal,  kui see mari saab nii küpseks, saab selle kuskile  siis välja pursata. Ja nüüd on ka, et kui näiteks kui näiteks ei oleks Andrest  ja kui ei oleks Kaarel siin aktiivne olnud  ja et kes teab, kas sellist mõrdaiasüsteemi üldse olekski  kirjeldatud äkki äkki olekski jäänud kirjeldamata,  kes teab, et see on väga tänuväärt, et keegi keegi jätkab  sellist traditsiooni? Sinilill on meie kõige tuntum kevade, kuulutaja  ja sinilille, eelkõige võib näha metsas. Ega ta päikese käes niidul või mererannas ei kasva. Mis selle põhjuseks on eelkõige see, et sinilille lehed  talvituvad rohelisena. Sinileil ei ole mitte igihaljas taim, ta on talialjas,  taim ja rohelised. Üle talve elavad lehed väga lagedal kasvades saaksid kannatada. Kui tavaliselt on sinilille lehed kolme õlmaga  siis mõnikord me võime leida nelja või viie õlmaga  või lisaõlmadega sinililli ja kui me uurime leht alttpoolt,  siis altpoolt on leht, palju karvasem leheroots on,  on, on tumedam. Ja ka õieraag ei ole tal mitte paljas ega sile,  vaid õieraag on karvane ja see karvasus on  siis põhjustatud sellest, et sinilille õitseb  nii vara, karvad kaitsevad teda öise jahedase  või jahedate kevadpäevade ajal. Ja kuidas sinilillel nii vara õitsemine õnnestub tänu ikka sellele,  et õiepungad moodustuvad juba eelmisel aastal. Õiepungad on ümbritsetud siis alalehtedega  või pungasoomustega, need talvituvad sambla sees  või varisenud lehtede all ja toiduvaru on tal risoomis. Tänu sellele on sinilill võimeline õitsema  ka siis, kui maapind on veel külmunud või kui juured on  alles külmunud pinnases. Pealiskaudsel vaatlemisel tundub, et sinilille kroonlehed on  sinised ja tupplehed on rohelised, siis tegelikult  sinilillel ei ole rohelisi tupplehti, vaid tupplehed on  värvunud siniseks ja need, mis tunduvad tuplehe moodi siin  õie alusel, need on tegelikult kõrglehed. Kui sinilille õit lähemalt uurida, siis sinilill öösel magab,  öösel on tema õied kokku pakitud ja sageli veel õieraod on longus,  et vältida öist külmetamist. Öösel on palju jahedam ja nõndaviisi sinilill,  siis kaitseb oma õrnasid tolmukaid ja emakaid. Sinililleõisi tolmeldavad eelkõige mesilased,  aga ka mardikad ja, ja muidugi ka mõned liblikad. Peale edukat tolmlemist areneb sinililleõiest vili  ja vili on tal pähklikene, aga neid pähklikesi on palju koos. Nii et sinilille vili siis peenemalt öeldes on kogu vili  pähklikestest ja see ei ole mitte selline väga lihtne vili,  vaid vili on veel varustatud õlirikka isemega jalaiosoomiga,  mis hõlbustab siis viljade levimist sinilille. Viljade levitajaks ei ole mitte linnud või,  või või teised suuremad loomad, vaid ühed väikesed metsa elukad,  need on nimelt sipelgad. Et sinilill on siis mürmeku hoorne ehk sipelgate abil oma  vilju levitav taim ja mis siis sipelgas siit viljast leiab,  leiabki selle õlirikka söödava liseme, ta tassib vilja edasi  või kuhugi kaugemale, sööb selle õlirikka lisem ära  ja nõndaviisi siis seeme on kantud uuele kasvukohale. Sinilillel on ka rahvapäraseid nimesid. Mõnel pool kutsutakse sinilille külma lilleks,  sest õitseb kevadel hästi varakult, kui veel öösel võib külm  olla või mõnikord lausa läbi lume sinilill oma õied kasvatab,  aga kutsutakse sinilille ka maksa lilleks. Sellepärast et sinileht meenutab kuju poolest maksa  või maksasagaraid ja ka ladina keeles kutsutakse sinilille  hepaatika sest maks on ka ladina keeles seepar,  nii et sarnasus on natukene olemas. Kogu maailmas kasvab seitse liiki ainult sinililli  ja Euroopas on meil kaks liiki sinililli On harilik sinilill,  kes kasvab väga laialdasel alal alates Põhja-Euroopast kuni  Lõuna-Euroopas Hispaaniani välja. Aga samas sinilill ei ole looduses ei Inglismaal  ega näiteks ka Hollandis ja mitmel pool Euroopas on sinilill  võetud looduskaitse alla Euroopas teine. Sinilill hariliku sinilille kõrval kasvab Kesk-Euroopas,  tema nimi on Transilvaania sinilill, aga ülejäänud viis  liiki kasvavad Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias. Eriti populaarne aiataimena on sinilill Jaapanis,  kus on siis väga erilisi sinilille sorte aretada,  kelle lehed on kas siis värvilised kurrulised,  laigulised ja õied siis väga-väga ka meie mõistes veidrad  täidisõielised või triibulised. Eestimaal sinilille ka aiataimena kasvatatakse,  aga meil muidugi neid erilisi sorte on palju vähem. Sinilill tegelikult on väga pikaealise taim  ja esimesel teisel aastal, kui seeme idaneb,  ta kohe õitsema ka ei lähe, et see võtab  ka paar aastat aega, kui taim sirgub nii suureks,  nii tugevaks, et areneks.
