Täna saates Vladislav Korsetsiga Pärnu lahel jääaugu ääres  tinti püüdmas, mis loom see meritint on ja  mida kalapakasega jääl kükitavatest meestest arvab Osoon  Vitši saartel, mis on saanud looduslastest  ja metsikust maast, kus veel üsna hiljuti peeti vaenlase  ärasöömist auasjaks. Kas turist on vaikse ookeani saartel sõber  või vaenlane? Pärnu lahte katva jää mõlemal poolel kiha elu allpool  jääpinda ujuvad ringi kalaparved, jää peal aga püüavad nende  liikumist teid ära arvata. Kalamehed, ühendus kahe maailma vahel käib tillukeste aukude kaudu. Meri on siin suur ja lai. Miks sa just selle koha. Täitsa umbes ei praegu selle järgi, et mehed olid siin ees ja,  ja nendel on kala. Meri on suur ja lai, aga, aga meremärgid näiteks kalameeste  näol on täiesti reaalsed ja olemasolevad kohaseks ei aita. No nii ja naa ega päris päris ikka. Päris mantlihõlmast ei tasu läbi puurida jah. Ja viisakas on nagu küsida ka, kui liiga lähedale lähedale  paks see jää, praegu on siin. Noh, üle 30 sentimeetri Umbe olevat ma, ma ei taha päris kätt vette ajada. Aga nii, ta tundub olevat kusagil. Terava puuri all annavad sentimeetrit kähku järele  ja uus auk on püüdmiseks valmis. Missugune jah. Ja nüüd puuri hoidmine käib see, et alati pane jää sisse  puuri otsa pidi jää s püsti ja püsti. Siis ta siis on kõige kindlamad. Õnnetusi ei juhtu siia nüüd. Seal on kaks konksukest, kahe lipsuga. Paned otsa. Kalatükikesed olema. Ükskõik, ega siin, kui ta ei võta, siis on ükskõik,  kui suur see tükk on. Täiesti ükstapuha jah. Ja. Nii pane teisele ka, nüüd. Võta siit killukene. Nüüd jääb. Läheb auku jah, kina kõigepealt lased sisse  ja ja nii. Ja seal on pöidla all on sul päästik,  millega sealt, eks ole. Ja kui sügavale peab laskma, lased põhjani. Minu õng jääb esimeses augus saagita, Vladislav saab aga  õige pea käe valgeks. Esimene kala on nüüd käes, mis. On selline tema on tema kuulub tintlaste sugukonda  ja lõheliste seltsi. Vaata, kui sa tal teda selja pealt vaatad,  siis on näha, tal on siin selja peal, on tal need taga veel  üks väike uimekene, siin rasvauim nagu lõhelistele omane. Nii et peaaegu sama hea kui lõhe. Ja, ja, ja noh, ta on selline, teda nimetatakse  ka hobukalaks ja ja, ja noh, tal on Tindi eripärasemaks tunnuseks on lõhn. Lisaks sellele, et tal on selline valge kalaks,  nimetatakse teda, sest ta on väga valge väga valge värvusega,  kõik, ja ja, ja aga lõhn meenutab siis sellist värske kurgi lõhna,  eks ole. Mõni ütleb ka, et on hobusehais,  eks ole, tähendab no mis ta siis on, kas hobusehais või,  või värske kurgi hais. Ja kas see on hais või on see lõhn, see on väga spetsiifiline,  tähendab rannarahvas osalt eks ole, mul on jälle võtmine  siin Apa eks ole, rannarahvas nagu tihti ei tahtnud tinti  sellepärast et just selle lõhna pärast spetsiifilise lõhna pärast. Kas ta hakkab. Ja, ja, ja no usuta ja sa veendud, et ma  ehk ei valetanudki lõhna koha pealt. Ma ei ole küll hobust lähedalt nuusutanud,  aga ma pigem ütleks, et kurgi lõhnan see on küll õige,  eks ole, et kurgi lõhn on täiesti äratuntav  ja selge ja vaata, kui sa tal suu lahti teed nüüd niimoodi  siis siis siis on näha, et tal on selline üsna röövli suu,  eksole, noh, kui see on lund täis küll praegu hoopis eksole. Ja tal on teravad hambad, jah. Ja ta on ablas sel ajal, kui ta toitub ja on ta üsna ablas  võtja ja, ja siin Pärnu lahes, sellised suuremad tindid on  nagu väikesed heeringad ikka sellised 25 sentimeetrit  ja enamgi veel. Jätame korsetsi järgmist kala ootama ja uurime naabrimehe käest,  kuidas temal näkkab. Vladislav on siiani ainult ühe kala kätte saanud. Teil on siin päris suur hulk juba, et kaua aitate? Tund aega kauem kui tema umbes see on tunniaja saak,  kõigest enam-vähem. Sai ilmselt õige koht valitud, tundub nii,  ta tuli valel ajal õige koha peale. Nüüd on juba hilja. Kui hilja, siis hilja. Korsetse kompanii otsustavad õnne proovida tubli kaks  kilomeetrit kaugemal. Kuidas tundub, kui palju see kala nüüd nagu aru annab endale,  et kalamees üleval mängib temaga? Ei ole seda mina tea? See on selline asi, kust mina tean, palju tema aru annab  või mis tema seal all mõtleb. Aga kaladel on väga eitavaid asju, näiteks see parve mälu  või parvete. See on selline. See on nüüd katsetega läbi viidud ja tõestatud,  see on see, et. Et noh, mingi oht või asi millest üksik isendid on aimu saanud,  aga üksikisendid on parvest parvest hävinud juba surnud,  noh, välja püütud ära söödud. Aga parvel tervikuna selle ohutaju või selle koha  või asja suhtes säilib. Nii et Parve taju parve mälu on selline väga vapustav asi,  tähendab see on enam kui üksik isendi teadvus  ja mälu. See on asi, mille üle tasub noh. Mille üle mõtisklesiis nagu hakkab taipama,  kui palju mõistetamatut on olemisest ja looduses  ja ja all peamiselt Vladislav juttude pärast  või kala enda pärast. Ma olen kalal käinud ikka sellest ajast,  kui Vladislav kavast alles alustas. Ehk siis umbes palju nüüd 40 aastat. Kallal käima sellepärast, et siin ma oma rahu  ja tasakaalu üles leian, kui sa paigast ära läinud. Suured sõnad aga vastavad tegelikkusele. Hea seltskond on muidugi alati teretulnud,  aga aga vahepeal, kui ma isegi mingi seltskonna kokku ajan,  et kolme-neljakesi minna, siis teel kalale teinekord hakkab  juba natuke kahju et üksinda ei saanud tuldud. Ja kui vähegi võimalus on, siis ma ka üksinda kusagile  eraldi ära poen. Muidugi on erandeid. Kui kala ei võta ja seltskond on väga mõnus,  siis ma eelistan seltskonnas istumist. Aga enamasti jah, tuntakse nagu sellise üksiku tundina,  kes võib-olla jahile minnes küll kilab kõva häälega,  et lähme kambas, aga pärast kaob üksinda ära ja. Ja ja süüdistatakse ka selles, et ma sugugi rõõmsa näoga ei  vaata ligi tikkujaid. Kas ma kardan kalasta ilma jääda? Ei, et rohkem oma rahust ilma. Ka kolmas mees kinnitab, et seltskond on küll tähtis,  aga vahel käib ka tema üksi. Kalal käin ikka. On mingisugune Kole ilm või või keegi ei saa, ikka lähed. Kui endal tunne on, et peaks minema. Kui tihti see tunne on, et peaks minema? Mul on see päris tihti, et. Ütleme üle üle kolme päeva, niisama hakkad mõtlema,  et nüüd võiks juba minna, siis on varsti kibe käes,  et peabki minema. Vahepeal on meieni jõudnud sportlik vanahärra suuskadel,  kes töötas enne pensionipõlve 25 aastat kalakaitse inspektsi. Atsioonis kalandus bioloogina uurime, miks Pärnu laht  tindile nii väga meeldib. Pärnus on siin tindil kõige sobivam kudemispaik. Tint on niisugune imelik kala, et ta on pisikene,  aga tegelikult on oma kuulsa sugulasega võrreldes pisikene. Ta kuulub lõhilaste hulka nimelt ja armastab külma vett. Suveks kaob ta siit ära. Kui meile Pärnusse tulevad, tead siis tema kui külma  armastav elukas läheb siit minema hoopis. Aga nüüd kevadel on siin temal väga sobiv kudemispaik  ja siis Riia lahest ja ka Läänemere avaosast mõningates  kohtades tuleb ta siia ja kov juba alates veebruarikuust,  nagu tänavugi on aga põhiliselt siiski märtsis jäälagunemise ajal. Tuleb ta massiliselt parvidena siia ja heidab marja siia  Pärnu lahe. Lõpus, mis nagu kalurid ütlevad, tähendab Pärnu lahe sopp  siia kaldasse ja ka Pärnu jõkke tuleb massiliselt sisse  ja siis lahkub pärast seda ja tindimarjad nendest kooruvad  väikesed vastsed leiavad siin rikkaliku toidulaua. Ja kasvavad siin juba nii suureks, et saavad avamerre minna,  siis kaovad siit ära, sellepärast on ka niisugune kala. Suvel ta tinti siit ei leia ja mäletan ka neid aegu,  kus tint lihtsalt kahvaga võeti Pärnu jõest välja. Oli nii paksult teda ja mina isiklik kogemus oli  ka niisugune. Poisikesena läksin haugi püüdma spinninguga. Spinning oli tol ajal imeriist, aga mul õnnestus see hankida  ja haugi asemel vedasin tinte välja jões,  sest nii paksud tindiparved olid küll pead pidi küll saaviin otsas,  lihtsalt haakisin neid. Külge Vladislav on aga vahepeal püügisoonele sattunud. Kalamees sikutab külmast veest välja ühe tindi teise järel. Sul on siin praegu 20 kala, tõstemeestel on kaks. Kas nad see pärast ikka auto peale võtavad  ja kui viivad? Ei näe no 20 ega see, see on päeva algus,  noh, 200 juures võib hakata rääkima niimoodi tindisaagist enam-vähem,  kui palju see kala niimoodi juttudes teel siit jää pealt  koju kasvab? Tähendab no. See on ka nüüd kalameeste nali või mis nali,  seda on ka teadlased uurinud tegelikult et kala kõige kiirem  kasvuperiood ongi püüdmise hetkest kuni selle rääkimiseni. Et kuidas teda püüti selle selle jutuni,  jah. Eesti värske rahvuskala räimega on korsets rahul. Vahepeal favoriidiks tõusnud haug olnuks tema meelest kehv valik. Jama, kala, ütlen ma selle kohta. Aug pole miski kala. Auk aug oli metsas hundiks. See on kala, tead kurat, maitseb nagu puutükk. Saepuru tead, eks ole. Pane mürts ja topi võid, siis kõlbab kuidagi ära süüa suure surmaga,  eks ole. No eesti rahvas muidugi kiidab teist,  et oi küll on maitse. Aga see on märk nagu sellest, et kas tõesti pole paremat saanud,  kas tõesti pole lesta, räime ega kilu söönud? Aga Eesti rahvas? Venelastel on haug, see, kes käsi ja haugi käsul sõidetakse  ahjuga seljas. Ärge lootke eestlasele, see ei sobi. Meie kala on, on olnud, on ja on ka tulevikus ilmselt räim. Aga no eks me, vaat siin ongi meie alaväärsuskompleks,  on see, et, et kuidas me nüüd räime, see on ju vaese rahva toit,  pensionärid, teie ei tea, eks ole, tead ja,  ja heidikute söök, eks ole. Eesti rahvas on üles kasvanud aastasadu just nimelt silgu peal. Kui öeldi leiva kõrvale, siis mõeldi silk. Eks kirjanduses on ka neid kirjeldusi, et et Eesti maamehe  võis niimoodi 100 sammu pealt ära tunda,  et et kui vastu tuli, et haises niimoodi silgu järgi. Aga see on, see on eesti rahva eripära, eestlane vist peab  seda räime ka liiga lihtsaks, tahetakse ikka midagi natuke erilist. Jah. Lihtsaks jah. Soome rannikult kusagilt on. Olen lugenud sellist asja, et, et mehele sai näitsik siis,  kui oskaks teha 100 räimerooga. Eks. Ole lihtsaks pidamiseks, eks ole, Jüri tuulikuga ma olen rääkinud,  Jüri tuulik ütles, et temal on, temal on kusagil 600  räimeretsepti mis on tema kogunud. Kui nüüd räimeroogade juurest tindiroogade juurde tulla,  siis tint ei ole liiga populaarne olnud meil oma oma lõhna pärast. Aga Ta on, ta on üsna maitsev. Nüüd lõhnab nagu kurk või, või hobune ja  siis salatit küll ei tasu. Mis see valmisroog siis on? Kurgimaitse hobusemaitsega on ta kala? Ei ole, ta on ikka kala maitsega, ta ei ole ei kurgi,  ei hobuse maitsega ta. Ta on liha, on suhteliselt õrna ja mõnusa maitsega. Nii. Minu esimene kala on nüüd käes. Pole ta midagi nii haisev, ikkagi lõheline. Inglise maade avastaja James Cook sattus Fidži saartele  1774. aastal. See oli aeg, mil Vaikse ookeani saartel peeti vaenlase  ärasöömist auasjaks. Täna on Fidžis saanud riik, kus peamiseks  sissetulekuallikaks on turism. Turistide pealetungist hoolimata on fitsilased suutnud aga  säilitada ka oma traditsiooni. Paarsada aastat tagasi söödi sellistes Fitsi väikestes  külades inimesi, enam seda ei tehta, aga paljud teised vanad  traditsioonid on säilinud. Igal Fitzi külal on oma hõimupealik, nakula saarel on  selleks meheks ratu eppeli. Enne seda, kui ratu isalt ameti üle võttis,  elas ta 26 aastat Uus-Meremaal. Kodukülla tagasitulek oli tema sõnul raske  sest siin tuli taas harjuda sellega, et kõik vähegi olulised  otsused võtab vastu üks mees. Viimastel aastatel on ka nakula külla hakanud sattuma enam  turiste ja nende mõju on külale ka kohe märgata. Rikkamad pered on hankinud endale DVD mängijad  ja kaabeltelevisiooni. Kohalikus koolis ostetakse lastele annetustest pastakaid  ja vihikuid. Mere äärde on aga ehitatud turistidele mõeldud teemaja,  kus lisaks teele saab osta loomulikult ka suveniire. Üle ühe turismigrupi nädalas nakula külla siiski ei lasta,  sest külavanem tahab, et vanad traditsioonid säiliksid. Külaelu on lihtne, peamised keelud on kirjutatud  kultuurimaja seinal olevale tahvlile. Hõimupealiku ülesanne on külas igale inimesele  ka rakendus leida. AntiMarei püüab krabisid. Ta teab täpselt, millistest džungli mudastest ojadest  puujuurikate altneid leida. Jõu tööks on mootorpaadiga kaupa vedada ja kalal käia. Kuivad ilmad on külakaevud peaaegu tühjaks jätnud,  siis saadeti ta teisele saarele pudelivee järele. Vicele kuulub umbes 300 saart ja kogu elu käib vee ääres. Aga kui vihmaperioodil vihma ei tule, siis tuleb väga vähese  mageveega hakkama saada. Pudelivesi on külaelanike jaoks väga kallis,  kohalikud kustutavad sellepärast janu tihti  ka kookospiimaga. Väga vähe on sellist kaupa, mida Fidzi külaelanikud teistelt  saartelt sisse toovad. Üldiselt kasvatatakse ikka ise puu ja juurvilju,  peetakse kanu ja lehmi. Kala, mida siin samuti hea meelega toiduks valmistatakse,  praegu aga püüda ei tohi. Hõimupealik ratu andis hiljuti korralduse,  et nakula saart ümbritsevast veest ei tohi välja tuua ühtegi  elusolendit sest siinsetest vetest on hakanud kaduma mitmed  kalaliigid ja korallid. Põhjuseid on mitu. Kõik turistid näiteks ei tea, et korallide peale ei tohi  trampida ja neid ei või kiusatusest hoolimata oma  loomulikust keskkonnast välja tuua. Liigne kalapüük ja kliima soojenemine on samuti oma rolli mänginud. Snorkeldajatele on kalakeelt nakkula saare ümbruses aga nagu  kingitus näha on rohkem. Kui veab, siis kohtab isegi merikilpkonni. Nende liha ja siseelundeid on saartel sajandeid peetud delikatessiks. Viimastel aastatel on hakatud siin mõtlema aga  ka sellele, et üks päev võib-olla polegi neid loomi enam alles. Rajatud on esimesed merikilpkonnakasvandused. Fidži saartel hoitakse merikilpkonni kinni,  kuni need saavad umbes aasta vanuseks, sellepärast et. Need haruldased loomad on looduskaitse all  ja nad on ka väljasuremisohus. Ja kui nad vette lasta, alles siis, kui nad on aasta  vanuseks saanud siis neil on lihtsalt palju suurem šanss  ellu jääda. Fidži saartel leidub väikese pea ja suure ovaalse kilbiga  merikilpkonni ja haruldasi hoogspillikilpkonni. Selles basseinis ujuvad hoogspillid. Kui igapäevaselt hooldavad kasvanduses merikilpkon ni kohalikud,  siis projekti algataja on Austraalia päritolu mees Greenback. Ta ajab vitsil vaikselt ka turismiäri, kuid need kaks  projekti hoiab ta enda sõnul rangelt lahus. Meri kilpkonna munad leidis kriim paar nädalat tagasi  rannast liiva sisse oli maha pandud umbes 100 muna. Merikilpkonnad käivad pesitsemas alati samal saarel. Teadlased räägivad, et nad jätavad saare lõhna meelde. Esimesed munad kaevab Emane kilpkonn maa sisse siis,  kui ta on saanud 20 kuni 25 aastaseks. Kasvanduses töötab meri kilpkonnadega kümmekond inimest,  iga päev puhastatakse hambaharjaga, kilpe vahetatakse  basseinivett ja kaks korda päevas antakse  ka süüa väikseid kalu, vetikaid ja kassitoitu. Bioloog Aliferet kaugau vangutab pärast kilbimõõtmise pead. Kasvandikud on ülekaalulised. Kui metsikud hoogspildid kasvavad 30 sentimeetri pikkuseks  viie aastaga, siis basseinis on nad nii suured juba aastaselt. Mõned teadlased on seda meelt, et pärast inimestega  kokkupuutumist ei saa meri kilpkonnad looduses enam ise hakkama. Kilpkonn, keda praegu mõõdetakse ja märgistatakse,  on aasta vanune. Nimeks pandi talle Tallinn. Number on kirja pandud ja mõõdud võetud,  nüüd on merikilpkonn vette laskmiseks valmis. Loodame, et ta tuleb umbes 30 aasta pärast siiasamale  saarele ka pesitsema. Kasvanduses töötavad tsilased on võtnud merikilpkonnade  projekti oma südameasjaks. Kui Fitzil poleks puhast loodust, siis poleks  ka midagi turistile näidata. Aga kas fitsilased tahakski nii väga, et turismiäril läheks hästi? Tuleb meeles pidada, et 50 aastat tagasi elasid nad veel  looduslastena ning üsna hiljuti oli siin isegi inimeste  söömine täiesti tavaline.
