Täna saates Eametsa külas elav Tanel Sits oli kodus,  kui maapind tema maja tagant Sauga jõe orgu kadus. Pärnu eraloomaaias elavad maailma suurimad ämblikud. Kuidas nad siia sattusid? Mis on kauni jõulukuuse saatus? See pärn asus nõlva serval. Ja sealtpoolt te näete, kus see Nõrva serv on  selle kõrval oleva ehituse mullahunniku juures. Seda joont mööda siis nagu läks endine endine serv  ja kõik, mis jääb sellest sinnapoole. Maja poole asus nõlva serval. Kui aasta tagasi üllatas loodus Pärnus üleujutusega,  siis sel talvel toimus Pärnu külje all eametsa külas  viimaste aastate üks suurimaid maalihkeid Eestis. Toimus see sellisel kombel, et kõigepealt toimus pisikene  lihe Jõe ääres, kus jõkke sõitis umbes 10 meetri laiune riba Peale seda, kui see riba oli jõkke sõitnud,  siis kogu nõlm osutus ebastabiilseks. Ehk siis sellisel kombel, nagu te siin praegu näete tohutul  hulgal üksteisele ka paralleelseid lõhesid. Umbes sellises järjekorras hakkasid need lihked  ka toimuma selle pisikese Esialgse mudeli alusel. Maalihkes kui looduslikus protsessis pole midagi uut. Neid toimub Eestis igal aastal, kuid enamasti on need  väiksemad ja jäävad asjatundmatule silmale hoopiski märk. Lühidalt öeldes põhjustab maalihke selle,  et materjali vastav tugevus ei vasta. Välisjõududele. Ehk siis ühel hetkel, kui, kui pinnase tugevus väheneb on väiksem,  kui teda inustavate jõudude suurus siis toimub maalihe. Meil on selline maapind siin, siin on nõlv,  siin on see nõlva nõlva veerg, siin on nõlv. Ja nüüd, kui toimub maalihe, siis lihkub kõik selliselt. Ehk siis nad paigutuvad allapoole, loomulikult. Asja teeb keerulisemaks, aga see, et jõud on ajas muutuvad  ja nii võib aastatuhandeid stabiilsena näinud orunölv ühel  hetkel jalge all kaduda. Probleemiks on asja juures see, et nii see pinnase tugevus Kui ka need välisjõud on ajas muutuvad, nad ei ole  konstantsed suurused. Noh, näiteks võime tuua selle, et kui Nõlv läheb järsemaks, kas jõgi erodeerib  või inimene ehitab. Siis muutuvad pinged linnas. Mida järsem on nõll, seda suuremad on pinged. Ja teiselt poolt savi ise või pinnas ise. Tema tugevus ajas muutub ju väga oluliselt. Pärnu maalihke põhjustas savikiht, mille tugevus on  aastatega vähenenud. Siin on nüüd selle puurimisega välja tulnud selline saviplöga. Kurja juur või see ongi nüüd see nii-öelda kurja juur  ehk siis kõige nõrgem lüli selles nõlvas. Ja õnnetuseks see lüli moodustab. Kuue meetri paksuse kihi. Ülalpool on ta natukene tugevam kaks, kolm meetrit,  siis tuleb kuus meetrit sellist. Kohupime massi. Ja siis on moreen ja sellel lihtsalt ei ole tugevust,  et seda nõlva püsti hoida. Jah, ja õnnetuseks ta mingisuguste geoloogiliste protsesside  tagajärjel on saanud teatava karastuse, ehk ta on. Keskmisest olnud tavapärasest tugevam aga see tugevus on aja  jooksul ajunud. 19. detsembril jõudis kätte see päev, kui kui sellest ei  olnud enam piisav Seesama kohupiimapastat meenutav savikiht on põhjuseks,  miks jõeorgude nõlvad Pärnu kandis aeg-ajalt sisse vajuvad. Praegu seisame siin maalihke peal. Aga see ei ole Eestis üldse nagu esmakordne,  et siin toimub maalihkeid ja siin Pärnu kandis on neid  ennegi olnud. Jah, see on tõsi, neid on viimasel ajal Pärnu kandis anis  sageli sti olnud. Ja millal need suuremad maalihked siinkandis olnud on veel näiteks? No üks suurem maalihe toimus 2002. aastal Audru jõe ääres,  kus ka mingi eri osa teed, tee peenart ja,  ja sealhulgas ka asfalti, lihkus jõkke sarnaselt. Ja sarnaselt oli jõgi täis materjali, nagu,  nagu siin te selja taga näete aasta pärast seda materjali  seal enam ei olnud. Üks suur maalihe Pärnus toimus Pärnu linnas viisnurga  territooriumil aastal 1966 aga see oli nüüd puhtalt  inimtekkeline maalihe põhjuseks nõrva ülekoormamine. Täiteliivaga. Kui oluline see inimfaktor üldse nendes lihetes on,  kas siin näiteks võib ka olla tegu inimese põhjustatud  maalihkega antud konkreetses kohas? Ma välista inimeste poolt. Esile kutsutud maalihke võimalusi. Siin on tegemist loodusliku protsessiga,  mis ühel hetkel jõudis oma loo. Tuli. Eametsa külas elav Tanel sits oli kodus,  kui maapind nende maja tagant Sauga jõe orgu kadus. Esimene raks neli meetrit, järgmine, kaks juurde kuus vähemalt. Et kui nüüd sinnapoole vaadata, et kas need puud  ja need olid kõik siin enne kõrgemale see käru  ja põhimõtteliselt käru ongi see piir, kus täpselt  selle põlluga kõrgemal. Nii et see käru oli enne samas tasapinnas,  kui see siin Ja kuidas see siis tabas teid, kas ise nägite  või tundsite ka, et siin vajus tunda, polnud midagi kuulda,  polnud midagi, koer hakkas hommikul kell kuus haukuma  ja siis õued olid, siis vaatasid juba vajund. 1990.-te aastate alguses ehitatud hoonete puhul oli  lihkeohtlikkust arvestatud kuid seda, et maalihe võib  ulatuda nii kaugele, et viib sauna vundamendi alt maa minema,  ei osanud küll keegi ette näha. Tol ajal olid ka ikkagi mingid normid selle maja kohta  kõrvalhoone kohta konkreetselt on küsitud,  et kas jõgi võib hakata teda noh, sest ta on ikkagi  suhteliselt nõlvale lähedal. Arvati, et ehk ehk ei juhtu midagi, noh,  ametlikud load on antud ja nii, et see on omaaegsete normide  järgi õige koha peal ehitatud. Omaaegne oli üldse 25 meetrit jõest see,  aga see on, kõrvalhoone isegi on 50 meetrit,  nii et noh aga. Nagu Peeter ütles, et nõlvast tuleb võtta mitte jõest. Aga meil on ikkagi kõik jõe järgi naabrid veel narrisid,  et et lollakas, et sa niipidi ehitasid, et nemad oleks ikka  maja jõe peale teinud ja siis nagu kõrvalhoone õue poole. Noh, aga nüüd tuli paremini nagu välja. Maalihkeid uuriv Peeter Talviste arvab, et üleüldiseks  paanikaks pole majaomanikel siiski põhjust. Aga need, kes oru nõlvale elamist planeerivad,  võiksid siiski arvestada ka võimalikke loodusprotsesse,  mis seda nõlva mõjutavad. Sellel hoonel läksin üsna täbarasti selle maalihke tõttu,  aga mida siis inimestele öelda soovitused,  kes plaanivad ehitada, et mida tasuks silmas pidada,  et sama ei juhtu. Kus nende rajatistega? No põhiline on vast meeles pidada seda, et loodus toimetab  oma toimetamise ja oma tahtsi. Ja temal on ka voli kujundada nõlvu selliseks,  nagu ta tahab, nagu te näete aeg-ajalt ta pingutab üle. Inimene, kui ta hakkab seda tegema, ta peab nagu mõtlema  siis sellele, et ta ehitab endale maja. See on mingisugune investeering, ilmselt tema jaoks elu  kõige suurem investeering. Ja nüüd, kui ta näeb, et see maja või ta soovib isegi seda  maja ehitada nõlvale liiga lähedale siis peaks ta küsima  spetsialistidelt nõu. Ja see olekski siis nagu selle loo moraal. Et loodus võib, aga meie ei või kõike. See on siis nüüd isane Terapasa blondi ehk eesti keeles,  ta peaks olema hiidlinnutapik, kes kuulub maailma suurimasse  liiki ja mida me nüüd proovime teha, et me laseme  selle isase emase puuri. Ja proovime neid paarituma saada. Et siiani, nad on juba mõned korrad paaritunud,  aga aga emane ei ole veel nagu mune hakanud,  et esimene kord läks untsu, et nüüd me proovime uuesti. Maailma suurimad ämblikud toodi Eestisse Lõuna-Ameerikas  asuvast prantsuse kojanast. Sergei Põlmäe veetis seal terve aasta, kogudes troopilisi  putukaid kollektsiooniäridele ning õppides tundma sealset  metsikut loodust. Nii ongi meie talvisel Eestimaal nüüd võimalik jälgida vaatemängu,  mida looduslikult peidavad endas vaid džunglihämarad. Metsaalused. See, kes seal nüüd lillepotis on emane Et ta ei koputanud tavaliselt ta läheneb palju ettevaatlikumalt,  tema selle nüüd ta läks nagu hooga peale kuidagi. Ja ja nüüd nad proovivad siis siin. Midagi korda saata et ta nagu ei kontrollinud,  mis meeleolus see emane on. Et ta proovinud oma jalgadega seda emast üles suruda. Lõuobjatega oma terma ema sisse lükata. Oli siis ka kordarände üritus. Tundub, et ei olnud, sest et, et tavaliselt võtab see nüüd  natuke kauem aega ja, ja see alguses nõnda öelda,  see eelmäng jättis ka soovida, et see isane jooksis nagu  kohe sinna emase juurde ja et ja, ja kas  siis nüüd kellelgi midagi sobinud, kas siis emasel sobib  midagi või isasel ei sobi midagi, aga pigem  siis ma arvan, et emasele. Et praegu ei tea siis, et kas on lootust sealt järel  järelpõlve saada või mitte? Noh, me oleme teda eelnevalt ka paaritanud nüüd mõne nädala  jooksul mitu korda, et võib-olla siis ta võib-olla Evane on  juba seal, ütleme, nii-öelda käima peal,  et ta ei tahagi rohkem noh, see on täiesti reaalne võimalus. Ja me võime muidugi uuesti proovida, tegelikult. Enamikes maailma riikides on elusloomade maalt väljaviimine  rangelt keelatud. Prantsuse kojana on üks vähestest eranditest,  kus on see lubatud kõikide selgrootute liikide puhul. Need ämblikud jõudsid siia tavalistes õhuaukudega plastkarpides. Aga nii nad on, et emased on sellised paiksema eluviisiga,  et elavad seal urgudes maa sees tavaliselt  ja isased on niimoodi, et nad liiguvad rohkem ringi,  otsides emasid tema lihtsalt on murusuudmenet. Looduses näeb see umbes samamoodi välja,  et. Kuna nad on varjatud eluviisiga, siis kui ei oska vaadata,  siis ei märka neid ainult siis neid isaseid,  kes juhuslikult päeval ringi kakerdavad,  aga üldiselt nad öise eluviisiga. Ja, ja noh, kui ta eristub seal kuskil urus,  kui seda turgu ei oska tähele panna, siis sa ei näe neid  ämbrikese Kui vanad umbes need loomad sinna alla võivad? Ma ei oska seda öelda, aga isane on selline,  et ta on juba hakkab nagu vanaduspõlve jõudma,  et, et ilmselt ei ole teda väga kauaks enam. Emana tundub täis elujõus ja suhteliselt noor olevat. Kui reeglina on ämbliku liikidele emased palju  agressiivsemad kui isased siis hiidlinnutapikud on tuntud  kui rahumeelne liik. Siiski võib ka nende puhul juhtuda, et isane süüakse pärast  pulmatseremooniat lihtsalt ära. Kui pikad vad? No oma kaks sentimeetrit, kaks sentimeetrit  ja kasutab ta neid saagi püüdmiseks peamiselt? Jah. Jah, hammustab nendega, et. Vastupidi, üldvend arvamusele, et see tarandid on suured  ja kaevasid ja koledad, siis nende mürke ei ole ühtegi surmajuhustatud,  need ei ole ohtlikud, see mürk ei ole ohtlikud,  et inimesed, kes on saanud hammustada, võrdlevad seda  tavaliselt mingi mesilase nõelamisega, et et ohtlikud liigid  on tavaliselt just palju vähem silmatorkavad  ja tagasihoidlikumad. Meil on siin Eestimaal ettekujutus, et selline  Lõuna-Ameerika vihmamets kubiseb igal sammul kõiksugusest,  loomadest, madudest, ämblikest, et kuidas see olukord seal  siis tegelikult on. Et sellest ma olen aru saanud jah, et inimestel on see ettekujutus,  et nad räägivad, kuidas sul pole kuskil astudagi ämblikud  ja maad igal pool, aga tegelikult see on väga moonutatud asjast,  see pilt, et tegelikult ma julgeks seda võrrelda nagu Eesti metsaga,  et umbes, et kui me siin metsa lähme, me teame,  et seal elab igasugu karusid ja hunte ja rästikuid  ja nastikuid, aga kui tihti me neid näeme tegelikult,  et suhteliselt harva, kui me just ei lähe kuskil  spetsiaalselt kohale, me teame kuskilt midagi leida. Aga see on samamoodi, et võid nädalate kaupa käia,  ilma et ühtegi madu, eks. Ja samas jälle mõni päev need mitu tükki. Et kui meie kodused sajajalgsed on sellised tikutopsi  pikkused siis see on ikka tunduvalt võimsam. Ta on nüüd ütleme selline suhteliselt tõsiselt mürgine  elukas erinevad nendest tarantidest, et kui tema hammustus  võib ikka, võib ikka tugeva jälje jätta,  et noh, surmajuhtumid on küll väga harvad olnud,  aga aga sul võib veel aastateks jääda mingi mingi mingi tõbi külge. Et või eluaegne mingi kiiks ühesõnaga päris piin võib-olla,  et mitu päeva oled siruli maas ja. Esimest korda vihmametsa sattudes ei soovita Sergei ühtegi  tundmatut looma käega katsuma minna. Kohapeal on erinevaid liike raske eristada  ja mitmed väliselt sarnased loomad võivad olla sootuks  isemoodi käitumisega. Kui me nüüd rääkisime siin nendest erinevatest  käitumismustades liikide puhul, siis näiteks see leksin,  see Mehhiko punapõlv, see küll ei ole kojanast seal Mehhikost,  aga aga tema on näiteks selline hästi rahumeelne. Tema talub käsitsi. Et siiamaani ta pole kedagi hammustanud. Täitsa sellised pehmed käpad. Et see on nüüd üks teine talantel, et selle liigi nimi peaks  olema Tapinosenius purpureus ja et ma tõin ta kojanast  alguses ta oli väiksem ja ma sain teda iga päev puutuda,  mängida temaga. Aga nüüd, kui ta on suuremaks saanud, siis ta ei taha,  mida ma ära tunda, et. Ajab nagu siis need hambad püsti. Et ma ei julge nagu väga. Proovida enda kätte võtta, kui sa tahad,  et noh, kui ta hammustab, siis ta hammustab,  ega siis midagi hullu ei juhtu sellest, aga natuke aega on valus,  aga noh, kes meest siis oleks siis herilase mesi käes saanud. Ma proovin teda nüüd puutuda. Kas ta nüüd hammustab või hammustada? Oi. Näed näed, ta ähvardab meid. Ta ajab need ennast püsti, hambad välja. Ei taha oma vana sõpra ära tunda enam. Et võib-olla Ei hakkaks siis näppudega päris puutuma. Näete. Punased need tuled välja, see pureos on tulnud nimeks. Ta on niisugune. Ta vanasti ei olnud nii kuri. Et näete, siin on hambad Samas ta saab muidugi aru, et see ei ole elus objekt,  et ta ei, ta ei hakka hambaid siia sisse lööma. Ja vaadake Vikerkaar järv and. Käpad. Okei, et siin on siis nüüd üks teine liik jällegi. See ei olegi päris selge, mis liik ta on,  et ilmselt me teame perekonda. Ta väga noor Ta on siia oma uru kaevanud. Ja ja, ja ta ei ole täiskasvanud ja. Ja. Peaks olema Voloteele perekonnast. Ta on selline Rahulik rahulik, siis äkki paneb jooksu kuskile hästi kiiresti. Näete. Et võimalik, et see on teadvusele kirjeldamata liik,  tegelikult ta tundub sellise maasisese eluviisiga olevat ja. Ja. See võib olla üks põhjus, miks ta ei ole,  võib olla nii paljude uurijatel enam silma jäänud,  et. Kui tihti need loomad siin tehis tingimustes üldse järglasi annavad? No siin on meil ikka ikka järjest neid neid noh,  see hooaeg praegu ei ole nüüd aga, aga aga noh,  hetkel on need üks, üks sats siin just eile sündinud  tegemist siis Malaisia kilplõugadega. Siin on nüüd Just just niimoodi munade juures alles. Nüüd me nüüd muidugi eraldame ära siis et noh,  hetkel on nagu, nagu nagu vähe poegi, millel gekodel on  natukene ja aga aeg-ajalt on siis ikka niimoodi ühel,  teisel ja kolmandal, et teistingimus ikka annavad järglasi. Ja noh, meie endi loomad on juba juba praktiliselt kõik on  siin nagu teistingimustes sündinud. Et kui kõik nüüd hästi läheb ja mingi liik jälle järglasi annab,  et mis te nendega üldse peale hakkate? Noh, eks suuremast jaost, neist poegadest on meil jälle vaja  siis otseselt siit lahti saada, et, et. Palju meil neid ikka ühest samast liigist loomi  siis vaja on. Neid on võimalik siis vahetada teiste loomade vastu,  samuti on neid võimalik ka täis tavalisemaid elukaid müüa  mingiks lemmikloomaks isegi inimesele iseenesest igasuguste  selliste troopiliste või mida iganes, nende loomade  paljundamine tehistingimustes minu arust üsnagi selline  oluline asi. Et loomaaiad peavad neid näiteks niikuinii,  eks ole. Samuti on palju inimesi, kes võtavad endale koju,  tahavad seal kasvatada. Kui neid teis tingimustes ei paljundataks,  siis, siis niikuinii toimub mingisugune salakauba vedamine ja,  ja, ja, ja nende loodusest võtmine. Et nüüd mida rohkem inimesed suudavad neid  ka nüüd paljundada, eks ole. Üks asi on see, et, et noh, need eriti haruldased loomad,  eks ole, et nad jääksid kindlasti alles,  eks ole, kellel võib-olla kellel võib-olla nüüd elupaigad häviksid,  et siis nad teistingimustes ikkagi säiliksid. Teine asi see, et, et et ei oleks kellelgi vajadust neid  üldse võtta sealt loodusest, eks. Siia Tallinnasse Raekoja platsile jõulukuuse püstitamine on  olnud sajandipikkune traditsioon. Ilmselt ei oska keegi päris täpselt kokku arvutada,  kui mitu metsatäid puid on siia veetud. Järgnevas loos uurimegi millist keskkonnamõju avaldab  jõulukuuskede iga-aastane massiline raiumine  ja mis saab neist kuuskedest pärast jõule raeplatsi  jõulukuusk langes möödunud pühapäeval tuleroaks kõigest  mõnesaja meetri kaugusel vanalinna südamikust. Snelli tiigi ääres leidsid oma lõpu valgus,  festivali tulemöllus, ka paljud teised kodudest välja  visatud jõulukuused. Mujal maailmas on rohelised tõstnud protesti  selle vastu et viie kuni 10 aastaseid puid raiutakse  massiliselt maha vaid selleks, et neid paar nädalat toas hoida. Eesti looduskaitsejad siin erilist probleemi ei näe. Kui suur aga võiks umbkaudu olla meil tuppa toodavate  jõulupuude hulk? Ma ise arvan, et Eestis üldse ostetakse võib-olla kuskil 200  kuni 300000 jõulupuud aastas, et kuidas ta nüüd Eesti piires  ära jaotab, noh, selge on see, et, et ikkagi põhiosa läheb,  eks ju, pealinna tarbijaskonnale Tallinnasse ja. Või tähendab kuusemüüjaid üldse kui palju,  võib-olla ma arvan, et ma väga palju ei eksi,  kui, kui neid isegi siin Tallinna-Harjumaa piires võib-olla  ikkagi mingi sadakond küll ega seereses praktiliselt  jõulumüügist järgi jäänud kuuske ütleme,  kunagi põletatud ei ole. Et kuna ma rääkisin juba, et, et meil on nagu siin väga  erinevaid tegevusvaldkondi, noh nii niisiis haljastuse  teenust pakume, kui me ka ise kasvatame ju istikuid ja,  ja püsikuid siis ütleme, et võib-olla üks levinum rakendus  meie jaoks on see, et, et me selle jäägi lihtsalt hekseldame  ära ja need oksad siis kasutame oma toodangu talvekatteks. Üldse puidumassi kasutamise osas, alternatiiv on,  loomulikult tänapäeval kasutatakse hakkepuitu majade  kütmiseks peamiselt noh, tulevikus ka elektri ja,  ja soojuse tootmise koostöö koostootmisjaamades. Et. Et loomulikult oleks ilusam kui nad kui see soojus,  mis või see energia, mis on talletunud selle kuuse ikkagi  ikkagi ligi. Ligi kümneaastase kasvamise jooksul, et see ikkagi ei läheks  lihtsalt õhku, vaid see kasutatakse ilusti ära. Seerese aianduskeskuses müüdi viimasel aastal umbes 4000  kuuske ja nulgu Nende päritolu maaks on aga Taani,  kus puud kasvavad istandustes viie kuni seitsme aastaga raieküpseks. Andres Suitso sõnul on Taani kuusk lihtsalt kvaliteetsem kui  mujalt pärit puu. Kuid miks meil kuusekasvatus nii nõrkadel jalgadel on? Eks see vist nii on, et nulg, see õige jõulupuu nüüd ongi ju,  et kuuske oleme me teda nüüd jõulukuusena hakanud viimasel  ajal kasutama, aga taanlased on oma müügiketid aastatega  paika pannud ja, ja need kaubandusketid,  kes täna meil siin valitsevad korraldavad  selle jõulukuuse müügi kerge kergema vaevaga,  kui see meie omadel metsaomakel korda läheks. Aga. Täna need metsakultuurid, mida me istutame  või kui, kui mets ise kasvama hakkab looduslikult kuusikud,  siis mõningal juhul ühele hektarile võib seda kuuske tulla  rohkem kui 10 12, vahel ka 20000 puud. Ja kui me arvestame, et lõppraie ajal, siis kui see mets 100  aastane on, on seal ainult 400 puud siis me võime arvestada,  mitu puud, mitu jõulupuud meil on võimalik ühelt hektarilt  ikult ikkagi koju tuua, nii et. Ma arvan, et 50 hektarist. Piisaks kogu Eestimaa jõulukuuskede vajaduse rahuldamiseks,  nii et ühel mehel korralik äriidee võtta turg oma kätte  ja rahuldada kogu Eestimaa jõulukuuskute vajadus. Kuna linnades müüdav jõulupuu maksab hea mitusada krooni  ja igalühel sellist raha välja käia pole,  veetakse vahel paremaks naksata noorpuu otse metsast  mõistagi metsaomaniku luba küsimata. Kui aastaid tagasi oli selline käitumine valdav siis,  kui ulatuslik on kuusevargus. Täna? Ma arvan, et see ei ole nii väga tõsine probleem üle Eestimaa,  aga siin, Tallinna lähedal ja suuremate linnade lähedal on  ta tõesti probleemiks, sest see mees, kes on  siis saadetud seda jõulukuuske tooma ta on hirmul  sellepärast et. Et kohe võib tulla inspektor või kes hakkab kontrollima,  kus sa selle kuuse said ja kahjuks võib-olla  selle kuuse mahavõtmisest ei juhtunudki midagi halba siin. Aga kuidas ta seda tegi? See on halvasti. Enda aastale. Detsembris kahjuks üks selline juhtum meil  ka Wardi metskonnas oli, kus mitusada kuuske olid  siis varutud ja ootasid äraviimist. Õnneks tänu kohaliku entusiasti öisele valvamisele saadi  järele tulnud kaubale tulnud isikud kätte  ja anti nad edasi keskkonnainspektsioonile. Trahv säärase röövraie eest pole sugugi väike. Maksimumina võib keskkonnainspektor välja nõuda koguni 12000 krooni. Sestap pakubki riigimetsa majandamise keskus inimestele  võimalust tuua ise metsast jõulupuu. Muidugi ei lasta kedagi kuusenoorendikku laastama,  vaid suunatakse ikka sinna, kus kuuskedest tarvis nagunii  lahti saada. Tegemist on metsamajanduse ühe töölõiguga  mille nimetuseks on siis metsaparandus. Mille käigus me raiume välja puhastame kraavi kaldad,  raiume need puudest tühjaks ja lagedaks ja,  või on või on tegemist teede laiendamisega  või teede ehitusega, siis on teine koht,  kus kus puid saab ja jõulude ajal siis seda tehes leiab see  puu paariks nädalaks sellise emotsionaalse,  ilusa lahenduse kaunistades siis kodu. Nii et. Kaks kärbest ühe hooviga. Kõige parem variant oleks loomulikult, kui see kuusk Seda kuusk üldse ei raiutakski, vaid oleks võimalik ta  ehtida sealsamas, kus ta on kasvanud. Et. Et siin siis jah, oleks soovitus vallavalitsustele linnavalitsustele,  allevalitsustele, et, et kui, kui on esindusliku koha peal  ikkagi kuusk Siis pigem seda kasutada, kui vedada endale metsast iga  aasta kuusk või siis miks mitte tulevikku vaadata  ja ja kui ei ole sellise koha esindusliku koha peal kuuske. Aga kui oleks selline koht, kuhu see kuusk sobiks,  siis miks mitte istutada ja kasvatada see kuusk suureks  ja uhkuseks. Õnneks on mõnedes Eestimaa linnades juba säärane  esinduskuusk olemas. Nutikamad aga võiksid endale koju tuua elava jõulupuu. Sellise, mida pärast pühi ei pea lõkkesse  või prügikasti heitma. Üks selline. Tore alternatiiv on muidugi potis kasvatatud. Kanada kuusk. Ka. Et siin on mul kohe üks, üks. Näidis olemas, et neid on ka erineva suurusega saada alates  sellistest mõnekümne sentimeetrisest kuni selliste  meetristeni välja ja, ja muidugi tema on  siis suurepärane võimalus, et, et selle poti võib  siis Tuua jõuluks traditsioonilise jõulukuuse asemel tuppa  ja teda oma. Äranägemist järgi siis ehtida või kaunistada. Ja nüüd kui jõuluaeg läbi on, siis võib selle puukese panna  kuskile kas valgesse või jahedasse siseruumi või,  või. Niimoodi kergelt temperatuuriga harjutades. Lausa ka õue ja, ja siis, kui kevadel maapind üles sulab,  nüüd siis. On on võimalus taim istutada endale aeda paar-kolmsada 1000  maha raiutud noort puud aastas selleks et inimestele  veidikeseks rõõmu valmistada ja siis lõkkesse lennata. See kõlab julmalt, aga on ilmselt siiski. Parem variant kui naftast valmistatud plastmass kuusk  ja eriti arvestades tõika, et RMK istutab igal aastal kuus  miljonit kuuske see tähendab, et puu niipea veel välja ei sure. Nagu ka jõulupuu tuppa toomise traditsioon.
