Peri, mina siin tean, et kui ma täna lähen, ma lähen Teaduste Akadeemia tee. Seal on üks Gioloog. Tee tähendab kivide, uurija, ma loodan, et ta teab kalliskivide ja kulla kohta kõike. Tere, minu nimi on Anto Raukas ja mina olen geoloog. Kas ma võin teile esitada mõned küsimused kulla kohta? Kindlasti, ma tahtsin küsida, et kui inimene tahab ise kulda leida, kust kohast ta peaks siis otsima? Mina proovisin kaevata surnuaia kõrvalt, aga ma ei leidnud mitte midagi. Kulda on igas kohas, ükskõik kui te võtate isegi oma vere, ka seal on kulda ja seetõttu on igas kohas ja kust me vähegi kaevaksime, ikkagi kulda natuke olevas, aga tena liiga vähestes kogustes ja sellepärast otsitakse kulda nendes kohtades, kus ta koondunud näiteks mingisse kiimi soontesse või, või on olemas ka kullaliivad, kust välja pestakse. Aga kas Eestist võiks ka kulda leida? No eks ikka võib, kõigepealt on selline. Soomes on kulda, Soomes toimuvad isegi kulla pesemise võistlused Põhja-Soomes. Ja kunagi mandrijää tuli üle Soome Eestimaale. Seal samasuguseid kivimeid, kui on Soomes ja loomulikult nendes kivimites ette, et see on ka kulda, aga kahjuks natuke liiga vähe. Aga kui mul on kulda väga vaja leida, kuhu ma siis peaksin minema seda otsima? No teate, et on olemas üks selline põlastava nimetus, geoloogide kohtuvad, need on need, kes prügimägedel käivad kulda otsimas. Ja nagu teame, paljud vanad inimesed kardavad väga, et pangad lähevad pankrotti ja nende raha varastatakse ära ja nad hoiavad oma kulda kõikvõimalikes kohtades. Üsna sageli on sessi madratsites ja seetõttu väga sageli küllaltki suured kullakogused rändavad prügimägedele ja on olnud õnnelike geoloogia jutumärkides, kes selle kullal üles leidnud. Aga tegelikult, ega seal nii väga tore ei ole olla, ma ise olen käinud prügi määridel küllaltki palju mitte ise kulda otsimas, aga need prügimägede puhastusprojekte tegemas ja seal on palju kajakaid ja ja kui ebameeldivaid inimesi. Nii et ma soovitan ikkagi mitte sinna prügimäele minna. Aga kui sügaval maa sees kullatükid asuvad kas näiteks tavalise labidaga saab neid välja kaevata? Tavaliselt kuld asub sügaval, ma ise olen oluline ees Lõuna-Aafrika vabariigis, kus teater on väga suured kullakaevandused ja seal kaevandades kulda kolme ja poole kilomeetri sügavusest muidugi ka madalamad, kuni kolme ja poole kilomeetri sügavusest. Kullaliivad on madalamal, aga kullal liivad on ikka endised jõesetted ja, ja seal on kõik omavahel segamini ja seetõttu võib seal kulda olla otse maapinnal, aga samuti võib-olla kuld, aga väga sügaval kihtides näiteks mitmesaja meetri sügavuses. Ja palju õnnelikke inimesi on olnud, kes on siis Austraalias, on leitud väga suur kullakamakas. Otse hobusetee pealt leiti peaaegu selline kilogrammi suurune kullaga. Kas aga kuidas sinna sattus? No eks ta ei looduslikul juba seal, aga keegi ei korjanud teda ülesse, sest ma tooks ühe sellise näite, et on olemas kullast kallimaid elemente, kullast, kallimaid mineraale, ühed väga kallid, näiteks meteoriidid. Ja mina olin omal ajal sihote Aliinis, kus oli 49. aastal suur meteoriidisadu ja seal samuti. Me käisime sajupiirkonnas meteoriiti otsimas ja tulen laagripaika tagasi. Ja suur mitmekilone meteoriit on otse keset teed ja keegi polnud teda üles korjanud. Mina olin esimene, kes selle üles korjas. Aga mis sellest ja riigis teha saab, kas ka ehteid küll sellepärast et mis on üldse kalliskivi, tema nimi ütleb juba, et see on kallis kivi. Ja kõik on kallis, mis on haruldane ja kuna meteoriidid haruldased, siis nad on kallid ja naised tahavad alati endale võimalikult kalleid asju külge riputada ja seetõttu tehakse ka meteoriitide eest, tehakse sõrmuseid ja on selline hädalede meteoriitide ka, et nad on küllaltki terava servalised. Naistele on ikkagi niimoodi, et sukad ja sukkpüksid ja sellised asjad ja kui hakkad jalga panema, siis sageli tõmmatakse sukkpüksid katki ja vanasti sukkpüksid olid hirmus kalliga, siis ei saanud naised üldse selliseid ehteid kasutada. Aga praegu on seal natukene lihtsam, aga ikkagi nende kasutamisega teatud raskused. Aga see kulla tütmisel tee peal oli, hobusemees leidis, kas see kuld siis looduses niimoodi ei hiilga, et kõik kohe aru saavad, et see ongi kuld. Kõigepealt on olemas ehe kuld ja ehe kuld ei ole kunagi siis nii, et 100 protsenti kulda, seal on alati ka teisi elemente ja samuti on ka teisi mineraale ja väga sageli mees, kuld on koos vasega koos hõbedaga ja seetõttu ta alati ei pruugigi üldse särada. Ja ega kui me kõnelesime enne natukene kalliskivides, ega kalliskivi ka ei sära, kui sa võtad kohe pihkunud just kallimaid kallis teemant. Ja kui sa võtad teemandi, kamakad ka ilma lihvimata, ega temagi väga palju ei sära ja ma arvan, et paljud sinu sõbrannad võib-olla ise ka viskas selle kivi hoopis minema. Aga miks on kolid nii tähtis, et kõik temast räägivad nad kõigepealt? Ma usun, et kui sa saad suureks suureks ja siis öeldakse nii, et armastus ei roosteta ja sama on ka kullaga. Kuld ei roosteta, sest me võtame raualaul, roostetab ära, Kulderoostajatele püsib väga kaua ja sellepärast on teda hinnatakse just tema püsivuse pärast. Minu sõber ütles, et kuld on nii pehmed, hambajäljed jäävad peale, millest ta. Tänud Heino kuld ongi pehme ja sellepärast, et kui me sõrmustestele kanname, on ta alati koos mingisuguse teise metalliga, olgu ta siis vasega või hõbedaga või kõigi nendega kunagi muidu kuld on tõepoolest nii pehme, et teda ei saaks, tuulub ära, paned sõrmuse sõrme ja ongi kulunud. Ma tean, tähendab, olen kuulnud, et on olemas algkeemikud, kes oskavad ise päris kulda teha, aga kuidas nemad siis kulda teevad ja miks nad siis nii palju ei tee, et kõik see nii palju, kui nad tahavad? Enamus all keemikuid olid tegelikult iga petturid ja nad tahtsid oma ülemustele kuningatele keesid meeldi täis, tehti väga sageli, et pandi näiteks seatina sisse üks kulla kuulikene ja seda siis keedeti jaa, pomisegi nõiasõnu juurde ja oligi kulla selline terakene siis seal põhjas, aga muidugi paljudest algeemikutes kaotasid hiljem oma pea selle pärast, ega ikkagi kuningatele ja keesid ei meeldi, kui neid petetakse. Aga tänapäeva teadvus tõepoolest on suuteline kulda valmistama mõnest teisest elemendist. On olemas siis kiirendite peal, kus Uificus muudetakse ühte elementi, teiseks ja seal on võimalik, aga see on liiga kallis. Et lihtsam on ikkagi kulda maapõuest otsida. Aga kese alkeemik tegelikult. On Noose alkeemik on selline mees, kes nimetas ennast keemikuks, aga tegelikult talle plageemik haridus ei pruukinud ollagi. Nii et see on sama umbes nagu, kui me kõnelesime, need geoloogikest prügimägedel käivad, ega need pole ju geoloogide jutumärkides, geoloogid, Jädal, keemikud, Aziz, keemikuid, jutumärkides, kes oli tegelikult ju petturid, kasse tarkade kivi on päriselt olemas seemne abinedalt, keemikud seda kulda proovisid teha. Mis siis viga oleks, meelas tarkade kivis üldse, see peaks koolis käima. Aga ikkagi mingisugust sellist kivi, mis sulle kohe tarkust pähe paneks ja aitaks lahendada kasvõi koolis matemaatikaülesandega selliseid tarkale kive ei ole küll olemas, väga kahju. Kas on õige, et merevaik on Läänemere kuld ja kas seda saab merepõhjast välja kaevata? Teda nimetatakse Läänemerekullaks ja ta pole tegelikult midagi muud kui kui helmemännivaik. Täpselt samasugune vait nagu tuleb meil kuusepuust ja männipuust ja miljoneid aastaid tagasi kasvanud, siis metsades ka puud higistasid, tuli vait välja ja see ongi siis nüüd see Läänemere kuld, mida kaevandatakse eriti suures ulatuses. Kaliningradi oblastis on üks Venemaale kuuluv ala Leedumaa ja Poola vahel ja seal on kõige suuremad leiukohad maailmas üldse. Natukene leiukohti ka Leedus, aga Eesti ja Läti nendest leiukohtade silma jäänud, aga see ei tähenda sugugi, et me ei võiks merevaiku oma mererannalt leida. Miks? Sellepärast et on olemas hoovused, need hoovused kannavad kaugemates piirkondades merevaigu meile siis kohale. Ja merevaik on väga kerge. On olemas selliseid merevaiguliike, mis on kergemalt, kui esinejad ujuvad veepinnal ja seetõttu võime me neid ka siin Eestis kohati leida. Aga kas kuld on kindlalt maailma kõige ilusam asi? Kindlasti mitte, sellepärast et ilu on vaataja silmades ja kui sa kunagi saad jällegi vanemaks vaata maapoiss, et kui vaatad, ega need poisid on ühesugused, aga ka erinevad ja millegipärast üks meeldib sulle rohkem ja kullaga on täpselt sama. Ja öeldakse näiteks, et eestlastele meeldib hoopis rohkem hõbe, sest hõbe on meie esivanemate metall on tegelikult olnud hõbe ja põhjus oli selles, et eestlane on tagasihoidlik ja teiseks eestlane on kogu aeg olnud piisavalt vaene, et tal ei olegi jätkunud nii palju raha, et endaline skuldasimeid osta. Ja seetõttu mina näiteks küll ei julgeks ütelda, et see kuld nüüd kõige ilusam on. Ilust räägime siis on olemas, Eestis ka selline vineravile, nimetas kassikullaks, see on püriit, see on siis raud koos väävliga, teda väga kaunid kullakarvalised särab ja kui sa paned laua peale, siis mina ütleksin, hübriid vaadates on ilusam kui kulda palju-palju kordi odavam. Aga kas kalliskeesid saab siis samamoodi maa seest välja kaevata nagu kulda? Täpselt samuti. Ja kalliskivid kujunevad enamasti mitmest kuumade vesilahust ja gaaside toimel, mis ringlevad maakoores ja seetõttu nad väga sageli mitmesugustes soontes ja seetõttu neid ongi väga raske leida, sellepärast soonte läbimõõt on ka siis mõnekümne sentimeetrist kuni mõne meetrini ja nende peale sattuda väga raske. Ja seetõttu on ikkagi kalliskiviotsijad väga kogenud inimesed, kes neid tsooni otsivad, kas taimkate erinevuste järgi või siis mingise piirkonna niiskus erinevuste järgi ja nii neid siis ka leitakse, aga samal ajal kalliskivi mõiste on väga lai, sellepärast ma ütlesin, et ta on põhimõtteliselt kalliskivi, mis teeb tema siis kalliks kõigepealt haruldus ja teiseks, tema kaunis värvus ja väga tugev läige väga tugeva läikega mineraale, neid on teada vähe, aga ilusa värvusega mineraale on väga palju. Ja kindlasti on võimalik väga ilusaid ehtekive teha, kasvõi meie värvis tublia kividest, mida tehakse nii, et kõik sõltub maitsest. Ma tean, et on olemas briljandid, aga teiste kalliskivide nimesid ma ei teagi, mis kalliskivisid on veel olemas. No üldse on teada üle 5000 erineva mineraali, ligikaudu siis kümnendik nendest on kasutanud kalliskividena jagatakse mitmesse rühma, kõneldakse siis pool kalliskividest ja lihtsalt ehtekividest. Aga kõige kallimaks sageli peetakse teemanti ja briljant ongi lihvitud teemant. Aga jällegi, kui me kõneleme suurtest kividest, siis teemat ei ole mitte kõige kallim. Kõige kallimad on hoopis rubiinid ja safiirid. Need on ka põhilised alumiiniumist koosnevad mineraalid, nende keemiline koostis algkoolis, hiljem õpid alumiinium kaks soo, kolm väga lihtne, väga lihtne. Aga ta on kallis ja seejuures selline ilus rukkilillesinine. Safiir on väga kallis ja rubiin jällegi täpselt samasuguse keemilise koostisega, devan punane. Ja miks ta on kallim kui teemant, sellepärast et suuri teemandikristalle leidub looduses suhteliselt sageli, aga suuri rubiin ja safiir leidub looduses väga ja väga harva. Ja kui me kõneleme väiksematest kividest, seal on teema tõepoolest kõige kallim. Aga kui suurtest kividest siis rubiini safiirid ja veel üks väga ilus kivi, roheline nimetataks maraktiks. Ja smaragd on ka väga kallis, suured, ilusas alati puhtad, on ka kallimad kui teemandid. Aga nüüd küsida jälle, mis on siis kõige ilusam? See sõltub jällegi, milline värvus inimesele meeldib, see sõltub inimese temperamendi, st näiteks kindlasti tüdrukud kõik koos, üks on teisest ägedam, üks on malbe Öeldakse, et rubiin on selline projektide ja sihuke erutuse värv, et nendele, kes oli ise väga aktiivsed, neile meeldib kaldranda punast kivi. Aga teisest küljest jällegi, kui inimene tasakaalukas, rahulik, siis temale meeldib roheline kivi. Ja peale selle tüdrukutele on ju niisugune suurõnnetused, mõned blondid, mõnetan brünetid vastavalt sellele, kui seal blonde seal olemas kollane Kivičircoon. Kuigi muidugi sellest saab üle, sest kui sa saad suurem, siis sa hakkad oma juukseid värvima ja siis sa võid ikkagi valida enda lemmikkivi ja siis oma juuksed vastavalt sellele kivile siis ka värvida. Aga mis on teie lemmikkivi, kui ma ütleksin, et mis on minu lemmikkivi, siis ma väga suurtes raskustes, aga mul on kodus laua peal mõned kivid ja üks nendest kividest ongi mul see püriit ehk kassikuld, sest ta on tõepoolest väga ilusalt kuubi. Kuubikujulised kristallid särab väga ilusti. Väärtus pole väga kõrge, aga mulle see lihtsalt sky meeldib. Kas teie ise olete ka unistanud kulda teha? Ei, kulda? Ma ei ole küll unistanud teha, aga miks minust sai üldse geoloog? Üks põhjus oligi, et kui ma astusin ülikooli, siis ma käisin geoloogiamuuseumis ja mulle kangesti kalliskivid meeldisid. Ja peale selle mõtlesin, et geoloogid väge, seljakotiga mööda mägesid, korjad, kalliskive, aga ma olen õnnelik inimene, mul on tõesti olnud võimalik kalliskive ise oma käega koguda. Aga päris kuldade jää ise, reisijad olen küll ka väga väikestes kogustes, sellepärast et, et ma olen netivaheliselt mineroloog jaagu mikroskoobi all vaadata, näiteks eteid, siga, kullaterad, satuvad mõned sinna hulka. Aitäh. Rohkem küsimusi ei ole. Tahaksin, ma arvan, et sa hakkad kalliskive armastama, sellepärast et kui müüti mölakad kulda armastama, ega see väga ja lause ei ole niimoodi, sellepärast et inimesed, kes tahavad vaevata rikkaks saada ja väga palju kulda koguda ja parem on ikkagi koguda tarkusi ja muid väärtusi. Aga kive tuleb armastada, sest ta, kuidas Tammsaare kividele. Küsimustele vastasgeoloog Anto Raukas. Mina loost kirjutab, Eeva kov, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu, helirežissöör Maristamba ninalood.
