Aiatark. Häid nõuandeid varakevadeks Väikeaedadesse jagavad Räpina aianduskooli õppejõud Andres Vaasa ja aiandusspetsialist Jüri annist, kes peab Tallinna lähedal kalm ja istikuäri. Kui kaugele on kevad siin Harjumaa aedades jõudnud? Meil just praegu, nüüd hakkavad madalamad asjad lume alt välja sulama ja püsililledega on see oht olemas, et siiamaani nad olid mitu kuud paksu lumekatte all peidus niukses hämaras olekus ja nüüd äkki sattudes terava päikesega, et saavad nad tugevasti põletada, erid, igihaljad püsililled ja kui sügisel jäi neile oks peale panemata, siis praegu oleks hädatarvilik neile kuuseoksake peale panna, see aitab neil selle terava päikese ja harjumis perioodi üle elada. Noh, siia võiks näiteks tuua siis argias orell või, või nõelalehine floks roomav akakapsas, sellised taimed kõik vajaksid seda. Nii et praegu veel tõsi, lilledega on peaaegu et nagu vastupidi, et kui mõnede muude asjade puhul hakkame katteid nagu pikkamööda maha võtma, siis püsililledele võiks veel täiendavalt juurde panna. Kant. Andres Vaasa, kuidas Lõuna-Eesti saadadega praegu on? Üldine seis viitab suurele kevade algusele ja lumikate on hakanud üsna kiiresti taanduma kuid siit järeldub see, et kõik ei ole veel kaugeltki kevadine, sellepärast et mullapind on sulamata ning selle tõttu ei tohiks kindlasti veel puid ja põõsaid lahti pakkida, sest kogemused on näidanud, et isegi märtsi lõpupäevadel ja kogu aprillikuus, kui veel lumikate ka läinud ja mullapind on saamata, võib esineda päiksepõletuse oht kõikidel igihaljaste puudel ja põõsastel. Ja siin kogemused on näidanud, et isegi aprilli lõpus mai algus sellel perioodil on esinenud mafoonial näiteks läit lehisel ma hoonial siis päiksepõletust, mis on tingitud just sellest, teekatted on eemaldatud, kuid mullapind ei ole sulanud ning lehtedest tekib selle tagajärjel siis intensiivse päikse puhul füsioloogiline puud ja me näeme siis neid punaseid lehti. Üldjuhul okaspuude nii-öelda varjatud kangad peaksid veel vähemalt paari nädala jooksul peal olema. Mullapind oleks täielikult sulanud. See kehtib ka kõikide rododendronid puhul, et senikaua ei tohi neid katteid ära eemaldada, kui me oleme veendunud, et see mullapind on tõesti sula ja selleks, et, et seda kontrollida, siis võib kasutada selliseid doc'e või, või, ja millega siis ümber selle puu lihtsalt mulda torgata ja vaadata, et kas see pinnas on külmunud või ta on juba täiesti sulanud, et siis me võime selle kate järk-järgult ära eemaldada, kui see nii-öelda torkamisel me ei tunne, et seal enam oleks seda kelts olla. Ja muidugi, mis veel oleks otstarbekas teha, et kuigi me viimastel aastatel hästi palju kasutame nüüd multsinist ja sügisel me paneme seda kooremultši nüüd hästi tublisti sinna ümber juurte, sellel on muidugi oma puudused ja oma plussid ka. Et kui me sügisel multsime selle okaspuuümbruse või üldse igihaljaste taimede ümbruse ära, see mulk takistab talvel mulla külmumist sinna multši alla, üldjuhul külmub mullapind siis vähem kui kevadel on sellel mulsilt vastupidine refleks, eks ole, et ta lihtsalt takistab seda mulla sulamist ja sellisel juhul see päiksepõletuse periood venib selle tõttu pikemaks, sest seal multši all lihtsalt see pinnas ei sula siis nii kiiresti üles. Et sellisel juhul oleks võib-olla otstarbekas nendel seda multzi natuke pealt ära lehitseda, et see alumine multši all olev siis mulla osa kiiremini sulaks, kuid sellel on jälle ka omad puudused. Puhkevatel liikidel jälle ei ole hea, et me seda mulla sulamist kiirendame, sest nad hakkavad siis kiiresti kasvama ja kevadised hiliskülmad teevad noortele võrsetele liiga, nii et igal asjal on omad head ja halvad küljed. Kuid üldjuhul ei soovitaks enne aprilli keskpaika küll mingisuguseid varjukangaid ega oksi, mis on pandud nüüd igihaljaste puude põõsaste varjutamiseks maha võtad kuskilt poolest aprillist alates, siis võiks järk järgult harjutada neid intensiivse päiksega ja täielikult siis eemaldada. Need katted võib olla hoopiski mai esimestel päevadel, et parem karta, kui kahelda. Seda nii, et see mullapinna sulamine on siis oluline indikaator või näitaja, millal seda Üldjuhul peaks jälgima just seda, et see mullapind peab olema ikkagi täielikult sulanud. Et siis me võime selle katte ka maha võtta ja eeldusega, et seda külma enam üldse ei tule, et see mullapind uuesti külm. Kui juhtub, et okaspuud ümberpäeval sulatab, tekib vesi jää peale või selle külmunud maapinna peale. Kui halb see võib juurestikule olla, kas see võib mõjuda? Kui on nüüd multsitud peeno arst ja ta on tõstetud, siis üldjuhul peenralt peaksid olema kõrgemad ja sinna ei tohiks seda vett koguneda, aga kui seda nüüd juhtub olema, siis see oleks soovitatav siis kui vähegi võimalik, sellelt peenralt ära juhtida. Sest kui see vesi seal ümber nende tüvede ära külmub, tekib sinna peale sellele veel jää. Ja, ja see võib tekitada siis selliste õhema kooreliste okaspuudele koorevigastusi, et see võib koore lahti lüüa, eriti siis noortel elupuudel ka jugapuudel milledel võib siis esineda koorekahjustusi seetõttu, et see jää külmub lihtsalt sinna ümber selle tüve ja tekivad siis tüvekahjustused selle tagajärjel. Sulavete asi, nüüd juba Andresen natukene rääkis, püsilillede puhul on see võib-olla veelgi ohtlikum, et kui nüüd mingisugune püsilill padjand taim jääb vee alla pikemaks ajaks, siis ta lihtsalt sureb sinna ära, ta ei saa enam õhku ja asi on päris hull, nii et selle vältimiseks soovitan väga ikka aeg-ajalt aias ringi käia ja vaadata, kui kusagile lambid kogunevad, katsuda see vesi tõesti ära juhtida neid talvekatteid, mis olid pandud või mis praegu nüüd juurde paneme, püsililledele. Jälle soovitaks käia need aeg-ajalt, et üle vaatamas, sest kui ilmad lähevad natuke püsivamalt soojaks, siis on kohal ka kohe esimesed kahjurid teod ja nemad hakkavad kiirelt närima just neid noori lehti mis nad kätte saavad ja võivad väga rängalt kahju teha. Ja nad kipuvad just sinna okste alla varjuma päikese eest ja, ja siis öösel tegutsevad seal hoolega, sellele peaks ka vist korra veel erilist tähelepanu juhtima, et, et kui me neid katteid hakkame ka lilledelt eemaldama, teeme seda siis ikka jupikaupa ja mitmes etapis ja lõplikul katsume need eemaldada siis kui on mõni sombuse ilm, et nad siis ikkagi kohe ei saaks seda päikest otse lagipähe. Aga siis ka mitte enne poolt aprill. Ja ikka maa peab olema täiesti sula ja meie näiteks ei ole kunagi selle tööga väga kiirustanud sest kui me kuuseokstega püsililli katame, siis soojade ilmadega need okkad juba pudenevad. Isese kate hõreneb juba ise ja kiirustamisel ei ole nagu mingit vajadust ja teeme seda täiesti rahulikult, on juba natukene tahenenud, lõplikult sulanud ja, ja kõik on korras. Mida teha roosidega, sest roosid tavaliselt istutatakse maja päikesepoolsele küljele ja seal võib praegu talvekate all ikka üsna kuum olla. Ja roosidega on veel see häda ka, et inimesed lähevad neid kohe vaatama, sest nad armastavad roose ja, ja kardavad nende talvitumise pärast ja siis minnakse neid, vaatame siis rõõmsalt, leitakse, et oi kui ilusad rohelised võrsed. Et nüüd on ju nii tore, võtame kohe katad ära ja asi läheb neil ilusti korda ja tehakse sellega ja palju halba roosidele ja võrsed saavad päikese käes kannatada. Katteid tuleb muidugi hõrendada peale pandud veekindlat katet, võta lahti niipalju, et sealt tuul tal kindlasti läbi käiks ja see päevane soojus sinna püsima väga rängalt ei jääks. Aga lõplikult eemaldada seda küll praegu ei maksaks. Kui on ikka ilmateates näha, et on jälle tõsisemaid külmasid, näha, siis selle kate uuesti osaliselt tagasi panna või vähemalt need veekindla katteotsad siis kinni panna, et see tuul nagu ei tõmba ja siis on öösel seal all soojem ja tavaliselt sellest peaks piisama, siis peab juba väga ekstreemne olema, kui jälle uuesti peame tõsisemalt katma. Kui päike sibullilled hangetest välja meelitab, kuidas neid siis öökülmade eest kaitsta? Kui on jälle nihukest ekstreemset külma karta, ehk siis aitab katteloor või mis iganes sinna peale pannakse lihtsalt mingeid anumaid kummuli peale mõned Nurnematele asjadele. Eks need vanad võtted orega praegu veel au sees. Aga kui on suuremad Alatwaja kata, eks, siis peame lihtsalt südamega kõvaks tegema, et teil saab ise aru, millal ta õige aeg on tulla ja ja loodame, et ei juhtu siukseid ekstreemseid asju. Veel Andres Vaasa nõuandeid iluaeda aprilli alguseks. Kuna lumi läks ära, siis saab veel ilupuid lõigata. Teiega pole üldse mitte hilja veel seda teha, kui on põõsad ilusti välja sulanud, näeb ilusti ära, mida, mida saab lõigata, mis vajab korrigeerimist ja võib-olla siis tehaseplaane gaamida varakult kevadel istutama hakata. Aga kui lumi on mõne okaspuu väike vormile liiga teinud, kas seda saab veel parandada? Üldjuhul kui me võtame olenevalt nüüd liigist, muidugi kõik liigid ei taasta oma iseloomuliku võra kuju pärast lume sulamist, ütleme et sellised, kellele lumi nagu liiga ei tee, ütleme siin männi erinevad sordid, siis kuuskede sordid need üldjuhul ajavad oma oksad enam-vähem tagasi vormi, et see peab olema siis väga raske lumi või keegi mõni koer või kass on peale astunud ja oksjon ära murdunud. Kuid näiteks ebaKepressid ja elupuud nende puhul küll, et kui, kui nad on nüüd jäänud kogemata sügisel kinni sidumata või võrkudega katmata. Et kui nad nüüd on mitmesse lehte laiali maalitud, et neid siis annaks võib-olla natuke nööriga aidata, need siduda nad siis enam-vähem selliseks mardiomaseks võra kuju poolest kokku. Aga kui nüüd on täiesti selliseid murdunud oksi seal sees, siis need tuleb ära lõigata. Kui nüüd ikkagi ta on sellest vormist väga väljas, et siis annab elupuud kaanes teatud härral siis tagasi lõigata, et seda võra võib siis vähendada, ta ei kulutaks liiga palju energiat, siis nende pikkade okstest sirgeks kuulutamiseks ja milleks iganes, et hakkaks siis altpoolt kasvama ja ta moodustaks siis sellise uue kompaktse. Ja et, et sellisel juhul võib, võib siis neid kera elupuid näiteks kas kõigepealt kinni siduda ja vaadata, et kui mõned oksad tõesti on sellest vormist liiga väljas, et need võib siis teatud kohani tagasi lõigata, et hakkaks siis altpoolt uuesti harunema ja moodustaks siis uue, uue võra. Aga kui nüüd on väga ekstreemselt ära murdunud ja nii edasi, siis, siis võib-olla mõningatel juhtudel on otstarbekas isegi Andres Vaasa mäletate, sügisel andsite nõu, et mõned okaspuuvormid, mis on istutatud suurtesse dekoratiivsetesse pottidesse, et need on hea viia talveks kas jahedasse garaaži või ilma kütteta keldrisse, millal on õige aeg neid nüüd jälle välja tuua? Sellega ei maksaks väga kiirustada, sellepärast et kui potis kui päike, Mulle paistab või konteineris, ükskõik, mul soojeneb ja see taim hakkab väga kiiresti kasvanud. Et kui ta saab nüüd sellest soojast keldrist või ütleme siis selles mõttes soojast, kus ei ole siis miinustemperatuure olnud siia päikse kätte, siis esimesed päiksekiired panevad temal kohe mahlad jooksma ja, ja kasv hakkab robinal pihta. Selle vältimiseks noh, võitjad Ta siis aeg-ajalt mõneks tunniks ka välja tuua, aga siis peaks seda transportima jälle uuesti sinna varjualusesse tagasi, et me väga pikalt neid seal õues ei soovitaks veel praegu üldse neid hoida, et see ainult ajaks nad kiiresti kasvama ja võsusid andma ning see tähendab seda ja et, et kui meil ta jääb muul ütleme selliseks üheks ööks õue ja meil tuleb külm, siis nüüd võsud lihtsalt külmuvad ära, et see eeldab seda, vaatame, kas siis kogu aeg tõstame deta seda ruumi vahet välja ja sisse, eks ole, või siis toome ta kuskil aprilli keskpaigas sinna õue ja, või veel hilisemal ajal, et siis vältida seda hiliskülmade ohtu, mis võib noori võrseid kahjustada. Kui see hoiuruum on olnud natukene liiga soe, võib-olla hoidmiseks, siis ta on juba varakult ajanud seal lehti välja, need on niuksed kahvatud ja plassid või isegi uusi võrseid teinud, et siis teda tuleb ikkagi nagu välja tuua tõesti, kas või siis ööseks tagasi viia, sest kui me teda liiga kaua seal hoiame, siis ta nii kasvataja viletsakene, kui siis pärast järsku välja toome, siis ta on kindlasti määratud. Peale selle, et me soovitasime ja traditsiooniliselt tuuakse talveks ju garaažidesse või keldrisse kataalia risoom ja, ja gladioolid sibulaid ja kas nendega võib ka oodata? Veel mõni nädal? Mis ma oskan nagu paremini võib-olla öelda kannade kohta on mulle endale nad väga meeldivad ja siis ma neid ikka püüan kasvatada. Ja siis ma toon nad varakult kasvuhoonesse seal, siis nad saavad juba kasvuhoo sisse ja siis nende õitsemine algab nagu varem ja on rikkalikum. Aga päris välja ma viin nad ikka alles siis, kui on juba püsivalt soe. Samamoodi võib teha ka jorienetega, et kasvuhoone kui on käepärast või mingi talveaed või et viia nad üsna varakult sinna kasvõi juba praegu tõesti, miks mitte. Ja siis ta õitsemine on tunduvalt rikkalikum, pikem see periood ja igatpidi toredam. Harrastusaednikele andsid nõu Jüri Annist ja Andres Vaasa.
