Täna saates loomade ajuloendus vardis, kas me ikka teame,  kui palju meie metsades metskits elab? Kas Paldiski põhjasadama laiendus toimub loodus arvelt  ja kas Paldiski elanikud ikka tahavad tööstus linnas elada? Mingile kui Euroopa naaritsa väljatõrjujale on vaadatud paha  pilguga kas loom on selles süüdi, et teda on toodud võõrasse keskkonda? Paldiskist on viimasel ajal saanud koht,  kus põrkuvad looduskaitse huvid ja naftatransiidi huvid. Osoon uuris, mis saab asjast edasi. Pakri poolsaar Paldiskis on osaliselt maastikukaitseala  ning lisaks on seal hästi nähtav paeklint esitatud UNESCO  maailmapärandite nimekirja lisamiseks. Kohalikud elanikud aga kahtlustavad, et arenev põhjasadam  tahab laieneda ja ehitada tundlikkusse piirkonda. Naftaterminali. Eesti paeklinti peensusteni tundev professor Rein Einasto selgitas,  miks peaks selle loodusobjekti üldse UNESCO kaitse alla võtma. Vae Kallas on ju üks unikaalsemaid loodusmälestisi meie alal  üldse nii vanu paekaldaid, sellises ulatuses Balti klint,  eks ole, Peterburi alt kuni siia Osmussaareni  ja mere alt siis kuni ölandini on laieldamatult  Põhja-Euroopa üks kõige vägevamaid loodusmälestisi  ja meie jaoks täiesti sümbolmaastik kus me võime ühe  paljandi 20 kuni 30 ontikal ka üle 50 meetri paksuses lugeda  geoloogilist minevikku korraga ühes läbilõikes kuni  neli-viiskümmend miljoni aastat lünkadega koos seda  niisuguseid kohti maakeral on väga harva. Paldiski Peetri kindlusel jalutades võib märgata,  kuidas põhjasadamas käib kibe ehitustöö. Laienemine on aga toimunud muinsuskaitseala arvelt. No kõigepealt on see Peetri merekindlus Üks merepoolne bastion siis, mis on nüüd sadama ehituse  käigus põhjasadama laienduse käigus. Ka see jala on puhastatud, kust varem käis ilus jalgrada üles,  nüüd on siin kõik tõkestatud. Ja muidugi muinsuskaitse elementaarseaduste rikkumine on  kogu sellest bastioonist kuni mereni oleva kaitsealale laienemine. Nii et see on esimene väga tõsine küsimus,  mida mina nimetaksin keskkonnareostuse kõrgemaks astmeks,  sest see on toimunud täiesti teadlikult sadama laienemine  keskkonnakaitse alale. Harjumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Silja Konsa  selles probleemi ei näe, et sadam ka muinsuskaitsealal tüki  enda tarbeks välja hammustab. Tema sõnul on sadamale seatud kindel tingimus,  et mere ja kingluse vahele ei tohi rajada uusi ehitusi. Probleemi ei näe siinkohal ka Paldiski volikogu esimees Jaan Mölder. Härra Hennosto tunneb väga hästi paekiviehitust  ja ja meie klienti tähendab, muudes küsimustes ma tema  arvamusi väga ei kipu, aktsepteerima. Kui põhjendatud aga siiski on kohalike hirmud,  et põhjasadam laieneb veelgi, teeb seda looduse arvelt  ja kui väga tarvis, siis püstitab koguni naftaterminali. Otseselt vastates siis kindlasti on need äärmiselt põhjendamatu. Ja, ja, ja kui te olete palliski sellise ajakirjandusliku  taustaga kursis, siis on neid igasuguseid kirju  ja allkirju ja pöördumisi ja asju olnud läbi aegade siin  erinevatel asjadel ikka hulgim, et, et tõenäoliselt  Paldiskis asub üks väike grupp inimesi, kes on äärmiselt  aktiivsed kirjatugi, et et aga noh, see selleks. Ma usun, et tänasel hetkel on see probleem oluliselt ületähtsam. Et linn, nii linnavolikogu kui linnavalitsus kui linnarahvas  on juba korduvalt öelnud, et sellist projekti me ei ole nõus  selle teostamisega sinna kohta. Ja tänase hetke seisukorraga on see, et, Volikogu ja linnavalitsus, kes on pöördunud  ka meie tippjuristide poole, nemad on soovitanud küll meile,  et läbi viia mingisugune osa üldplaneering niinimetatud selleks,  et vältida hilisemaid kohtuvaidlusi antud detailplaneeringut  teostava firmaga lik Pals sadamate AS-iga. Kuid ma usun, et meil piisab sellest, et praegu on volikogu  vastu võtnud otsuse viia lähikuudel läbi täiesti ametlik rahvaküsitlus,  mis on võrreldav oma juriidiliselt teostuselt valimistega  nii kohaliku või riigikogu valimistega ja et,  et täpselt linnaelanikud ütleksid oma arvamuse  selle kohta enam konkreetsemalt vastust ühele projektile ei  saa olla, kui saab olema see küsitluse vastus. Varem põhjasadama nõukogusse kuulunud Mölder möönab siiski,  et probleeme sadama ga on ja mitte just vähe. Ma olen aeg-ajalt vaatan imestuse, kuidas politseiameti  ekspeadirektor juhib firmat, mis eirab kõiki Eesti  vabariigis kehtivaid seadusi. Saates mulle või Paldiski linnavalitsusele  ka kutse osaleda ühe kai vastuvõtmis komisjonis,  kusjuures me saatsime vastuse vastu, et teate,  et meile, me ei ole teile ehitusluba sellisele asjale väljastanud. Et kuidas te saate võtta vastu sellist asja,  mis, mis ei tohiks seal kuidagi olla, et,  et samamoodi, et vastavalt seadustele linnavalitsus võib  homne päev saata sinna ka buldooserid peale,  mis selle asja ära koristavad ja sadam selle peab kinni maksma,  nii et, et ega meil siin selliseid juriidilisi probleeme on  antud ettevõttega. Rohkem kui üks ja rohkem kui 10. Siiani pole Eestis ükski kohalik omavalitsus tegelikkuses  suutnud lasta lammutada mõnda ebaseaduslikult püstitatud objekti. Kas Paldiski linn võiks olla esimene julge  ja saata tõesti buldooserid omavoli kokku lükkama? Ma ma tahan edasi väga Ebaseaduslikkust tundub Paldiskis jaguvat. Üsna hiljuti jahmatas avalikus teade, et põhjasadamas  vedelevad lageda taeva all ammooniumitraadikotid,  mis teatud juhul võivad plahvatada. Mooninitraat on asi, millega on üritatud New Yorgi Petr sent  õhku lasta, omal ajal minu teada ka need Lasnamäe pommid  olid suhteliselt sarnase sisuga, et et mis küll loomulikul  teel ei plahvata a, kui ta plahvatas, need kogused,  mis siin on, siis oleks Paldiski linna koha peal umbes  kilomeetri raadiuses. Tuumapomme. Midagi aeg-ajalt Paldiskis siiski õhku lendab  ja see on ebameeldiv naftahais, mis lendub Lõunasadama naftaterminalist. No üks naftaterminal, mulle tundub küll,  et mõjub. Igatahes halvasti. Sellepärast, et ta ühte tihti eritab sellist spetsiifilist  nafta naftatoodetele omast haisu. Ja see lehk on linnas siis sage külaline. Olenevalt tuule suunast haiseb ta kas päris linna peal. Või siis siin pisut eemal rahuvalve ehitiste juures. Mul on endal selline pisuke hirm. Et see pidev naftahais hakkab viima Paldiski kui  elukeskkonna kvaliteeti sedamoodi allapoole,  et inimesed ei taha siin enam elada ja siis kõik,  mis on linna arendamisel seniani saavutatud läheb vett vedama,  sellisel juhul Mis puudutab lõunasadamat ja mille ümber  ka lokku on löödud, on Alexela terminal. Nendes asjaajamises ja suhtlemistes on olnud äärmine korrektsus. Nii sadam kui ka Alexela terminal on avaldanud väga selgelt. Selget veendumust, et vastavad seadmed, mis tegelikult  vastavalt seadusele neil ei peaks olema. Aga niinimetatud sellise. Aurustumis produkti kokkukogumise seadmed saavad olema  esimeseks juuliks neil paigaldatud koostöös  nii sadama kui Alexela terminali poolt. Ja see hais, mis täna siin meil on, saab siin olema hävitatud. Mida ma tajun sellise situatsiooni tekkimist ise mõneti nagu  endale näkku sülitamisega, sest ma olen. Investeerinud sellesse kinnisvarasse siin linnas. Mulle lubati, et see on perspektiivikas suurte  arenguvõimalustega linn. Ja kui nüüd siis rikutakse see perspektiiv  ja need arenguvõimalused ära lihtsalt kohalike elanike  naftahaisuga terroriseerimise enda, kuid ignoreerimise läbi,  siis ma tunnen ennast petetuna ja reedetuna. Seda, kuidas nafta võib ära rikkuda kellegi elu,  oleme näinud viimase kuu jooksul läänerannikul hukkunud  lindude pealt hetkeseisuga. Et lõunasadam areneb edasi nagu ka tema põhjapoolsem kolleeg. Seda, kas linna võiks tulla teinegi naftaterminal küsitakse  peagi elanike endi käest. Aga ikkagi, mida siis teha selle musta energiarikka vedelikuga,  mida me ometi kõik nii vajame, kuid mida keegi väga  meelsasti oma aue all ei tahaks näha. Minu sügava veendumuse järgi peaks ikka kogu nafta transiit  kultuurimaailmas käima edaspidi mööda toru mitte enam mööda  rööpaid ja veel hullem, mööda suuri, ütleme mereteid,  kui 200 tankerit päevas käib ja mitmed nendest tankeritest  ei ole tänapäeva tasemel üldse oma ehituse poolest see peaks  olema päevapealt Euroopa liidus keelustatud. Kui sama tendents jätkub nagu praegu, siis on see kahtlemata  inimese kui liigi väljasuremise algus, sest ta on oma  gigantismi staadiumi saavutanud. Looduse liigirikkuse ja mitmekesisuse üle on inimene  tavatsenud ikka rõõmu ja puhkustki tunda. Ometigi mingi ehk teise nimega Ameerika naaritsa suhtes väga  sõbralikud ei olla. Miks see nii on? No nime järgi võib otsustada, et ta on, eks ole,  Eesti looduses võõrliik. Kuidas ta sattus siia? Eelkõige ta sattus siia siis farmidest mingi farmidest,  põgenesid loomad ära ja tekkis looduslik asurkond,  aga arvatakse, et tuli ka Venemaa poolt sisse  sest Venemaale neid ka intresse eriti. Aga eelkõige ikkagi farmidest. Tegemist oli siis karusoo karusloomafarmidega  ja mõne põlvega. Ta omandas juba metsiku looma välimuse ja,  ja hakkas siin edukalt sigima. No siinne looduskeskkond näib talle vist väga hästi  meeltmööda olevat. Teda on hästi palju Eestis. Jah, 7000 loomaringi praegu arvatavasti aga loomulikult  sulle sobib see ja kuna mink on nike hästi kohastub igal pool,  siis ta saab igal pool hakkama. Et millegipärast ongi niimoodi, et Ameerika liigid on märksa  tugevamad kui Euroopa liigid, ükskõik, võtame kopra,  võtame me vähi, võtame me naaritsa. Et kõik, mis tuuakse siia Euroopa mandrile,  kohastuvad siin väga kiiresti ja hästi Minkon pool veel see  eluviisiga imetaja, eelkõige on ta ikkagi veekogude juures. Aga erinevalt Euroopa naaritsast käib ta  ka laialt ringi. Euroopa naaritsa on seotud väga veekogudega,  ei käi üldse kaugemal. Aga mind käib ka põllu peal, püüab hiiri kui vaja. Ja, ja see, see teebki tema väga edukaks,  et ta saab süüa ka ka veekogust kaugemale,  aga ta on ikkagi veekogu seotud. Meie oleme praegu siin väikese jõe ääres. See on talve läbi tõenäoliselt lahti. Läbi lahku kiire vooluga ja, ja siit ütleme niisuguses kohas  armastavad ka konnad olla, kus on vesi lahti  ja siit mink siis saab oma toidu ja ja siin eespool on kopratamm,  kus on alati konnad talvituvad, nii et niisuguse koha pealt  võib talvel mingi leida. Kas siia jõe äärde teeb ta oma pesa ka? Vot see on ikkagi mitte ta ei tee oma pesa,  vaid ta kasutab urge tavaliselt kopra urge. Ja, ja kui ta selle ise teeb, siis see ikkagist avaneb vee alla. Aga üldiselt kasutab ta ikkagi kopraurge,  kuigi Lääne-Eestis olen ma näinud ka teda igasugustest hoonetes,  tõstsin vana paadi ükskord üles ja oli mingi pesa sees. Väikeste poegadega. Poegi on tavaliselt neli või viis, pesa on soe  ja vooderdatud. Isane loom elab omaette ja kaitseb kiivalt oma territooriumi. Kui keegi liiga ligi üritab tulla, pole haruldane seegi,  et tapetakse ka oma liigikaaslane. Talvel võib mind kontrollida jõe kallast umbes kilomeetri ulatuses. Kärplasele iseloomulikult on ta uudishimuliku moega  ja väle. Sina oled teda mitu korda näinud, kui julge loomake ta  siis on üldse ta. Ta kavatseb ennast vist tagajalgadele üles upitada  ja vaadata. Tüüpiline tüüpiline nende väiksemate kärpiste komme,  et kui ta ei saa täpselt aru, mis asi see on,  aga midagi on kahtlane, siis ta ajab üles ennast näha kaugemale,  mis meeled tal kõige paremini arenenud on. Põhiliselt ikka kuuleb ja haistab, näeb ta ikkagi küllaltki viletsalt,  nagu need kõik teised väikesed kär. Esmalt tunneb ta inimese lõhna esmalt lõhna,  aga kui sa oled õiges tuules, siis ta võib sulle päris nina  alla tulla. Üllatab oma tarmukusega vahel kalamehi, kellelt üritab kalu  sisse või. Ka. Läänemaal oli niisugune juhus, et kalamees püüdis ühe suure  ahvena ja siis mõne hetke pärast vaatasid,  et ahven juba läheb minema koos mingiga,  aga noh, ta oli nii suur, sama suur kui mink,  nii et mink eriti kaugele ei jõudnud. Aga nad kipuvad ära pätsama, jah, kui jätad laokile jõe äärde,  eriti kevadel, kui on palju liikumist ja noh,  minkide poolt. See jahimees sai siis kalale lisaks kätte  ka mingi Ei usu, et ta teda kätte sai, aga ikka kui liigutada,  siis ta kaob väga kiiresti ära kuhugi. Kaks erinevat minki on Lääne-Eesti mink,  kes varatab kalameestel, kala on väga julge roostikes elav ja,  ja kellel on palju toitu suvel ja siis talvel ta ei vali  eriti vahendeid, kuidas ta siis noh, ta ei ole arg. Aga siin Lõuna-Eesti ming siin on natukene väiksem,  elab siin metsa jõgede peal ja tema on ikka tüki maad. Arene. Ta on juba nagu noh, meenutab natuke Euroopa  naaritsat on väiksema kaaluga. Mis nende välimuse vahe siis on kõige suurem Euroopa  naaritsa ja Ameerika naaritsa vahel? Noh, määramise välimuse vahe on lihtsalt,  et Ameerika naaritsal on alumine mokk valge,  aga Euroopa naaritsal on ülemine mokah valge et ümber nina  on valge, kui aga noh, looduses sisuliselt keegi enam  Euroopa naaritsat peale Hiiumaa ei näe. Aga Euroopa naarits on ka natukene väiksem. No mis see põhiline toidu toiduesineja on mingi jaoks? No mind oleneb aastaajast, aga kala ja konn on ikka põhilised. Muidugi lähevad ka suvel kõik igasugused suuremad mardikad,  mis siin vee peal ujuvad, igasugused aga põhiliselt praegu  on ikkagi konn ja kala mist selle konna kätte saab põhjamudas. Noh, kus konnad talvituvad, jah, sellised kohad,  kus konnad, talvituvad, koprodammid, allikalised kohad  ja siis seal ta elab nii kaua kui, kui neid konni süüa on  ja ta talvel just koondubki sellistesse kohtadesse. Nisused kohad, kus annab hästi väiksed kalupüüda. Ma olen näinud talvel ka ilusaid kohti, kus 10 minutiga tõi  viis väikest ahvenat välja mu nina ees. Aga kas ta teeb siis toiduvarusid ka või palju ta üldse toitub? Noh, see on täiesti suhteline, ma olen arvanud,  et konnast vast jätkub päris tükiks ajaks. Oleneb, kui külmast, kui palju on külma,  kui palju ta peab energiat kulutama, et talveperioodil ma  olen nii vaadanud, et väga külmaga käib ta  nii paari-kolme tunni tagant välja ja võtab ühe väikse roakese. Aga kui on sula, siis ta võib joosta, energiat rohkem kulutada. Ja, ja ta teebki just varusid. Et konnad varub ta kõik omale kuhugi kuhugi urukesse  ja siis, kui on jahedam ilm ja halvad tingimused,  siis on ju hea võtta seal kevadisel ajal. Rüüsta ta vesi. Ja sellepärast ongi Lääne-Eesti mingil küllaltki hea elu,  et roostikas Matsulus on ju metsik linnurüüt,  nii et seal söö ja murrangulju, kui jõuad Seal sellepärast on nad rammusamad ja. Nad on rammusamad ja, ja üldse niisugused tegusamad,  siin on ikka niisugune lahjem siin Lõuna-Eestis,  vaene kant. Ta pidevalt silkab niimoodi jää peale ja,  ja vette, siis ta otsib, otsib toitu. Ta otsib toitu, jah, ja esiteks otsib ta lõhna järgi,  kui ta jää peal jookseb ja siis, kui ta jälle sukeldub,  siis ta seal põhjas vudib ringi ja vaatab. Ja see on hämmastav tegelikult, kui kiiresti,  kas või kas või kui ta kala võtab, ta läheb korraks vee alla  ja juba tuleb kala ga ometi kala ju ujub  nii kiiresti, ma saan aru, et kon konna leiad üles uimase  ja toob välja, aga kala ju nii kiiresti ujub  ja ometi on mink siis väga osav püüdja ja jahimees. Vee all minki üle minuti tavaliselt ei püsi,  siis tuleb tulla pinnale. Keskmiselt poolteist kilo kaaluv loomake võib oma einet  nautida vahel ka üsna julgelt lagedal jõejääl. Kui olud eriti turvalised näivad olevat. Euroopa naarits on Eesti loodusest peaaegu kadunud. Kui suur süü siis mingil on selles suhtes. Vot see ongi suhteline, et mingil mingil on süü,  aga, aga kui suur noh, kindlasti on, aga kaa mitmete asjade  kokkusattumine eelkõige Euroopa naaritsa sobivad elukohad  kadusid ära tänu maaparandusele ja siis tuli mink  ja siis võib-olla veel mingi kolmas tegur,  nii et mink on üks osaline seal aga mitte põhisüüdlane. Kes mingi enda vaenlased? Ega mingil neid palju polegi, saarmas on  ja ja, ja võib-olla saab mõni kulda kuskil kakk öösel kätte,  aga tavaliselt, ega tal ei ole ta, Ta on ju vee sees,  kogu aeg on kuhugi tal põgeneda urgu, ega ta siin niimoodi  ei jookse, et tal ei ole kuskil põgeneda kuhugi rigu  ja rägu alla ja ja sellepärast ta ka nii hästi sigi. Minki on meie looduses kärplastest kõige rohkem. Vaatamata väledale loomusele on ta kõige paremini jälgitav. Parim aeg temaga kohtumiseks ongi jaanuar,  veebruar või märtsi algus. Ometi on üldlevinud arvamus tema suhtes tauniv  ja ai. Võõrliike on meil ju teisigi, mis nende,  kuidas nendesse võõrliikidesse peaks suhtuma,  peab nad siis tõesti hävitama siit loodusest või,  või, või peaks neid lihtsalt piirama või. See on väga suhteline võõrliik, näiteks ondatra kadus ise  meilt ära, selle süü oligi mind, kes sõi ondatra ära  sellepärast et on mingi, on juba juba Ameerikas välja  kujunenud väga täiuslik saaklooma ja jahtija suhe,  aga, aga loomulikult peab piirama, aga, aga me peame  ka mõtlema nagu selle koha pealt seda asja,  et mina kui looduses käia ja jälgija vaatan mind kui loom. Mindki ei ole süüdi, et ta siia toodi, absoluutselt,  tema on loom ja ta saab igal pool hakkama,  kuhu ta viiakse, see, et inimene tõi mingi siia,  lasi ta lahti ja nüüd ta mingi peale tige,  et ta ise lasi ta siia lahti ja tõi Ameerikast siia. Nii et tegelikult peaks inimene siis ennast süüdistama. Aga noh, loomulikult tuleb minki piirata sellepärast et ta  on väga elujõuline ja ta ta võtab väga laia laia  toitumisspektri igalt poolt, sööb saarmasis ära  ja võtab tuhkrul ja. Inimeste suhtumine on väga-väga lühinägelik. Et me ei saa ühtegi looma suhtuda, kas ta on hea  või on ta halb, on ta kasulik või on ta kahjulik? See, see aeg on möödas, see oli viimane 50 aastat oli  selline et me ikkagi peame minki võtma kui looma,  kes on siia toodud ja siin ta peab hakkama saama elama. Me ei saa teda pimedalt vihata. Et inimene peab austama looma ega mingi. Metskits on loom, mida meist küll kõike näinud,  kuid nii imelik, kui see ka ei tundu, on seda looma väga  raske loendada. Siin vardi metsades hakkab täna ulatuslik ajuloendus,  et saada selgust, palju siis ikkagi elab meie metsades kitsi. Vardi erametsaselts korraldas veebruari keskel ulatusliku  ajuloenduse kus kahe päeva jooksul loeti üle kõik loomad. Neljas 300 hektarilises metsamassiivis. Kuna ma ise olen Ka jahimees siis. Kuna jahimeeste kohustus on ikkagi ullukite loendusega tegeleda,  siis sai niisugune mõte, et eks tänavu aasta natukene teistmoodi,  natuke põhjalikumalt, metsakahjustusi on piisavalt palju,  et asjaga tõsiselt tegeleda. Põhiline loom, kes loendajatele huvi pakub,  on metskits. Ametliku statistika järgi elab meil 55000 kitse kuid  ulukibioloogide hinnangul võib selle numbri julgelt kahega korrutada,  et tegelikku arvukust kätte saada. Tundub, et kitsearvukus on nüüd kindlasti tõusnud. Põdra arvukus on üleval juba hulk aastaid. Ta on niisuguse kriitilise piiri peal. Ma ei ütleks, et midagi väga katastroofilist oleks,  sest põdrakahjustus ei ole, ei ole meie kandis. Mis väga suureks probleemiks, pigem on kits  ja on, on kahtlemata põllumeestele sead. Ei ole päeva, kus ma metsas ei käi siis ju  ka sellest visuaalsest pildist, eks ole,  mida ma, kui ma sõidan kümne-viieteist kilomeetrise ringi,  metsas ära päevased, et palju ma iga päev neid kitsi näen,  see on üks põhjus. Ja teine siis loomulikult on just paari-kolme viimase aasta  aastat tagasi raja. Metsakultuurid, mis on, mis on ära näritud. Just just kits kahjustab seda äsja istutatud paari kolme  aasta tagust kultuure. Selleks, et 300 hektarilised metsamassiivid läbi kammida,  on Tartust Eesti Maaülikoolist appi tulnud 40 tudengit,  kes ajuloenduses ajajateks on. No nii, sõberid, teeme siis järjest loe sealtpoolt. Jah. Teine neljas. Neli viis. 48 nii nüüd kõigile paberil. Aga see loendus nüüd toimub sellisel viisil. Teine asi on minna läbi metsa, hoida suunda,  näha oma naabrit ja, ja kõrval ja ka vahel on siin kohalikud mehed,  kes seda asja siin paremini tunnevad ja,  ja käivad ka mööda sihte, vahepeal on ka üks siht. Igal sihil tuleb selline joondumine, sellepärast et  pahatihti mõnel on lihtsalt koivad pikemad. Teisel on jälle natuke vähem pikad. See võib, kipub minema natukene niimoodi,  ei lähe ideaalselt sirgelt ja siis nende sihtide peal me  saame ennast jälle panna paika niimoodi. Ja teie ülesanne ongi panna kirja need loomad,  kes mööduvad teist, vasaku õla poolt üle vasaku õla,  saate aru, mis siin aru saada on? Tudengitest moodustatakse pooleteist kilomeetri pikkune ahelik,  mis siis loomad liikuma peab ajama. Kaheksa, üheksa, 10 veel 11 12 13 14 ja üks veel teistteist. Kas me läheme siit kõrvalt? Kas siin kõrval on siit see lähme või lähme tee pealt siit  selle pealt joone. See on niimoodi selge, selge ja 15. Hommikul on jahimehed loendusalale tiiru peale teinud  ja kõik jäljed kustutanud. Pärast ajajaid käiakse servad üle ja loetakse kokku,  palju loomi on välja lipsanud. Aga mis loomi sa veel loodad, et loendus täna näha saab? Ma usun, et just see teine mast on just selline,  kus peaks rohkem tulema siga ja põtra välja siga,  eriti et aga kindlasti täna hommikul olid seal väga värsked ilvesejäljed,  nii et mine tea, jane korral võib ka ilves välja tulla. Kui kahekilomeetrine aju on läbi käidud,  loetakse servades ja aju lõpus seisnud jahimeeste poolt  nähtud loomad ja jäljed. Siis ma nägin oma silmaga, tähendab, siit kohapealt jooksis  kurat rebane tagasi. Seisin siin selle koha peal, seisime tähendab sees,  siin otsa. Rivistusime, enne kui mehed metsast välja jõudsid. Tuli pani siit. Vot ei, mitte kaheksa ei läinud siit, vaid üks läks veel,  üheksa läks, eks ole kokku selle ala peal mets kitsi üle on nii. Nii, ja nüüd selle selle ääre pealt läks  ka üle või kes selle üks. Üks kits siga ja põtra ei me keegi vist või vaata  kus kitsemaani. Nendele lisatakse need loomad, kes läbi ajajate aheliku põgenesid. Nii. Läksid välja? Tubli poiss, oled sa küll. Mida rohkem, seda uhkem, siis on minu teooria. Jah, väga hea. Nii kaks kitse läks. Üks läks üle vasak vana. Nii kellel veel? Nii. Läks ei läinud. Kaks ei läinud, ei läinud. Kaks, kaks läks tagasi kitsaid. Esimese ajuloenduse tulemusi kokkuvõttes selgub,  et kitsi on tõesti kordades rohkem kui ametlik statistika väidab. See ei ole üldse mitte midagi. See on 11. 11 ja ikka on 11 23 24. Mina arvasin niimoodi, see ei ole mingisugune aamen kirikus,  et suurusjärgus 20 peaks sellest olema. Sest. Ja jumala praegu nagu maha võtta. Need kolm on nagu veidi, kus on mingisugune kahtluse piir? 21 on me kiriku. Niikuinii lõtkud jäävad. Aga summa suurusjärk on see. Ja palju Eesti keskmise järgi siin elama peaks? Näed, see ongi see, mina arvan, et see koefitsient on kolm,  igal pool, see peaks olema kusagil seitse seitse-kaheksa. Peaks olema seitse, aga on tegelikult 24. Kui me eeldame, eks ole, et see oleks üks keskmine Eesti  metskitse elupaik siis selle ala peale peaks mahtuma neid  ja seitse kaheksa. Aga see on alles algus, esimene aju, kolmekordne vahe,  umbes. Kui sügismatka tegi osoon paunküla metsadesse,  siis talvematka on meil plaanis üle jääkihnu,  kes on huvitatud osa võtmast registreerige end meie meiliaadressile.
