Aiatark. Me oleme taas palunud aiatarga saatesse bioloogia aiandusspetsialist Eerika Kanguri ja te olete ladunud meile stuudio lauale kolmelt realt kõikvõimalike aiaviljade, aga ka lillede seemnepakke. Kas praegu on nüüd juba õige aeg hakata peenraid tegema peenarde tegemiseks? Üks õige aeg saabub vast siis, kui on kõigepealt muidugi ma ära sulanud ja suhteliselt tahenenud, et mitte me sinna Plinki külma mulda labidaga sisse ei lähe. No kindlasti võiks alustada jah, sellistest köögiviljadest, mis kiiresti idanevad, külma ei karda ja ka ruttu saaki annavad. Nagu näiteks võiks ju alustada redisest. Redis tõesti idaneb juba suhteliselt paarikraadises mullatemperatuuris, ta ongi nii-öelda lühipäeva taim, just nagu praegu, päevad ei ole väga pikad ja hakkab ka küllalt ruttu saaki andma, isegi umbes kuu aja pärast võib juba redist korjama hakata. Aga muidugi, et kindel ikkagi olla, et kiiresti teda saaki saapa. Muidugi soovitaksin väga soojad kasutada katteloori. Üks kõige kiiremini kasvavaid salateid on Kress, salati salat, Kress, kuidas siis seda nimetatakse? Tema idaneb juba paari päevaga ja juba kasvab ka üpris kiiresti, nii et paari sentimeetri pikkuselt ütelda, vaikselt lõikama hakata, tarbida? Muidugi, salat on väga oluline asi ja käharsalat kasvab ka suhteliselt kiiresti. Võib ka kasvatada salatitaimi ette, kui selleks võimalus on, siis saad need seda salatit veelgi kiiremini, aga võib vabalt ka külvatada otse peenrasse. Ja siis võib-olla vaikselt teda harvendada. Suhteliselt ruttu-ruttu ta kasvab ja ruttu seda saaki saab ja ikkagi kui katteloor on ka peal, siis siis alati palju kiiremini külvaltki, alati maha kiiresti, kevadel ka till. Ta küll idaneb pikalt, aga ikkagi saate teda siis juba enne kesksuve tarbima hakata selle pärast just et see idanemine on väga pikk. Ja täpselt samamoodi on ka peterselliga lood, et seda vaipa külvata nüüd kohe ära kult noh, peab muidugi ootama, aga ikkagi saab teda küllalt kiiresti tarbida. Ei tohi ära unustada muidugi porgandit, sest tegelikult porgand külvatakse ka suhteliselt varakevadel, võib isegi sügisel seda külvata, aga seda ma väga ei soovita, sellepärast et talvised mulla kergitused ja lumi viib seemne ära. Ja siis on kaod küll suured, aga kevadel ütleme, külvame ta varakult maha, katame jällegi kattelooriga. Ja eriti kui on veel varajane porgand, siis võib seda isegi tihtipeale saada juba juba ütleme jaanipäeva paiku. Peet kindlasti tahab sooja mulda peediga, me ootame, selle võib külvata alles kusagil, no ütleme mai teisel nädalal või no vaatame ka, missugune see mulla temperatuur on. Mida ütleb teie kogemus, kas õigustab ennast, et kõik, mis kasvab allapoole, külvata maha vanal kuul ja see, mis kasvatab viljad ülespoole, siis seda külvata noorel kuul? Ma ei tea, kas mina olen väga õige inimene sellele vastama, sest mul ei ole eriti aega selliseid asju jälgida, aga nii palju, kui ma kuulen, kuidas minu ema näiteks teeb, siis ta ütleb küll, et jah, see mõjub üpris hästi. Räägime nüüd nendest köögiviljadest, mida on vaja ette kasvatada. Tomat, kurk, kaalika, kapsataimed, kõrvitsa ja, ja suvikõrvitsat zuccini taimed. No tomat on üldse katmikultuuri taim, rohkem ma seda eriti väljas kasvatada ei soovitagi ja see kindlasti meil juba kõigil kasvab ja selle istutame siis kasvuhoonesse. No ikkagi, ma ei soovita seda istutada mai alguses, nagu palutud teha üritavad, sest et tomat on väga soojalembene ja juba paarikraadised, plusskraadid võivad talle halvasti mõjuda, nullist rääkimata. Aga kurgiga, nii ütleme, kui me räägime lühiviljalisest kurgist, mis pärast avamaal kasvab, selle võib ette külvata, ette kasvatada, aga kui sellist võimalust ei ole, siis võite vabalt selle külvata ka mulda. Ja muidugi peab seda teadma, et kurka tõesti tahab sooja mulda, nii et mitte mingil juhul panna külma. Võib kasutada sellist varianti nagu pinnakate multši, noh, meil on niuksed, tekstiilmaterjalid müügil, olemas, selline nagu oleks tihe ja, ja tumekatteloor, seal laotatakse peenrale tehakse rist, Jaagukesed sisse, külvatakse sinna seeme või siis juba istutatakse taim. Ja muidugi loomulikult kindlasti katta kattelooriga, sest kurka väga kardab külma. Aga kurgiga ma ütleks ka veel, et natukene on aega, et toodake, üldiselt seeme idaneb kiiresti ja ta kasvab kiiresti, nii et võib-olla mai alguses kuskil üldse külvata, kui saate ette kasvatada. Kui ei saa, siis siis kuskil mai keskel panna välja, külvata välja. Kapsa ja kaalikataimed vist tahavad kaete kasvatamist mõlemat. Kasvatada kaalikat näiteks üldsegi ei pruugi ette kasvatada, võib ka vabalt külvata, tema ei karda eest külma ka, nii et kuskil mai alguse poole külvata ja siis lihtsalt arvendada. Kapsaga on nii, et üldjuhul jah, kasvatatakse ette, istutatakse istikud välja peenrale aga ütleme, need kiirekasvulisi varajasi sort, et neid võib ka otse külvata, noh siis peab ka kindlasti harvendamad jätteka, selline paarikümne sentimeetrine, natukene suurem vahe kahe taime vahele. Ja üldiselt muidugi kapsa puhul tegelikult taim kasvabki tugevam, kui ta on otse maha külvatud ja seal kasvama hakkab, aga klassikaline viis on ikkagi muidugi ette kasvatada, siis istutada nagu ka kõrvitsaõied liini puhul. No ja need on muidugi väga soojalembesed taimed, need jällegi tahavad kindlasti istutamist alles mai teisel poolel, vaated mai lõpupoole isegi ja alguses kindlasti kaetakse ka väga hoolikalt neid, need külvatakse ka mai alguses kuskil, kas siis akna peal, nii on teil kasvuhoones selline võimalus olemas. Ja istikupotid Te kindlasti suhteliselt suurde, sest et tal on suur taim ja suured suur juurestik. Ja siis istutate sealt välja kompostihunnikusse või peenrasse. Seal võimalused lubavad. Hiina kapsas on viimasel ajal meil väga moodi läinud, kas soovitate seda ainult katmik kalal kasvatada või võib ka avamaal? Hiina kapsas tegelikult ei kasvatategi katmiku alal, vaid ongi avama kultuur, aga ta on ikkagi väga raske kultuur ja ja koduaias, võib-olla, kui ta seda kasvatada soovid, siis ma soovitaks seda siiski kasvatada nii-öelda kesksuvekultuurina. Ta on väga tundlik noores kasvu eas, kõrgetele temperatuuridele või külmadele Just miinuse või siis nullilähedastele temperatuuridele. Ta hakkab kohe siis, kui ta on saanud nüüd sellise nii-öelda vale temperatuuri korrakski kätte hakkab kohe moodustama õisikut ja siis ta ilusat seda nii-öelda salatipead või kapsapead ja, ja te ei saa lihtsalt lihtsalt seda taime, ütlete, et see on pahasorti ahel. Seeme, aga noh, see ei ole tegelikult õige, sellepärast võib-olla võib otsekohe külvata ka ja ka kasvatage siis teda nii-öelda, te saate saate saaki kuskil augustis-septembris, et külvata siis ütleme juunikuus, kui on noh, suhteliselt juba stabiilne see ööpäevatemperatuur, et nii väga suuri kõikumisi ei ole. Lillkapsas ei ole mul eriti hästi õnnestunud, mis viga selle külvamise läbi kasvatamisel Eestis tavaliselt tehakse? Lillkapsas on selline kultuur, kes tahab jälle hästi palju kastmist ja väga palju väetamist ja, ja, ja kui ei ole veel selline sort, et mis kata hästi korralikult lehtedega oma õisikut, siis siis vot sealt ka need probleemid, et päike lihtsalt nii-öelda rikub selle õisiku ära, muutub kas punaseks või pruuniks või ei ole kvaliteet. No ta tahab ka kindlasti ettekasvatamist ja siis korralikult istutamist, nii et nagu neid juurestiku ei riku ja soovitab natukene kate looriga alguses katta. Ja see peab muld peab olema hästi viljakas ja, ja kindlasti peab see olema piisavalt ka ette, et ei tekiks selliseid lühiajalisi kuivaperioode, vot siis see on ka kohe lillkapsa, reageerib sellele väga kiiresti ja ei saa korralikult õisikut. Ja ongi jäänud siis veel uba ja hernes. Jah, võib-olla, et hernest oleks pidanud ka alustama, sest see on üks kaheks varasemaid kultuure, mida külvatakse. Minu meelest on see esimene mai alati selline selline tore kuupäev, kus põletatakse prahti ja pannakse kindlasti hernes. Herneseeme on suure, vajab idanemiseks väga palju vett, sellepärast on parem, kui ta natuke leotate teda noh, kas või õhtul võib seemnega Te panna või, või siis hommikul ja lõuna ajal külvata. Paisunud seeme külvatakse maha, mida ma muidugi soovitan ka kohe katta siis kas kattelooriga või ükskõik millega, sellepärast et eriti linnatingimustes on meil niisugused vaenlased hernel nagu varesed ja need otseteed kohe neid seemneid nokkimas, kui, kui need kaetud ei ole. Ja noh, muidugi kiirema saagi saamiseks ikkagi katteloor ka ka kindlasti kohe mõjub hästi, kui sügavale ma võiksin herne ja oaseemne panna, noh, Erna võib ikka suht sügavale külvata. Väga elujõuline see idu, mis sealt tuleb ja paari sentimeetri sügavusel isegi natuke rohkem, ütleme niiviisi. Aga Ubavat toa külvamine, see on ka jällegi selline asi, et uba on väga soojalembene ja kindlasti mitte vara külvata hernest külla, Kubamite uba tahab umbes isegi kuni 10 kraadi soojust mulda selleks et ta idanema kaks. Ja sellepärast toa jätame, kas mai lõppu, aga muidugi väga edukalt võib ka ette kasvata toataimi näiteks jälle ükshaaval potid külvata ja pärast siis istutada peenrale. Aga kindlasti, see on üks viimased peaaegu et viimase maid, kultuure, mis, mis mulda panna. Sibulaseemned on teil siin kõige äärmised? Sibula seemet võib küll vara külvata, see ei ole mingi probleem, seeme idaneb aeglaselt. Ja ta tuleb ikkagi siis, kui juba soojemaks on läinud ja ta ei karda külma. Agarad tippsibul on see, mis külma kardab, tippsibulad ka kindlasti külma mulda panna ei tohi. Nii et tavaliselt on näha tippsibulat hakatakse ostma juba jaanuaris-veebruaris. Noh, pole tegelikult nii väga mõtet seda nii vara osta, seda enam, et mulda paneme ta ikkagi majja, noh ütleme teisel nädalal või noh, oleneb nüüd ka jälle, kuidas see temperatuur, need parasjagu on siin. Aga külm muld põhjustab tipp Sibulal otsekohe putkumist ehk tekkivatel nagu need õisikualged ja ei teki korralikku sibulat alla, niiet ärge kiirustage, tippsibul aga, aga, aga sibulat nüüd küll külvataja seeme Tseemnena võib külvata ja seemnena võib ka ette kasvatada pärast siis istutada. Kõik, mis te avamaal peenrale külvate, selle te ju kastatega hoolikalt üle. Jah, ikka kastan kindlasti kohe, kas ta on üle ja sest iga seeme vajab ikka idanemiseks palju niiskust. Muidu ta idanema ei hakka. Kilinet, kastame üle, paneme katteloori peale ja siis ootame rahulikult, aga muidugi peab ikkagi jälgima ja arvestama sellega, et umbrohi on alati kiirema kasvuga, kui on nüüd need kultuurtaimed ja eriti katteloori all, kui me seda nüüd üldsegi ei jälgi, mis seal toimub, siis võib juhtuda see, võttes sealt katteloori pealton küll hirmsasti kõik asjad idanenud, aga see on pigem umbrohi, mis on juba nüüd kultuurtaimed hävitanud. Eriti just ütleme väikeste taime väikeste idandit, mille puhul noh, näiteks kasvõilillede puhul Ja kui külvid on juba tärganud, siis pärast kastmist, kui oluliseks kobestamist teata igakordset kastmise järgselt. Kobestamist no ei pea ma seda nii väga oluliseks, noh, oleneb kultuurist ka, ega siin nüüd tugevakasvulised siin hernes näiteks ei vajanud mingit kobestamist, fasin, kuidas sa seda porganditki nii väga kobestub juba, kui sa siin harvendad, siis selle käigus. Aga noh, ega kobestamine on iseenesest hea asi muidugi, et kui võimalusi on, siis jah, aga laste peale vaatama, et kui nüüd idulehe faasis need taimed on, need selle kobestamise hooga seal nüüd nagu neid lehekese võid kida nüüd taimekesi kõhe Raiko pesta. Teil on veel siin üks imekaunis kirev rida lilleseemnepakke ja need on kõik minu arusaamist mööda lilled, mida võib avamaale külvata kohe. Ma võtsin siin mõned näidised kaasa, jah. Muidugi, jah, väga paljud tähendab, küsivad, et kasvataks sellist lille midagi ette kasvatama, et külvaks kohe maha ja oleks asi selge? Jah, need just need kiiresti idanevad, kiiresti kasvavad suvelilled näiteks nagu siin on mul rukkilill või või lõvilõug või, või on siis sitsilillega tegemist mees ja ka või, või on kodeetseks ametlil? Nendega on lihtne jah, külvate maha ja muidugi kastate ja siis, kui nad ärkavad, siis võib natuke harvendada. Aga jällegi muidugi suur probleem on ikkagi umbrohud, et kui te otsekülvi teete lilledele, et umbrohi tuleb üldjuhul alati kiiremini ja siis peab vaatama, raske on natukene võib-olla siis ka rohida, vahet teha, mis on nüüd lillelilletaime, mis on umbrohi. Aga noh, eks sellega saab ka ajapikku hakkama, niiet Kresse võib külvata muidugi, lillehernes võib ette kasvatada, aga mitte otse külvata tegelikult otsekülviga ikkagi tulevad alati nagu tugevamad taimed hakkavad kohe paremini harunema. Et selles mõttes otse külve võib soovitada küll, aga no lihtsalt paljud lilled, seemned idanevad niivõrd kaua, et et see umbrohi jõuab juba praktiliselt ära hävitada selle, et selles mõttes peab ikka vahel paljusid asju ette kasvatama küll. Ja lilleuhhaa ja kressiseemneid panete enne mahapanemist ka 12-ks tunniks likku. Kressiseemned küll mitte seda ei ole vaja panna nulli loa panna, jah. Aitäh Erikaga.
