Aiatark. Tere kõik aia sõbrad. Ühel udusel mai hommikul vaatasime ringi enteroloogide Seltsi esimehe Aino Aaspõllu koduaias pilguga, kuidas aed talve üle elas. Minu aias läks praktiliselt valutult kahel okaspuuvormil, kaks oksakest on kannatada saanud jõu, siis olid nad armastusega istutatud ja teiseks tuli hästi paks ja kõrge vaip neile talveks peale. Need liigid ja vormid, mis on külmaõrnad, seda ma tean, et ma tassisin keldrisse, talvitusid ka kenasti. Nüüd te olete tekib uuesti peenrasse tagasi istutanud ja ja nüüd ei olegi muud kui oodata, kui soe ja päike, kuulge teile jälle eluvaimu ilusti sisse puhub ja jah, seda kindlasti siinpool siis on okaspuuonnid koos kevadlilledega ja kõige suurem nälg värviga lillede järgi on kevadel. Ja nüüd, kui ma vaatan, et mul siin neid juba nagu jagub, ikkagi on neid vähe ja mida ma kindlasti iga päev, kui ma kuskilt puukoolist läbi toon juurde kasvõi priimulaid, erinevaid säravaid. Ja muidugi selliseid põnevaid asju, nagu siin te näete Jefferson ja imepisikeste siniste nupukestega sest Tendroloogil on vaja midagi haruldast ennenägematut. Kas tema on mitmeaastane? Ja siin on kõik mitmeaastased, pisikud, suvelilli istutan ma rõdule ja terrassile, suurde aiavaasi vahetan neid, viimased on sügisel kindlasti Krisanud teemid, aga praegu rõõmustavad silma, nüüd hakkavad juba ära, õitsema on väga ilusad, varased lilled on lumekupud. Krookused kõik teavad, siia vahele on ka neid klassikalisi kiviktaimla lilli tekkinud kevaditi ja teised ja muidugi erinevad priimulad väga-väga ilusa erksa värviga on roosa priimula. Ja muidugi tulevad. Mis lapselastele kõige rohkem meeldivad, on karukellaaed vormid, nii nad käivad aitamas ja siin on hästi palju erinevaid vorme, just roomavaid okaspuid. Jah, siin on ka püramiidsed Virginia kada, vaat mis annavad kõrgust. Ja siis fooniks õitsvatele lilledele on see kadakate vaip erinevates toonides ja kuna kahjuks ikka suvi on meil lühike siis tulles minnes kogu, et aknast vaadates on midagi värvilist aasta ringi ja kui talvel need roomavad kadakad katab lumevaip siis ühikute otsas olevad kerad kui ka leinavormid. Heinavorm on tekkinud droomava kadaka pookimiselt, tüvele jäävad alati lumest välja. Nüüd praegu roomavate kadakate vahele istutatud priimulaid, mitut värvi, nagu te ütlesite, nartsissid õitsevad. Krookused hakkavad juba õitsemist lõpetama. Kui kevadlilled saavad läbi, mida te siis siia kadakate vahele istutada? Et siin on juba olemas, on väga palju laukusi, mis hakkavad varsti õitsema, hästi lopsakad pärast Tulevad püsililledest on väga huvitav punaselehine lobelia, mida eelmine aasta, kui ma istutasin, ei teatudki, kas ta mitmeaastane või mitte. Aga kas soodne talv juba tulevad välja nii et see peenar on mitmekihiline, ühed õitsevad ära, hakkavad teised õitsema ja nii sügiseni välja. Viimased sügis, õitsejad on sügislilled, aga väga kaua õitsevad ka teised püsililled, kui neid pidevalt äraõitsenud õisik tagasi lõigata. Õitsevad tunduvalt kauem. Järgmise püsiku peenra juures. Millele tahaksite Aino Aaspõllutähelepanu juhtida? Kindlasti sellele lumeroosile mida kutsutaksegi mustaks lume roosiks, aga ta tegelikult puhkes novembris, siis olid õied, kreemid, õitses ta jaanuari keskel, kel veel siis tuli lumevaip peale, nii kui lumi sulas, on ta edasi õitsenud ja läinud roosaks roosaks, nüüd ta hakkab lõpetama. Nii kaua ei õitse ükski püsilill. Teine siin kõrval on väga huvitava kirju lehega koera hambad. Nime on saanud koera kihva. Kujulisest sibulast. Õitseb juba kevad, magun valgete õitega ega lihtõieline ja täidisõieline, väga uhked kevadlilled huvitava lehestikuga. Siit kõrvalt tuleb välja trilium ehk kolmiktiivik mis peaks sel aastal esimest korda õitsema ja nartsissid kas selle talve või millegi tõttu. Inglismaalt toodud sibulatest on ainult 15 sentimeetri kõrgused ja sobivad teiste madalakasvulistega väga hästi kokku. Seal eemal ma näen intensiivse lilla värviga õisi, mis neid on. Neid on kerapriimulad ja neid võiksime palju rohkem kasutada sest kui ta on ära õitsenud, siis ta lehestik jääb terveks suveks väga Aktiivne suur lehestik, sest paljude priimulate viga on see, et kui nad on ära õitsenud, lehestik ei ole eriti dekoratiivne. Ja muidugi on teil lugema tul hulga all. Hakkas puude väike sõrme. Te olete meetris küll terve elu kollektsioneerinud. Ma olen neid terve elu armastanud, aga kollektsioneerinud olen ma kaks viimast aastat, kui mul on oma aed, kus ma saan teha kõik, mis mulle meeldib ja keegi ei kritiseeri ja ütle, et see on vähemalt minu kuuldes mitte. Et seal halvasti hästi okaspuuvormid, väiksed värvilised, nad annavad palju palju sellist silmailu ja nad on põnevad. Aeglase kasvuga nad mahuvad ära siia peenrasse nende vahele säravaid lilli kohe kohe hakkab sel kevadel Adonis õitsema. Ja kui nüüd me lähemale läheme, siis on paljudel okaspuu vormidel väga huvitav. Talve värvus, säravkollane, oranž, tumelilla. Ma näen seal elupuu heki kaitsvas varjus rododendronid, kuidas rododendronid teil tänavu talvitasid? Peale paari täiesti uue sügisel toodud igihalja rododendroni talvitasid nad hästi. Ma olin jaanuaris väga muressesse soe, Talv pani heitlehistele pungad liikuma ja nüüd selgub õitsemise ajal, kas ta jõudis ära Kuda ja sügisel ma tegin jah, üle 40 rododendroni enda aeda sest istmed heitlehised õitsevad väga ilusasti erksalt ja need on kõik pärit Lätist kus on aretatud väga palju meie kliimasse sobivaid sorte. Nii et kes tahab rododendronid Vudki lättima, teete? Aino Aaspõlluaias kasvasid okaspuude haruldase matki vormid väga hästi. Aga mis nõu annab rohkem kui 10 aastat ilupuude ja põõsaste Eestisse toomisega tegelev ja uusi liike targu talitas tutvustav Mihkel saal. Millised võõrliigid Eestis paremini kohanevad, milliseid end meie aedades õigustavad? Ma natukene täiendaksin, ütleme ei ole mitte Hansa ei ole tegelenud istikute sissetoomisega ainult ainult me ise kasvatama, et tegelikult suurem osa meilt nagu müüdavatest taimedest on ikkagi omakasvatatud kuskil üle 100000 taime. Me kasvatame igal aastal ise, aga nende omakasvatatud taimede ja sissetoodud taimede eristamine on kliendi jaoks nagu päris keeruline, sellepärast et nende kvaliteet ja väljanägemine on nagu ühesugune. Et ainult sildi pealt saab lugeda, et kumb on siis Eestis tehtud ja kumb on sisse toodud. Aga mis puutub siis sisse toodud taimedesse, siis kindlasti on siin tähtis, milliseid liike ja sorte sisse tuuakse. Teine tähtis punkt on see, et firma toob välismaalt endale siis mingit istikut siia Eestisse. Peaks siis arvestama sellega Eesti ja siis muu maailma kliima iseärasustega. See siis puudutab kevadet ja sügist. Kevadel on siis oluline see, et, et kui kevadel tuua kasvõi mingisuguseid paanimis meil täitsa noh, vastupidavad näiteks harilik kuusk, mis on meil kodumaine liik, aga kui toota Alliku kuuse näiteks siin mai alguses kuskilt Hollandist ja millel on juba sellised suured pikad kasud peale esimene mai külm võtab sellised kasud ära. Sest et tema on juba juba kasvama hakanud, emal juba suvi käes. Ja samamoodi on ka vastupidi, et kui väga hilja sügisel toote samamoodi sama hariliku kuuse kuskilt Hollandist seal siin ütleme, oktoobrikuus on niimoodi siia Eestisse siis siin on vastupidi, tema veel tahab veel kõvasti kasvada ja meil juba tuleb tall peale ja siis ta saab temaga kannatada. Sellised, mis on tundlikumad on, ütleme, okaspuudest on California pressid on mõni üksik sortmis nii rannikul eduliselt võiks kasvanud, on meil enamus jäävad kahjuks õnneks väga paljud igihaljad lehtpõõsad mis mujal Euroopas on just väga popid ja väga palju kasutatakse, nemad on sellised piiripealsed taimed, mille siis soovitaksin rohkem fännidele või siis on vaja, tean, on eri erihooldust, et nad siis ilusti kasvama lähevad, läheksid näiteks Jeerised ja kalmijad ja seal raharlikulised Skim ja näiteks ja iileksid paljud liigid-sordid. Aga mis nüüd puudutab taimede üldse väga paljudel klientidel on selline kartus, et ei tea, et nad on võib-olla kuskilt kaugelt, et äkki toodud ja mine tea, et kui sa tahad siin ikka vastu peavad ja kasvavad siis tegelikult nagu põhi nagu probleemin, millega siis ette tuleb, taimedel on, on siiski seotud siis istutamise hooldamisega tehakse väga palju selliseid elementaarseid istutusvigu. Ja väga palju istutatakse eriti just uutes elamurajoonides taimi sellisesse kohta, kus kui seal pole praktiliselt huumuskihti all või siis on mingisugune savi, kus on liigniiskus ja, ja sellised probleemid hooldus, Rea, lest on, võib-olla selline sellel kevadel ka kõige rohkem on, on teda näha, on selline asi nagu päiksepõletus, siis tekib igihaljaste taimedega, kui nad ei saa piisavalt vett kevadel kätte aitäh ja päike, siis juba soojendad taime lehti või okkaid, kus siis toimub jauramine, taim hakkab juba juba nii-öelda elutegevus, hakkab lehtedest pihta okaste saga, aga juured on veel külmad ja ei sa sa vett kätte, siis tekivadki sellised pruunid pruunid küljed siis põõsastel ja sellist päikesepõletus siis esineb kõige rohkem liiga väiksesse kohta istutatud igihaljaste rododendronid, tal neil on peaaegu igal aastal kui selline probleem. Kui istutada varjulisse kohta, siis ta peab väga hästi vastu näiteks rododendronid Kesk-Euroopa sõitev, märgata kasvavad kõik paksult päikse käes. Ja meil jääb mulje, et võib-olla võiksid nad meile ka päikse käes kasvada aga lihtsalt Kesk-Euroopas maapind talvel külmub ära ja seal on päikesepõletuse oht. Ei olegi nii suur, aga meilgi nagu alati maha ära. Et nii soolo Tendraid ja siis okaspuudest on siis päikseplats suhtes just tundlikud nagu esimese aasta istutused, kellel on veel väike nõrk juurestik või teda ei olegi veel sellest mullapallist välja kasvanud, neil on endal juba väiksem, väiksem juurestik, nad ei saa, et maa seest kätte ja siis võib ka päiksepõletust esineda teistel liikidel, millel elupuul ja seisel või isegi männil näiteks mägimännil, millele nagu tavaliselt üldse, et oleks mingit probleemi olla. Et kindlasti soovitan kõigil inimestel esimesel istutusjärgsel aastal kindlasti okaspuid siis varjutada. Ja reegel on selline, et mida suurem istika unistutatud, seda tundlikum on tasemele päikesepõletuse suhtes siis järgmine või ülejärgmine, kevad, okaspuid. Kui nüüd istutada, siis ütleme, kui Põhja-Eestist rääkida, siis okaspuude jaoks on Eestis enamus mullasid sellised veidi liiga raske sellise lõimisega iga selliseid savikat mullad okaspuudele üldiselt meeldib selline kergem muld. Et selliseid kohti on ka Eestis loomulikult olemas, aga Eesti on väga kirju mullastikuga, aga väga palju sellist raskemat mulla ja tavaliselt okaspuudega probleemid ongi siis askema mula peal, kus siis nad kipuvad nagu aeglaselt kasvama ja ei lähe nagu hästi edasi. Et selleks siis raskemate muldade puhul oleks hea siis istutusauku segada, siis istutusturvast või siis või siis liiva. Ja üldse selline istutusturba kasutamine võiks seda rohkem nagu rakendada, et vaadatakse küll, et on nagu ilus must mull ja on ju väga hea, aga selline istutust Narvas ikkagi annab päris palju nagu juurde ja ütleme väga paljud just potitaimed, mis on okaspuudel puukoolides kasvatatakse siis kasvatatakse nagu turbasubstraati selleks potti mullane ja kui siis sellesse istutusmulda on kaasatud turvas sisse, siis seal taimele on nagu lihtsam nii-öelda kohaneda, et et läheb paremini edasi. Esimesel istutusjärgsel aastal potitaimede tegemist, siis me eriti väetamist ei olegi soovitanud. Kui andeks Ena puukooli taimedega tegemist, siis me kasutame siin selliseid spetsiaalväetisi, millest siis jätkub taimele terveks aastaks toitained ja kui need ise veel samal kevadel veel lisaks vahetada, siis tekib see oht. Nat hakatakse lihtsalt üle. Aga järgmine aasta küll on vajalik.
