Mina loodan Et rohkem teada saada tähistaevasaladustest läheb mina täna tähetarkust uurima Nõmme Tähetorni Miina lood. Tere, minu nimi Emmina. Tere, olen Marju marssi õpin astronoomiks. Kas see on õige tähed taevas esise üldse paigal? Ja see on küll õige ja nad liiguvad väga erinevat moodi veel. Et üks asi on see, et maakera pöörlemise tõttu nad näivad meie jaoks taevas liikuvat, aga teine asi on see, et tähed teineteise suhtes ka liiguvad. Aga see on väga aeglane liikumine, kui aeglane see on. Lähimate tähtede puhul võib olla sadades tuhandetes vastates on näha, et nad on teineteise suhtes nihkunud näiteks suure vankri tähtkuju oli kunagi hoopis teistsugune ja tulevikus on ta ka teistsugune. Aga kas see on õige tähistaevas on lõputu. Seal on hästi palju saladusi, mida keegi ei tea. Ja tähistaevas on küll meie jaoks väga saladuslik astronoomid, siis tegelevad nende saladuste väljaselgitamisega ja otsimisega. Ja meie jaoks on ta täiesti lõputu, sest me oleme ise väga väikesed maailma mõõtmete suhtes. Aga mis on nende tähtede taga, mida mina taevas näen? Nende tähtede rooga võib öelda, et seal on veel kord tähed ja võib-olla ka väga palju tühja ruumi nende vahel. Aga mitu tähte on maailmas kokku ja kas on mõni inimene, kes jookseb kokku lugeda, kui ta elaks näiteks 300 aastaseks? Tähti tegelikult mida me silmaga näeme, et neid on üpriski vähe, neid jõuab lugeda võib-olla ja silma ja kiire lugemisvõimega inimene võib olla ühe ööga või mõne tunniga üle, et silmaga on näha meie eesti laiuskraadil talveöödel kuskil 1300 tähte aga tegelikult enamus Läti, mida me palja silmaga ühena näeme, et neid on seal mitu tükki ja tähti tegelikult teatakse küll või vähemalt hinnatakse, kui palju neid on, need tähed on nii-öelda galaktikates ja siis galaktikad on siis universumis laiali paisatuna ja ühes galaktikas on umbes 10 astmes 11 tähte, see on siis sadades miljardites, tähtedes ja taktikaid on umbes sama palju. Kui kokku arvutada siis 10 astmes 22 tähte, see on siis 10 22 nulliga, et nii palju tähti võib olla maailmas galaktika praktika on siis selline tähtede kogum siis, mis pöörlevad kõik ümber raske tsentri. Et teda võib siis nagu veekeerise või sellise kettana kujutada ette meie elama näiteks Linnutee galaktikast ja Linnutee galaktika, siis seal on ka siis paarsada miljardit tähte ja meie oleme siis päikesega üks nendest tähti kuueks süttib, tekib juurde ja neid kustub. Aga kuidas meie galaktika sellise ilusa nime sai Linnutee? See galaktika on sellepärast niimoodi, et kui nüüd minna pimedasse kohta, siis meil on üle taeva näha selline elevöönd, kus on, paistab meile niukse nagu võib-olla piimateena siis või vanasti nimetatud. Aga linnud siis tegelikult seal ei ela. Ei lindu, siis seal ei ela, et seal on ainult ajad ja hästi palju tühja ruumi. Kas teistel planeetidel on ka elus elanikke, näiteks loomi või elusmasinaid või ufosid või? Teadaolevalt teistele planeetidele ei ole elu, aga seda väga aktiivselt otsitakse. Mille jaoks siis saadavad inimesed maalt mitmesuguseid roboteid teistele planeetidele, põhiliselt on seda Marsile saadetud, seal on neid juba lööva kogumik, teenusele on maandatud, kus tegelikult ei saa üldse keegi elada, et seal on niivõrd kuum, et seal isegi tina sulab ülesse päevasel ajal aga eelmise sajandi alguses veel arvati, et näiteks Marsi peal elavad samamoodi inimesed ja seal haritakse, põldusid ja ehitatakse autosid nagu siin maa pealgi, aga see alles tõestati hiljem, kui saadeti sinna lähedale kosmosesondid, mis tegid siis marsist lähemalt pilte, et siis on ikkagi tõestatud, seal inimesi küll kuskil ei ela. Kuigi seal arvatakse, et maapinna sees ja võib-olla seal bakteritele või mõnedele muudele eluvormidele siis sobilikud tingimused. Aga selle jaoks tuleb väga sügavale minna, praegused aparaadid veel seda ei võimalda. Kas planeedid on ka samasugused, sätendavad nagu tähed ja paistavad taevas? Planeete nimetati vanal ajal samamoodi tähtedeks. Neid nimetati rändtähtedeks ja neid oli seitse tükki, siis mida oli palja silmaga, mis siis teiste tähtede suhtes liikusid ja nendeks tähtedeks siis nimetati päikest, kuud Merkuuri, Veenust, Marssi, Jupiteri, Saturni, nagu näha, seal isegi kuu nimetati täheks ja planeedid paistavad küll tähe sarnastena, aga nad ei ole tähed. Kui me nüüd teleskoobiga neid vaatame, siis teleskoobis planeedid muutuvad, suuremateks lähed ei muutu, sest tähedamis lõputu, kaugel olevad punktid ja ükskõik kui palju suurendada nemad suuremaks ei lähe, aga planeedid on meile lähemale, nemad suurenevad. Kas sa tead, mis planeedi ja tähevahe ei tea, on see, et tähed on ise kiirgusallikad aga planeedid peegeldavad tähtede valgust meie päikesesüsteemist siis päikesevalgust? Kui teiselt poolt näiteks ülevalt sealt tähtede poolt kaugelt kaugelt vaadata, kas siis meie maa paistab ka nagu kollane täht? Ei, ma ei saa mitte kuidagi kollase tähena paista, et kui me oleme nüüd päris lahedal maale, et siis me näeme teda sellise sinise ilusa planeedina. Aga kui me läheme väga kaugele, siis maa tegelikult on väga tuhm valgusallikas ja me lihtsalt ei näegi teda päikese kõrval. Minu sõber ütles, et teleskoobiga saab vaadata seda aega, mis on juba tegelikult ammu möödas. Kas see on õige? Tegelikult see ongi väga õige, sellepärast et võib öelda, et astronoomid siis turnivad väga kauges minevikus, et me elame ikkagi niivõrd kaugel ja valgusel võtab tähtedelt maani jõudmine väga kaua aega niimoodi, et me võime näha isegi, mis siis miljardit aastat tagasi, millised siis tähed või mõned kaugemad galaktikad olid ja mõned tähed võivad olla tegelikult juba ammu kustunud, aga me neid ikkagi näeme. Sellepärast et valgus pole lihtsalt veel siia jõudnud. Ma tahtsin veel küsida, et mitu teleskoopi on Eestis ja kui kõrgele saab vaadata maailma kõige suurema teleskoobiga. Eestis võib öelda, et on ikkagi päris palju teleskoope, no ma arvan, et neid laia suurusega teleskoope võib Eestis olla siin mõnisada, aga nüüd kõige suurem teleskoop asub Tõraveres ja tema läbimõõt on poolteist meetrit ja ta on oma laiuskraadil kõige suuremaid talletada. Tornis on poolemeetrine teleskoop, mis on ka päris suur juba maailma kõige suurematele scovid tehakse aina suuremadenaar viiakse kõrgetesse mägedesse, et atmosfääri segaks vaatlusi kõige paremate teleskoopidega võib näha siis selliseid objekte, mis on mees siis umbes 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Aga kumb on suurem, kas kuu või päike taevas Nad paistavad enam-vähem ühesuurused. See on nüüd hästi huvitav küsimus selles suhtes, et nad tõepoolest on meile silma jaoks täpselt ühesuurused. Aga tegelikult on päike Kuustika hästi palju kordi suurem, aga kuu paistab meile sellepärast päikese suurune, et ta on lihtsalt meile nii lähedal. Kui ta nüüd päiksekaugusele viia, siis me ei näegi teda üldse. Kas teie teate, kuidas maailm üldse tekkis ja kuidas üldse saab seda teada, sest siis polnud ükski inimene veel sündinud ja keegi ei näinud ju tegelikult, kuidas ta tekkis. Seda võib küll öelda, et tegelikult ei tea keegi, kuidas maailm tekkis, et selle jaoks ongi olemas hästi palju teadlasi, astronoome, kes siis püüavad seda välja mõtelda. Ja tegelikult on niimoodi, et igaüks võib endale maailma alguse välja mõtelda, et seda ei saa mitte keegi tõestada, et sa eksid selles. Mõnikord, ma kardan, et mis siis saab, kui päike põleb läbi ja enam ei näitagi valgust. Mis siis saaks, kui päike tühjaks saab, kas siis on kogu aeg pime? No seda ohtu nüüd ei ole, päike nii ruttu siis nagu sa ütlesite, tühjaks põleb, päikesel jätkub veel viieks miljardit lastaks seda kütust siis, kui päike kustuma hakkab juba ammu enne seda, tegelikult maakeral on juba päris raske elada, sest päike lõpufaasis hakkab suuremaks paisuma ja siin maakeral läheb päris tuliseks, et siis me peaksime otsima parema elukoha, kuskil arvatakse, et siis võiks minna Marsi peale näiteks siis seal on veel praegu väga külm, aga kui päike läheb nüüd tulisemaks, siis oleks päris soe juba või siis Jupiteri kuule Euroopale, et see on praegu selline jääst planeeti, arvatakse, et siis seal ookeanide sees oleks võimalik elada kunagi. Isa rääkis mulle, et mõnes kohas maailmas ongi mõnikord kogu aeg pime. Aga näiteks meil ei lähe jaanipäeval üldse pimedaks. Miks see nii on? See on nüüd sellest, et maakera pöörleb, aga maakera on pandud natukene viltu pöörlema ja kui ta nüüd ümber päikese liigub, siis tema Relgam paigal. Kui see telg on päikese poole, siis meie jaoks on päike hästi kõrgel ja meil on pikk päev ja kui me elaksime natuke poolusele lähemal, siis meil oleks isegi polaarpäev nii-öelda päike ei lähegi looja üldse, aga talvel on telk päikesest eemale, siis päike paistab meie jaoks madalalt, näiteks kume poolusel oleksime siis all, mõnes kohas on pool aastat järjest polaaröö, siis. Mis on kõige suurem saladus, mis kosmoses üldse on? Võib-olla kõige suurem saladus on see, et kas meiesuguseid mõtlevaid olendid on veel kuskil olemas, samas selle üle tõsiselt vaieldakse ja astronoomid tegelevad siis elu ja siis intelligentsete signaalide otsingutega kaugematest universumi punktidest. Senimaani ei ole kahjuks midagi leitud veel. Kas tähetark on tore olla ja mis on tähetarga elus kõige toredam? Mina ei ole veel päris tähetark ja ei tea, mis tunne on olla tähetark, aga ma arvan, et see võib olla päris hea tunne, kui seal head näiteks, missugune maailm on ja kuidas ta tekkis ja mis tast edasi saab. Kuidas teil tuli selline mõte, et nüüd ma tahaks saada tähetargaks? No minul juhtus niimoodi, et minul oli kunagi üks õpetaja, kes oli, see tähetark andis meile natukene aega koolis füüsikatunde ja, ja ta rääkis siis planeetidest ja taevaasjades nii huvitavalt, et minul tekkis kohe huvi teada saada neid asju lähemalt. Aga mida astronoomid üldse uurivad? Esimene vastus võiks olla, et nad uurivad tähti ja tähtede kõrval astronoomia uurib veel täpsemalt planeetide liikumisi. Nende kuusid päiksesüsteemi, siis tekkimise jääke ehk asteroide ja komeete ja astronoomia uurib ka näiteks maisemaid asja hoopis. Kuidas defineerida aega, et kuidas me ikkagi teame, millise pikkusega on täpselt tööpäev ja millest see on tingitud ja astronoomia uurib veel mitmesuguseid atmosfääri nähtusi, näiteks see, kui satelliitide pealt vaadatakse, kuidas siis keeristormid ja tsüklonid liiguvad, siis tegelikult seda võib juba kaastronoomeks nimetada, sest seda vaadatakse väljaspool maa atmosfääris kosmosest juba. Aga kui teie saategi astronoomiks, kas teil on oma unistus ka või mis oleks teie jaoks kõige põnevam avastus? Astronoomia jaoks võivad olla sellised põnevad puhastused siis näiteks leida oma komeet või leida siis mõni asteroid, mida ei ole keegi veel varem näinud ja siis panna sellele mingisugune nimi, näiteks on olemas Estonia-nimeline asteroid ja Saaremaa-nimeline asteroid, aga astronoomid võivad veel avastada nii-öelda tähti, mingisuguseid uusi nähtusi nende tähtede atmosfäärides või. Kas üksi ei ole hirmus öösel pimedas tähetornis tähti vaadata? Ei, see ei ole üldsegi hirmus, et võib-olla hirmus on kuskil pimedas koledad otsas alla, kus sa ei tea, mis loomad tulevad, aga tähetorni seal ei pruugigi tegelikult üksi olla, et seal võib olla mitu astronoomi korraga vaadelda. See on tegelikult õue töö, sest sooja ei tohi olla, sest siis tekivad õhuvirvendused. Ja et siis talvel tuleb olla õues kogu aeg pikalt. Ja teiseks on see asi, et kui astronoom nüüd öösel töötab, siis ta peabki öösel töötama, sellepärast siis on taevas ja tähed hästi näha. Aga see ei tähenda, et ta siis päeval magab. Päeval tuleb teha siis muid töid saab vähe magada. Aga kui teie näiteks avastate, et kuskil kosmoses ongi elu, et keegi teile teleskoobi vastu lehvitab, kas teil oleks siis hea meel või Tehmuks jubedasti ära? Tegelikult see ei pruugi üldsegi nii meeldiv asi olla, et kui kuskile, kui avastatakse, et kas sellele teisele elule meeldib, et näiteks meie elame siin ja et me neile lehvitame, võib olla väga solvuvad selle peale. Selline asi pole eriti võimalik, et mina üksi leiaks seda elu, sellepärast et selle jaoks on vaja maailma kõige paremaid raadioteleskoope ja selliseid kahjuks Eestis veel ei ole. Aitäh rohkem küsimusi mul ei ole. Palun. Minu küsimustele vastas tähetarga õpilane Maarja Marss, mina lood, kirjutab Eeva. Esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on Maristomba ninalood.
