Aiatark. Me oleme jälle Malle Järvan ilusas aias ja kui eelmisel korral oli jutt sellest, et poest ostetud turvas sel kevadel on juhtunud, et põletab istikute juuri, siis väga suur abimees on alati iga aedniku oma kompostmuld ja et komposti oleks hästi läbi käärinud ja õigesti tehtud, siis Malle Järvan. Me palumegi teie käest juhatust, kuidas komposti Kasti rajada, kus on õige koht. Kompostiplats peaks olema küll igal aednikul ja kompostihunnik, sest mulla orgaanika vajab täiendamist ja kuna sõnnikusaamisega on raskusi, siis jääb ainukene materjal selleks jääb kompost ja komposti tegemine on üks pidev protsess, tuleb hästi läbi mõelda. Kõigepealt võib-olla kuhu üldse kompostihunnik rajada? See peaks olema aia varjulisemas kohas, aga mitte ka väga varjulises, kus liigselt niiskust on ja kus materjalist lihtsalt mädaneb ja roiskub, vaid ikka peab olema ka natukene õhu juurdepääsu. Ja parem, kui ta on kusagil mõne suure puu all suure puu varjus või on siis mingid kõrgemad taimed kaitseks ereda päikesevalguse ja, ja tugevama tuule eest, kas siis minul on näiteks vaarikad või kõrged päevalilled olnud siin kaitseks. Ja selleks, et hunnik laiali ei vajuks, peaks tal ka vähemalt kolmes küljes mingid piirded olema. Aga need piirded ei tohi olla päris õhukindlad, ma leian, kes on tubli, aednik on ehitanud sellise palkidest ja laudadest mingisuguse piirde. Minul on lihtsalt, et niisugune tugevam aiavõrk, mis on toestatud ja sealt pääseb õhk liikuma. Ühesõnaga loob komposteerumiseks soodsad tingimused. Kas te panete põhjaks ka midagi erilist materjali? Põhjaks ma ei pane erilist materjali, aga tingimuseks on see, et kompostihunnik tuleb alati rajada mulla peale. Ja kui on tegemist liivmullaga, siis võib juhtuda, et see ei pea vett kinni, et on liiga sõre hõreze põhi, siis oleks hea, kui natukene kasvõi sinna mingisugust tihedamat või veidi savisegust mulda tampida, et, et see vesi sealt läbi ei valguks või kui on tegemist savimullaga, siis on soovitatav ikka, et oleks mingisugune Coresal, kes viitsib, paneb liivakihi või veel parem, kui siis kompostihunniku rajamise ajal või igakordse tegemise ajal panna sinna alla mingeid koredamad materjali, kas siis puu selliseid peenestatud oksi või kus teisi hästi läbi valgub, kui seda liigselt on aiandusagronoom Väino Eskla, mis nõu teie annate, mida kompostikasti põhja panna materjaliks, et, et see just õige oleks? Neid variante on muidugi palju, nagu mulle siin ütles, see on üks üks variantidest, aga mina olen kasutanud viimastel aastatel peenravaipa näiteks all, see sõltub kõik asukohast, kuuse kompostihunnik rajatakse. Kui tugevate juurumbrohtude ohtu ei ole, siis ei ole vajagi suurt midagi alla panna. Aga kui näiteks naadid või kõrvenõgeseid või uro seina või muud sellist suure juurest lukuga umbrohtu on siis peab kuidagi takistama nende juurde ja nende umbrohtude levimist sinna kompostihunnikusse, seepärast peab mingi isolatsioonimaterjal olema. Peenravaipa saab poest osta, seda on igal pool saada, muidugi seda kasutatakse ka muuks otstarbeks. Aianduses. Ma täiendan võib-olla natuke veel, et miks peab olema olema mullaga kui puude, sest teatavasti kompostihunnik on täis elavaid mikroorganisme ja ussikesi ja kui neil on kompostihunnikus, tekivad ebasoodsad tingimused, siis nad saavad vaata vabalt üles-alla liikuda, ütleme talveperioodil kas või kas või sinna kompostihunniku põhja või kui on liiga kuiv, siis nad ka lähevad sügavamale ära ja kui, kui jälle niiskus parasjagu, nad liiguvad üles alla, nii et neil peab see võimalus olema. Kui kompostikast on rajatud, siis mida sinna panna, et, et saada tõesti niisugune huumusrikas toitev hea kompostmuld. Kompostihunnikus tuleks ära kasutada kõik aias tekivad orgaanilised jäätmed, muidugi taimehaigustega jäätmed tuleks hoiduda, et sinna ei viiks näiteks vaarikavarrepõletikus jäätmeid, samuti mitega kapsa, Nuutriga juurikaid, ei maksaks panna ka selliseid haigeid maasikapuu, kuid mida, mida me siin maasikavahetamisel teinekord välja võtame, need tuleks ikka põletada sellised materjalid, aga igasugused köögiviljapealsed, et siis sellised kartulipealsed, mis ei ole tugevasti lehemädanikku nakatunud. Siis loomulikult köögijäätmed, köögijäätmed, et sellised, mis komposteeruvad, tuleks koguda ikka eraldi ämbrisse kaanega, suletav asse ämbris ja sinna võib panna igasuguseid kartulikoored, köögiviljapuhastusjäätmeid kohvipaks koos filtritega, samuti kivimajapidamispaberijäägid, neid ju tunnevad väga hästi. Ja ja nende koht on koht, on samuti kompostihunnikus või kui neid tekib vähesel määral selliseid köögijäätmeid, siis üks võimalus on need ka lihtsalt maasse kaevates ämbri sisu näiteks õunapuude alla, kui ütleme, suvilatest väikestes väikestes majapidamistes tekib ja katta lihtsalt murumätta või mullaga ja komposteerub seal ise ja annab siis taimedele toitu. Nii kuidas vaja. No üks asi, mida kindlasti kompostihunnikusse pannakse, on kõik see niidus, mis muruniidukiga sinna kogujasse korjub, ja see loomulikult ja sissehekkide pügamise jäätmeid, et kevadel võib panna ka kui puid, põõsaid, lõigatakse, siis peenemate oksad või, või ka jämedamad oksad, aga need tuleb eelnevalt peenestada. Praegu on ju olemas igasugused peenestid olemas, moodsad nendest läbi lasta või siis lihtsalt aiakääridega tükeldada ja niisugust rohtsemat materjali, mis aiast pealset, neid saab ka lihtsalt labidaga peenemaks lüüa. Ja üldiselt kehtib selline lugu, et mida peenem materjal, seda kiiremini ta komposteerub. Ja üks asi, mida kindlasti tuleks kompostihunnikusse lisada, on ka mingisugune lubiaine väga hästi puutuhk selleks või kellel on kasutada siis mingisugust kivimijahu või lubjakivijahu, see kah soodust. Et üldiselt peaks olema, selleks et kompost hästi käima läheks, hästi valmiks, peab seal olema nii lubimaterjali kui ka lämmastikku ja lämmastikuallikas, eelkõige ongi need rohelised taimejäätmed, seal on piisavalt lämmastikku, niiet juurde panna ei ole vaja. Aga muidugi võib lisada ka, kui on võimalik, siis majapidamisest maamajapidamises tekkinud virtsa võid sõnnikut või, või niisugust natukene toitainerikkamat lahus, seda paremini kompost saab. Aga mulda või turvast ei lisa? Mina ei ole lisanud, aga üldiselt seda seda soovitatakse lisada, see on ainult ainult hea, aga aga mul on ta niigi käima läinud ja mullaks muutunud, aga, aga see on hea lisada küll sinna vahele. Missuguseid vigu inimesed kompostihunniku rajamisel või, või selle komposti valmistamisel teevad, mida te olete tähele pannud või mida on tuldud teie käest küsima? No üks viga, mis võib tekkida, et kui see kompostiplatsi materjal, kui see on liiga märg või liiga kuiv, siis ei lähe kompost käima, kui ta on liiga märg, siis tekib seal lihtsalt Troiskumine kompostihunnikus, tee õhku olema ja kui ta on liiga kuiv, siis samuti lähe käima. Näiteks mul suvekodus oligi negatiivne näide, kogusime kompostiplatsile niisugust küllalt head materjali, puulehed, köögijäätmed, rohujäätmed, kõik, aga hunnik käima ei läinud ja paar aastat ootasin, aga lõpuks sai abi siis niimoodi, et viisime oma poolvalminud kompostihunnikus pool ämbrit materjali sinna ja nüüd tänavu kevadeks on väga ilus materjal olemas. Et teinekord tuleb ka seda vaadata, et võib-olla lihtsalt selles kohas ei ole selliste mikrofloorat ja ja neid ussikesi, mis seda komposti hakkavad seal valmistuma, siis tuleb natukene abi anda, tegusat mulda vahele visata või siis kusagilt kusagilt hästi käärivast kompostihunnikust natukene seda elusat materjali juurde viia. Mis on tegus muld ja kust ma seda saan. Tegus muld on selline muld, kus on hästi palju vihmauss, ütleme kui esmapilgul otsustada. Ja seda võib igast korralikust aiast saada või siis kompostihunnikus samuti. Tahaks veel seda võib-olla öelda, et ei maksagi tahta, et kompost oleks täielikult ära lagunenud, et siis on seal ka suur osa toitaineid kaduma läinud ja teinekord ta muutub kingiks ja, ja mulda viiduna ta ei olegi võib-olla kõige paremini, et kompost võiks olla niisugune sõmer poollagunenud, et mitte oodata, kui kõik ained lõplikult ära lagunevad. Ja kui seal on selliseid lagunemata koredamaid jäätmeid, siis väga kerge on ju visata näiteks enne kasutamist mingisuguses tihedamast võrgust läbi. Me oleme kasutanudki ja kui jäävad sinna koredamad osad, mis veel võivad edasi laguneda, siis need on kasulik panna uue toore materjali hulka, seal on Gazasse mikrofloora ja see aitab uuesti käivitada seda värsket materjali komposteerumist. No siin teie kompostihunniku juures ongi võimalik vaadata seda, kuidas juba see käärinud kompost on sõelast läbi sõelutud ja te olete pannud need suurtesse kottidesse. See on jah, kevadel, mis aiast järgi jäi, see on nüüd pandud kottidesse, et seda saab kasutada toalillede ümberistutamiseks ja igal võimalikul juhul, kus vaja siin siin võib-olla pilvede tegemiseks on vaja segada või siis, või siis kasutan ära sügisel püsilillepeenar Ta peale. No ega see komposti tegemine tegelikult ka nii lihtne ei ole, et, et kõik, mis üle jääb, viskan sinna hunnikusse ja arvan, et küll ta käärib ja mõne kuu pärast ilus kompost valmis on. Seda tuleb juga kaevata, traditsiooniline komposti tegemise õpetus nõuabki, et et aastas vähemalt vähemalt paar korda läbi kaevata. Aga mina ei ole seda teinud võib-olla suurest laiskusest, aga ma olen saanud oma kompostiplatsil kompostiks ja niisama juba juba vähemalt pooleteise aastaga ja valmida järk-järgult. Ja olen ikka vaadanud, et see hunnik oleks niiske. Et seal oleks õhku sees ja pealt on ta kaetud niisuguste, mitte lagunenud taimejäätmetega, see hoiab soojust ja iseenesest kõik toimib. Väga rikkalik mikrofloora on seal kui natukene serva kergitada, väga palju vihmausse, selliseid punaseid selline vihmaussiliik on ja samuti on ka, ma ei tea, kas need on hoogianalised või ma ei olegi leidnud, igal juhul väga-väga elav mikrofloora on seal sees, nii et mina kaevanud ei ole. Väino eska. Mallel on juba suured kogemused olemas ja ta lihtsalt teab. Ta on aastate jooksul juba kogenud, mida ja kui suures koguses panna, milline struktuur peaks olema ka algajale aiapidajale oleks soovitatav ikkagi läbi kaevata. Traditsiooniline komposti õpetas, ütleb veel niimoodi, et on vaja niisugune kompostimaterjali kogumise plats ja kui seda materjali on juba piisavalt kogunenud, seal on siis niisugust kuivemat materjali, märge materjali, et siis hakata seda materjali tuleb kõigepealt segada ja siis hakata kihid tema ja tuleb kihiti paika panna. Mida paksem kiht, seda parem, öeldakse kiht peab olema vähemalt 30 sentimeetrit paks. Väiksemat kihti maksa korraga panna, muidu lihtsalt ei lähe käima. Esialgu tekib seal suur kuumus, kusagil 60 70 kraadi on sellised mikroorganismid, mis niisugust kuumust taluvad. Hiljem hiljem asenduvad need teiste selliste loomakestega ussikestega, mis hakkavad siis seda orgaanilist ainet ümber töötama. Nii iseelu seal käib, kui kõrgele selle kompostihunniku võib üldse kasvatada või, või kui madala ta peaks hoidma, et kõik oleks optimaalne ja saaks hea komposti sealt kätte. Öeldakse, et kompostihunniku laius ei tohiks olla üle pooleteise kuni kahe meetri ja kõrgus üle pooleteise meetri aga esialgu, kui see materjal on kohev ja core, siis ta siis ta võib olla ka kõrgem jaga, ta vajub üsna kiiresti, vajub alla ka selline kääriv kompostihunnik ei tohiks olla mitte mingil juhul üle pooleteise meetri kõrge. Kas te kuival suvel kastate kompostihunnikutega olen vahel kastnud, kui veest kahju ei ole. Aga, aga üldiselt mul on selline korekiht peal, mis väldib aurumist ja ta püsib üsna kenasti niiske, kui hunnik on ikka parajalt lai ja parajalt kõrge, siis, siis ei, ma ei ole kasutanud. Me rääkisime veel ennist vihmausside hingeelust ja, ja ma usun, et paljudki aiapidajad on tähele pannud, et tänavu kevadel vihmauss ei ole nii palju mullases näha kui varasemad del suvedel, milles asi on Malle Järvan? Jah, ma olen seda täheldanud nii katsepõldudel kui oma aias, aga ma arvan, et üsna üsna tõenäoliselt on põhjus selles möödunudaastases muutuses, nii et siin Saku kandis oli enamikus kohtades sellistes madalamates kohtades ja sealhulgas ka osa on minu koduaiast, oli kolm päeva oli vesi maa peal, isegi pardid ujusid kartulivagude vahel ja oli näha, isegi vihmaussid olid suures hädas roninud mullapinnale punud valged vihmauss oli paks, paks kord ja need loomulikult said otsa ja ja tundub, et nüüd läheb ikka tükk aega, kuniks vihmaussikooslus uuesti taastub ja tõesti tänavu kevadel kaevata, kes väga-väga harva, kui nägi mõnda vihmaussi ja ja ka muld ei läinud kunagi käärima, et ei muutunud ilusaks, nii et et sellest möödunud aastauputusest me natukene aega ikka põeme, tõenäoliselt ütleme veel ära, mis kasu mullalon, vihmaussist vihmaussid on mullas ikka väga-väga vajalikud, nad on nagu väikesed labidamehed, kes, kes seda mulda kobestavad ja käike rajavad, mida pidi siis taime juured saavad levida ja ja vesi vesi-õhk mullas liikuda. Ja samuti nende eritised on väga toitainerikas, et igaüks on ju näinud tõenäoliselt peale vihma ja ja kevadel, kui need koproliidid mulla pinnal tekivad, need on tohutu toitaineid ka, et nii et nad ka väetavad mulda ja kobestavad mulda, kaevavad mulda väga kasulikud elukad, nii et et igal juhul tasuks nende nende paljunemist ja mullas olemasolu igati soodustada. Ma arvan, et üks võimalus on ka üks võimalus on võimalikult vähem keemiat aias kasutad ikka looduspärasemalt elada ja vihmauss vajab ju toitu, selleks peaks mullas olema orgaanikat piisavalt just sellist poolkõdunenud orgaanikat. Sellepärast on hea, kui, kui näiteks kes kasutab multši, seal lehe, multsin, see on vihmaussid, on väga heaks toiduks või või peenarde vagude vahele panna rohtu, mis on samuti neli heaks toiduks ja mille all nad väga mõnusasti elavad. Malle Järvan, kas võib juhtuda, et kompostihunnik läheb ka kuidagiviisi hallitama pama ja kuidas selle vastu rohtu leida? Võib juhtuda küll, näiteks kui on liiga värsket materjali pandud paks kiht ja seal ei ole piisavalt, kui siis ta võib minna lihtsalt roiskuma mädanema ja seal enam korralikult ei toimu komposteerumist ja samuti ka on liiga kuiv materjal, ütleme näiteks hein on sinna viidud, siis ta läheb kergelt hallitama ja siis on ainuke võimalus, sellisel juhul tuleb küll ümber kaevata kompostihunnik kindlasti segada need märjad ja kuivad kihid, et seal oleks õhku ja et oleks sellise ühtlase niiskusega, siis ta läheb uuesti käima ja hallitusseen ei tee seal midagi paha. Nõu andsid Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur Malle Järvan ja aiandusagronoom Väino iskla. Järgmises saates räägime katusehaljastusest kõiki aiatarga saateid saab kuulata vikerraadio koduleheküljelt lingi alt. Kuula ja nõuandeid võib vaadata ka veebilehelt aianduspunkt.
