Aiatark. Tere kõik aia sõbrad. Täna läheme Tallinna loomaaeda, kus lisaks loomadele püüab pilku kallike, kohati unikaalnegi haljastus. Nimelt on võõrapäraste loomaliikidega asustatud aedade või liikumisradade juurde pandud kasvama taimi, mis nende loomade kodumaal looduses kasvavad. Nii et floora ja fauna haruldused moodustavad ühtse terviku. Seekord aga läheme alpinaariumi uudistama, mätas ja murukatuseid, aga ka alpitaimedega kaetud katuseid, mida ühtekokku katusehaljastuses nimetatakse. Teejuhiks on loomaaia aednik Hannes Maripuu. Heinaga katuseid on meil kokku 16 hoonet, siis sinu Naipinaariumis siia alla käivad siis külastajate hoonete katusealuseid, kus nad saavad siis loomi vaadata kui ka heinaküünid, et kõik on siin kaetud ühtlaselt rohukihiga. Need rajatud kaks aastat tagasi. Idee pärineb direktorilt, kes on meil armunud muru katustesse sellel nagu kaks eesmärki, et, et kogu selle linnaküljel see sees, et tekitada natuke looduslähedasemat keskkonda kuhu ta paremini sobiks kvalipinaariumisse, et sa nagu jätk mägedele, ma kujutan lihtsalt nii ette. Kas nende murukatuste rajamine on suur ettevõtmine? Ilmselt on see päris päris keeruline ettevõtmine, et see ei ole nii nagu nii nagu koduaeda murulapi tegemised teid moosiledeks külvad seemne maha ja vaatad ja kastad teda. Et ta natukene vaevanõudvam ja tõenäoliselt tahab ka esialgu vähemasti natukene suuremat hoolt saada, võib-olla selle kastmise osas siis nagu arvata võib siis üleval tuule ja päikse käes need katsed kuivavad päris kiiresti. Ja nüüd, kui ehitamine kadusid siia, rajas siis esimene kuu aega tema nende eest hoolitses osteti neid katseetsise niideti üks kord. Aga nüüd peale seda ei ole nende katustega keegi rohkem mitte midagi teinud, nii et nad on jumala meelevalla all ja ise kasvanud ja tundub, et päris hästi Pilt on küll niisugune, et, et tõesti nagu muru, mis on igal taluõuel aga natukene niitmata jäänud, kas tehakse niimoodi täiesti tavaline katus ja siis tõmmatakse niisugune rull muru peale või kuidas seda siin loomaaias tehti? Loomes tehtigi täpselt nii, et pandi rull puruneda katuse peale. Aga eelduseks oli ka see, et see rull muru oli nüüd väga hea kvaliteediga, et oli kasvatatud normaalse mullapinna peal, et ta ei olnud siin kasutatud disturbapinnasel valmistatud tull muru, nii et see oli üks väga suur pluss. Lisaks kõigele murukamara paksus oli siin päris soliidne. Minu alustab kindlasti olema, sest vastasel juhul, kui me paneksime oma murumätta lihtsalt katuse peale, siis tõenäoliselt paari aastapäeva pärast meil katustena oleksite, mõeldakse selle ära ja selle tarbeks on siis olemas isolatsioonimaterjalid, erinevad. Neid on tõesti väga mitmeid olemas katuse isolatsioonimaterjale mida annab siis selle tarbeks ka kohandada ja kasutada. No siin on praegu rakendatud või kasvatatud seda muruviilkatustel, et siin tõenäoliselt see on nagu kõige parema tulemusega olete näinud ka lameda katuse pärnu. Ja erinevaid variante on Lääne-Euroopa loomaaedades päris päris palju, seda kasutatakse aga lameda katuse puhul ma usun, et tulemus on nagu, nagu huvitavam, kui kasutada albari taimi, seal need on üldjuhul taimedes on põuakindlad, kes kasvavad, noh, meil siin Tallinnas siis Lasnamäe kandis paepealsel, siis seda nimetataksegi halvariks. Kes taluvad Pikverioodi kuiva aega. Teoreetiliselt sobib ta üsna igale poole ja ma usun, et murukatus sa nagu maitse küsimus, et, et kui teil on niisugune vana harvas talumaja, et kindlasti saab seal kuskil mingi aidakatus teha muru katusena. Et päris elumaja peale seda võib-olla ei pruugiks teha. Aga selline halvari taimestikuga, mis on siis värvi, külasem ja taimi, on palju erinevaid seal kindlasti sobisega mingi modernse elamukatuseks väga edukalt. Nii et kui on kodu rajatud kuskile mereranda, siis tasub vaadata, mis seal rannapealsel kasvab, et, et needsamad taimed ütlete, sobivad siis ka niisugusele haljale katusele kasvama panna. Kindla peale, et siis saaks nagu selle mereäärse looduse endale kasvõi maja katusele ja endale silmale rohkem lähedale tuua. No aga, kes just mererannas ei ela, tahab niisugust murukatust, et missugust muruseemet või sortide soovitate? No see peaks olema ilmselt muruseemnesegu, siis mis on põuakindel eelkõige seda, kui just ei ole plaanis hakata teda palaval suveajal iga päev kastma. Nii et ei ole suurt kastmist vaja, ei tarvitada muruniidukiga niitmist või vikatiga niitmist, nii et täiesti vabapidamisel, nii nagu siin Tallinna loomaaiaski. Meie puhul on see nii tõesti olnud, et me oleme teda vabapidamisele hoidnud ja ei ole temaga absoluutselt mitte midagi teinud. Kuigi see ei tähenda, et see oleks kõige õigem lähenemine asjale. Et kindlasti on palju paremaid variante, kuidas seda murrades teha ja, ja siin on nagu mängumaa on hästi suur. Et üks variant, et tuleb ise mõelda, tuleb vaadata loogiliselt, mis seal kasvab, jälgida, mis seal toimub, teha omad valikud selle järgi, kuidas see murukatus sügisel ja talvel välja näed. Talvel näeb ta ilus ja armas välja, siis ta korjab endale päris kena lumemütsi sinna peale. Aga sügisel nagu igal pool looduses ta täpselt samamoodi käitub nagu ümbritsev, lootsin, et midagi selles mõttes teistmoodi ei ole. Kevadel esimene ruu liblekene päiksepoolsel katuseküljel on kõige kiiremini nagu märgatav, see on märksa varem juba, kui maa peal hakkab kasvama. Me jäime peatuma ühe kuuenurkse peenra juures, mille kohta Hannes Maripuu ütles, et need on just siin kõik need taimed, mis sobivad ka taimestikuga kaetud katusele. Valik on päris suur kassi käpad, alpi kortsleht, pujud, kõikvõimalikud, eriti muidugi need, mis madalakasvulised kukeharjad, naistepuna, väga toredaim, ka tiivatee erinevad raudrohud, paranat, Kivirikud, alpi astrid, Mailased seebililled ja kõikvõimalikud kõrrelised muidugi sinna juurde veel. No need taimed, mis te ette lugesite, olid ju kõik, enamasti niisugused madalakasvulised alpitaimed, nemad vist nii väga mulda ja armastajat, neil peaks olema niisugune kinnisem pinnas. Parim kasvuvariante on muidugi mineraalmuld ja siis eeldusel, et see mul ei oleks väline aga kivine pinnas on kahel põhisel nagu hea üks asi, et kivi täituda nendel taimedel hoida juuri natuke jahedamas, mis üldiselt sellistel aladel kasvatatud taimedele nagu meeldib juureteks jahedas siis olema. Ja samas ka korjab sinna varahommikune kaste, mis tasapisi valguses kivide vahelt juurte peale, nii et ühtlasi taimel on nagu topelt topeltkasulik kooslus. Ja siis te juhtisite meid ühe eksperimentaalse katuse juurde, kus ongi just kõik need alpitaimed viilkatusele kasvama pandud ja see on kõik kaetud veel niisuguse rohelise võrguga, et misjaoks see hea on? Eksperimentaalkades kõigepealt selle sellepärast, et nüüd võrrelda, et kui me seal eelmisel Kuusnuxe peenral on suhteliselt õhukene mullakihti selle katse peale kasutatud paksu mineraalmullakihti vanusevahe on nendel küll kaks aastat, aga selle paksu mineraalmulla kiibial paraku taimed ei kasvagi nii väga hästi. Et ilmselt ilmselt on see keskkond medile natuke kehvem. Aga roheline võrk on katuse peal ühe lihtsal põhjusel, et kuna meil on väga palju varasid siin elab, kes on väga uudishimulikud, siis see on puhtalt nende kaitseksid detailselt väljeinukiks. See võrk kaitseb ja taimed saatusest võrgustikust läbi kassades. Harilik maasikavõrk. Ja ja siit siis annabki tulemuse see, et niisugusel natukene kivisemal ja kiduramalt pinnasel alpitaimed kasvavad palju meelsamini kui sellel mineraalmullal. Jah, et kuna nende loomulik kasvukeskkond on juba selline suhteliselt tagasihoidlike tingimustega, siis nad on lihtsalt sellega harjunud ja ilmselt siis sobib neil rohkem. Loomaaias nähtud murukatused rajanud firma muru mari spetsialist Marianna Saar kuidas niisugust katusehaljastust oma kodutallu või suvemajja ise rajada? Selle rajamiseks on nüüd mitmed erinevad moodused. Need muru või mätaskatused peavad põhimõtteliselt vastama kolmele tingimusele. Esiteks, nagu ikka katused ei tohi nad vett läbi lasteaiaga samuti juuri läbi lasta katusealusesse pinda. Teiseks peab olema drenaaž vihmavee äravoolu jaoks. Ja kolmas asi, mida tuleb jälgida, on see, et kandekonstruktsioonid peavad olema nii tugevad, et katus sisse ei langeks sest see katus on ikka võrreldes plekkkatuse või teiste materjalidega üsna raske. Mis oleks siis õige alusmaterjal, et juured ja niiskus katusekonstruktsioonide, nii ei jõuaks läbi selle katusehaljastuse? Noh, see on nüüd tänapäeval võimalik väga mitmesugust hüdroisolatsioonimaterjali kasutada on kohe olemas selline v ja juurekindel materjal, mida turustatakse aktsiaselts, veak on Eestist, nimetatakse teda sekkuma, et see on nii, et, et hoiab ära v ja juurte läbi imbumised, aga võib kasutada ka niisuguste vundamentide paigaldatavad hüdroisolatsioonimaterjali. Need Loomaaiakatused ongi meie tehtud ja need ongi, me nimetame neid mätas katusteks sest teised katused, kus kasutatakse neid alpitaimi ja need on need on teise tehnoloogiaga, need on palju kergemad. Ja me oleme neid nimetanud ka üldse haljas katusteks või kukeharja katusteks. Nende rajamise tehnoloogia on ka teine, aga need muruga katused, nagu seal alpinaariumi soli näha, nimetame neid mätas katusteks, seal on kasutatud siis niisugust sõrestiku. Loomaaias on kasutatud puidust sõrestiku, aga muidu on võimalik kasutada ka plastmassist sõrestik. Puidust sõrestik on paigaldatud katusele ja siis selle arvestusega, et ta jääb sinna mulla ja murumätta alla. Hiljem kõduneb ära ta välja ei paista, hoiab selle mulla kinni, niikaua kui juured tugevnevad, juured ise kinni hoiavad. Sest seal on ka ikkagi 30 kraadi kallet vist peaaegu üle 20 kraadi seal muidu ei seisa. Kuidas selle kaldega üldse viilkatuse puhul on, et, et kui järsk see kalle võib-olla, et see murukatus seal peal veel püsib? Öeldakse nii, et võib teha kasvõi 45 kraadise kaldega, aga siis oleneb sõrestik, kust ja mida järsem või suurem kalle on seda tihedam ja niimoodi täielikum peab see sõrestik olema, mis kannab seda mätast siis ja mulda, see on niisugune sõrestik, ruuduline või ruudukujuliselt, need laudised pannakse kogu katuse veel ulatuses ja siis on veel vajalik see drenaaž, et vihmavesi ära voolaks, et ta ei koguneks sinna mätta sisse, sest siis läheb juba liiga raskeks. Ja selleks vihma. Äravooluks on ka mitmesuguseid drenaazi materjale tänapäeval. Kättesaadavaid Nende valik oleneb siis katuse kaldest ja katuse suurusest aga kõige lihtsam, mida meie oleme kasutanud ja mis on ka loomaaias kasutatud, on see fibo kruus või kergkruus ja siis sellele pannakse filterkangas ja siis asetatakse räästaservadesse. Toas on lame, siis tuleb seda rohkem asetada, kui on kaldenurk suurem, siis võib ainult räästaservadesse panna seda kruusa ja filterkangast. Ja kuidas seda arvutada, et katus tõepoolest tikaga seda haljastust välja kannab? Haljastatud katusekaalu saab välja arvutada, kui palju see murumätas muld kaalub ja siis saabki teada, kui, kui tugevad need kanded alad peavad olema. Muld tuleks valida võrdlemisi kerge muld. Ja mulda ei ole ka eriti palju. Eriti paksu kihti sinna peale vaja, piisab täiesti viiest kuni 10-st sentimeetrist, sellepärast et kui see muld on liiga paks mullakiht, siis ta teeb esiteks katuse raskeks. Teiseks taimed hakkavad seal väga kiiresti kasvama ja, ja lamanduvad, sest seal katusel ju ikkagi neid pügada või kärpida on natuke raskevõitu, kusjuures loomaaia Alpina, mis me siiski esimesel aastal ühe korra liitsime, sest et me ei hakanud segama seda kasvumulda liivaga, see oleks selle liiga raskeks teinud. Ja see muld oli alguses natuke liiga toitaineterikas, sest muru muru hakkas seal väga, väga kiiresti kasvama. Ja siis tuli ta korra ära niita, aga nüüd juba vastutan ta niitmata ja vist päris kena. Kas see murukatuse rajamine on väga keerukas või saab sellega igaüks hakkama, kuidas sellega? No ma arvan, et päris igaüks ei saa vist hakkama, selleks peab olema natukene kogemusi. Ega ta nüüd keerukam ei ole, kui mingi mingi roo või, või singli või laastukatuse tegemine, aga seal on jälle omad nipid, mida peab teadma. Ja muidugi igasugused taimed ka ei sobi sinna, seal peavad ikka olema niisugused taimed valitud mis taluvad neid ekstreemseid tingimusi. Missugustele ehitistele üldse niisugune haljastatud katus sobib. Minu meelest sobib see igasugustele ehitistele. Rohkem kasutatakse praegu teda niimoodi kõrvalhoonetesse, garaažide, kuuride katusteks ja sauna katust, eks, aga ma kujutan ette, et väga ilus on ka palk, elumaja katusel, kujun murukatus. Ja oleneb asukohast, kus kohas maja asub. No ma mõtlen, et niisugune, mitte väga kultuuristatud maastik, et siis siis murukatus sobib paremini kui, kui, ütleme linnahaljastuses, kusjuures, aga ikka soomlased soovitavad väga paljuga linnades kasutada, et see suurendab linna haljas pinda ja eriti mätas katusest. Norras on neid haljastatud katuseid hästi palju näha. Kas Eestis on see täiesti uus mood või on seda kunagi varem kasu? Eestis on ka ikka vanasti kasutatud, aga muidugi mitte elumajadel ei ole, elumajadel olid ikka rohkem rookatused, aga Eestis on kõrvalhoonetel ja laudadel palju kasutatud, niimoodi lattidest on aluskiht tehtud ja siis on mätta peal kahtepidi pandud nii ühet tagurpidi juured ülesse ja teised peale ja niisuguseid kõrvalhoonete katuseid on maal küll vanast ajast kasutatud. Nii et teie soovitate, et kes otsib midagi originaalse mattama, kas kõrvalhoonele või, või garaaži katusele, et siis võiks olla niisugune haljastatud katus. Ja kindlasti kindlasti ta peab ju kaua vastu. Tal ei ole hooldamist, ei ole vaja ja näed kena ka. Kui kaua ta vastu peab? Kui ei tule mõnda tormi, aga ega mingisuguseid just erilisi erilisi ilmastikutingimusi siis, siis ta peaks ikka väga kaua vastu pidama. Kellel tekkis huvi, kuidas kaks aastat tagasi rajatud murukatus või alpitaime katus praegu välja näeb siis Tallinna Loomaaia alpinaariumi saab neid oma silmaga näha. Tulemus on originaalne ja väga looduslähedane. Järgmine aiatarga saade jälle järgmisel pühapäeval.
