Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Täna hommikul otsime vastust neile küsimustele, mida meie kuulajad on jätnud huvitaja saate telefonile. Esimene küsimus on viinamarjakasvude lõikamise kohta. Mul kasvab suvila seina ääres hele hina mari tal väga vähe kandnud. Kuid tänavu aasta on hästi palju kobaraid ja hästi pikad ja palju kasvusid uusi, kasvasid vääneid. Ta pole teda kunagi tagasi lõiganud. Kas peaks seda tegema, kuidas ja millal? Aitäh. Karta on, et viinamarjad sellepärast ongi vähe kandnud, et neid pole varasematel aastatel tagasi lõigatud. Täpsema vastuse annab Harri Poom Saare-Tõrvaaugu aiandist. No kõigepealt peab ära ootama, kuni öökülmad üle käivad ja leht maha tuleb ja siis umbes niimoodi paar nädalat või nii peale lehtede langemist, siis tuleks tugevasti tagasi lõigata kõigepealt välja muidugi kõik need võrseosad, mis ei ole kordistunud, noh, tähendab on jäänud rohekaks või ei ole niisugused ilusad kuivad tumepruunid. Ja siis väga peened ja nõrgad oksad tuleb kõik välja lõigata ja olenevalt nüüd suurusest, selle põõsa suurusest ja ruumi laiusest kaks kuni neli, võib-olla isegi kuus tugevat niisugust vil jaoks alles jätta ülejäänud arengut. Niisugune noorenduslõikus, miks seda peab tegema sügisel, mitte kevadel, kui oleks täpselt näha, missugused rohelised võrsed on ellu jäänud ja missugused on välja läinud. Probleem selles, et viinamari, eriti meie kliimas ajab kevadel tohutul hulgal mahla välja ja tunned lõikehaavad, on tehtud värskelt sisse. Mahlajooks on eriti tugev. Sügisese lõikusega talve jooksul jõuavad need lõikekohad kuivada ja sealt väga palju mahla kevadel välja ei pressi. Aga kui vahetult kevadel lõigata, siis on isegi niisugune asi, et halvemal juhul noorema nõrgema taime võib selline mahlajooks lausa surnuks kurnata. Nii et kõik, mis sügisel ära teha, see on, on kindel, et, et on tehtud ja kevadel kiirete aiatöödega ei pea selle peale siis enam mõtlema. Jah, pilku peab ikka peal hoidma, et kui tõesti neid rohelisi võrseid liiga palju tuleb uuesti võib lõikama hakata siis et uued aastakasvud on seal võib-olla vaksa pikkused ja umbes nii et siis see mahlajooks enam ei ole nii tugev. Just see vahe, et varakevadest kuni nende kasvude tulemiseni, vot selle vahe sees ei tohiks lõigata. Palun öelge, millal ja kui kõrgelt on optimaalne lõigata lühemaks, selle vastama rikka varred, mis on kasvanud kapikaks. Aitäh. Harri Poom annab esmalt nõu vaarikataimede väetamise ja seejärel lõikamise kohta. Vaarikale samamoodi kloorivabad fosfor kaaliumväetised, päris lämmastiku vaba võeti lausa lausa sügisel panna. Septembris veel. Aga mis kohe peale saagi koristamist oleks mõistlik teha, kõik vanad viljakandvad varred tuleks välja leita. Esiteks teevad nad selle toimiku liiga tiheda ja seega soodustavad ka siis seenhaiguste seal varrepõletiku levikut ja varjavad noortevõrsetest jälle valgust. Ja kuivõrd vaarikavõrse on kaheaastane, et üks aastaga saab võrse teine aasta annab saagi, siis kuivab, siis anna taime jaoks juba täiesti ülearused peale saagi ära võtmist. Vanemas kirjanduses on küll soovitatud, et neid vanu võrseid kuivanud oksi siis juba kevadel lõigata, talvel nad koguvad lund. Saaga ega see vist väga eriti oluline ei ole. Polegi õieti seda lund ka, mida koguda. Viimastel aastatel. Kui madalalt selle kandnud vaarikavarre peaks maha lõikama No nii madalalt kui saab ikka täiesti mullapinnaga tasa. Aiasaade on saanud e-kirja, milles küsitakse põldmarja kasvatamise ja tagasilõikamise kohta. Seda vastust me alles otsime. Küll aga oleme leidnud vastuse riste Ridala käest saadud e-kirjale, kus ta küsib, kuidas käib õunapuude pookokste varumine, millal seda teha, kuidas poob oksa võtta, kui pikk see peab olema ja millisesse ilmakaarde kasvanud oksalt samuti, kuidas pook oksa säilitada? Harri Poom selgitab. Pruukimine ei ole sugugi keeruline, lihtsalt peab teadma, kuidas teha ja paljude taimedega kasvanud minek on, on väga hea. Näiteks algajal on mõistlik pirnipuude pookimisestist alustada, sest pirn läheb väga kergesti pookimise teel kasvama. Maguskirsi ja ploomi on teinekord rohkem probleeme pookoksi, neid võib võtta võtta praegu, võta hiljem. Hea oleks, kui enne tugevamaid külmi oleks nad puu otsast ära võetud, viimase aasta kasvud ja neid Ta suvalise puu otsast, mille viljad omale meeldivad ja millest tahaks paljundada. No kui ma lähen, kas aiakäärid või aianuga käes seda pook oksa valima, siis mille järgi ma saan aru, et tegemist on oksaga, mis tõesti hakkab head vilja andma, kui suur, kui tugev missugused muud omadused tal peaksid olema? No hea pookoks on vähemalt kolm, 40 sentimeetrit pikk, möödunud aasta kasv, millele on hästi arenenud pungad, niisugused väga tugevalt nii-öelda vesivõsud need Pokoksteks hästi ei sobi ja samuti ei sobi Pokokstaks sellised lühikesed nõrgad oksad või siis viljaoksad, millel on õiepungad peal. Ja kust ma saan neid hoida niikaua, kuni selleks tegelikuks pookimiseks läheb ja millal see õige pookimise aeg just ongi? No kõige mugavam on pookida kevadel siis, kui koor on juba pudel lahti läinud ja mahlad jooksma hakkavad, et siis hakkavad Pokk oksad kiiresti kasvama ja tulemus on paari-kolme nädala pärast juba juba näha, kas läks kasvama või ei hoidma, peab pookoksi niiskes ja jahedas meie ise oleme pannud kilekottidesse ja siis sellisesse eestiku ruumi, kus temperatuur on null kraadi ümber, enam-vähem, aga väiksemas koguses võib neid hoida ka näiteks lumehanges siis lumi pealt, et niimoodi kinni katta, et ta kohe varakult ära ei sula. Olen ka ise seda meetodit kasutanud maja tagapõhjapoolses ääres, kus päike peale ei paista, suur lumevall on sinna sisse olev augu uuristanud ja Pokk oksad kilekotiga sinna sisse peitu pannud. Ma olen seda pookimist küll aiandus käsiraamatutest varem vaadanud ja mulle tundub, et see siiski päris nii lihtne ei ole, kui siin ühes raadiosaates me rääkida võimet, seal peab ikkagi sortidega ja vilja valmimisega väga palju arvestama, et kui ühte sorti lähed, teised sorti puu peale pookima, kus ja kelle käe all niisugust viljapuude pookimist Eestis üldse oleks võimalik õppida. Seda õpitakse näiteks Räpinas, Räpina aianduskoolis. Ise olen ka seal õppinud. Aga seal on siis ka niisuguseid täiendavaid kursusi. Ma arvan, et on justkui tuleb meelde, et oleks kuskilt kuulnud, aga selliseid huvilistele pookimise õppepäevi me oleme ka siin maal koha peal talus korraldanud paaril aastal huvi on päris päris suur olnud. Jutt oli siis Pärnumaal Saare-Tõrvaaugu aiandis igal aastal kavas olevaist õppepäevadest. Tuletan kõigile meelde, et tuleval nädalal algab Tallinna rahvaülikoolis kahekuuline kursus minu ilutaimedega. Botaanik Urmas Laansoo räägib ravim ja mürktaimedest looduses ja aias suve- ja püsililledest, koduaeda, sobivatest, puudest ja põõsastest ning samuti toataimedest. 15. oktoobril peetakse Kadrioru pargi rosaariumisega roosikasvatuse õppepäev. Põltsamaa roosiaia rajaja Rein Joost õpetab roosipõõsaid talveks katma, samuti roosihaigusi ja kahjureid tõrjuma, tutvustab uusi vastupidavaid roosisorte ja Tallinna botaanikaaias algab tuleval nädalal näitus sügisannid toidulauale. Näha saab Eesti parimaid kartuliõuna ja teraviljasorte aga ka eksootilisi toidutaimi, mis samuti Eestis kasvavad. Kuldset oktoobrikuud kõigile ja kohtume tuleval pühapäeval. Kuulmiseni.
