Aiatark. Tänases saates on meil külas Tallinna botaanikaaiateadur Urmas Laansoo ja kutsusime teid saatesse pärast, et kevadel väga mitmes artiklis te soovitasite, et toataimed tuleb viia suveks välja kas lausa peenrale põõsa vilusse või kellel ei ole võimalik maal õue viia, siis tõsta vähemalt lilled rõdule. Miks see on hea, et toalilled suvel rõdul on? Ega suveks taimed õue viimine ei ole midagi uut, seda on teinud juba meie vanaemad ja vanaisad. Toa kaskede, kummipuude ja pelarkoonide puhul aga kõikidele troopilistel taimedele meeldib, kui nad saavad võimalikult palju värsket õhku, päikest ja ja öist jahedamat aega see karastab. Mitte küll päris kõikidele, aga enamikele meil toas kasvatatavate taimedele meeldib, kui nad suvel saavad suvekorterisse, nii nagu inimesedki armastavad käia kas matkadel, reisidel, niga, taimedega, aga muidugi seal on palju momente, mida peab silmas pidama. Kõige olulisem on see, et kes ei ole veel oma taimi õue viinud, kas siis rõdule terrassile, päris aeda, kellel aed on, siis kõigepealt peaks valima selleks päevaks pilvise päeva, et päris päikeselise kuuma päevaga kõige parem taimede asukoha muutus ei ole eelkõige taimede enda tervisele kõige parem. Kõige sobilikum on on poolpilves või pilves ilm ja parem on siis teda tehases kas hommikupoole või õhtupoole mitte keskpäeval. No teada on terve hulk toataimi, mis üldse liigutamist ei kannata saati siis veel seda, et ma tõstan nad kuskile kas rõdule või, või õue missuguseid toataimed armastavad seda, et neid suveks õue viia ja kuidas ma toataime välimusest saan aru, et talle meeldib õues olla. Päris nii see ei ole, et, et ühtegi taime üldse liigutada ei tohi. Kui me vaatame looduses tõepoolest, taimed, annate looduses paigalt vähemasti enamik taimi, kes on juurtega maas, kinni, tõsi, on ka taimi, kes ei püsi paigal, ei pudelis. Need on need kuuluvad veetaimede hulka, kes siis liiguvad veevoogudega ringi, aga kodudes harva küll selliseid mitte kinnitavaid veetaimi kasvatatakse, nii et poti sees olevad taimed taluvad küll asukoha muutust ja asukoha muutust talub enamik taimi paremini siis just kasvuperioodil, son siis kevadel, suvel ja sügisel, talvel on enamikele taimedele järsk, asukohatingimuste muutus järsult valguses, olude moodsa temperatuuri niiskus, olude muutused on raskemini talutavad kui suvel ja kuidas ma peale vaadates aru saama, noh, ei pea tõesti oma kõiki taimi nimepidi tundma, kuigi see on ju tore ja kena. Aga taimedele peale vaadates saab tõepoolest otsustada, et millised taimed siis kindlasti tahaksid õue viimist ja kes on selles suhtes kaprisemad. Mida tugevamad on lehed, mida nahkse madallehed, seda, seda paremini taimed taluvad ka meil Eestimaal suvist nali suvitamist. Aga kui on ikka tegu väga õrnade lehtedega või väga õhukeste lehtedega, nagu on mõnedel troopilistel sõnajalgadel, siis neid ei maksaks suveks õue viia. Mis puudutab veel viimasel ajal populaarseks saanud taimi, orhideesid, siis enamikele troopilistel orhideedel jaga lähistroopilistel ja subtroopilistel orhideedel meeldib, kui nad saavad suveks õue viidud ja see kriteerium, millal siis sügisel tuleks tagasi tuua või millalgi kevadel õue viia, on see, kui öine temperatuur on üle pluss 10 öine temperatuur jääb vahemikku pluss 10 pluss 15, mis enamikel Eesti suvekuudel ongi, siis meeldib troopiliste orhideede öine pisut jahedam aeg, aga kui temperatuur langeb öösel alla pluss 10 siis need õrnemad, soojalembelisemad liigid võiks juba sügise poole tuppa tuua. No see juhtub tavaliselt september, septembrikuus. Kas kõik kaktused, mida Eestis tavaliselt toas kasvatatakse, armastavat kuuma päikeselist? Just niisugust põuast suve nagu meil siin juuli esimene pool? Ei, päris nii see ei ole, sest kaktust 1400-st liigist tõesti valdav enamik kasvab kõrberistel kuivadel kuumadel aladel aga on ka mitusada liiki kaktused, kes päikest üldse ei armasta, kes kasvavad vihmametsades puude otsas epifiidina kellele meeldib siis varjuline või poolvarjuline ja võimalikult kõrge õhuniiskusega keskkond. Selliste päikest pelgavate kaktust hulka kuuluvad helmekaktused, siis pärl, kaktused, lehtkaktused ja kõige tuntumatest jõulukaktused. Kellele meeldiks siis kindlasti kas varjuline või poolvarjuline kasvupaik, kus nad saavad, kas siis hommikupäikest või õhtupäikest mitte mingil juhul, aga siis keskpäevast tulist päikest, lihtsalt nende troopiliste niiskete vihmametsade kakluste, kas varred, varrelülid või, või mõnel liigil, kellel on Panga lehtedega kaktused olemas, et lihtsalt lehed, kas saavad siis päikesepõletuse või, või lehed pruunistuvad, nikatiseeruvad või sama juhtukeses vartega. Selline päiksepõletuse katustele kutsub esile vardale korkuja tekke, mis muudab nad siis vähem dekoratiivseks. Aga torkivad kaktused armastavad küll päikest, tõsi ka nende väga torkivate Aslaliste kõrbetust või ka siis mägedest pärit kaktustele on siiski ka parem kui me, kui me neid esialgu saame harjutada. Mul kodus on ka üle 100 ligi kahtluseid ja kui mõned viisin õue, siis ma panin neile siiski sellise päikesele loori päikesekate peale, mis laseb siis kas 30 protsenti või 50 protsenti valgust läbi ja ülejäänud neelab. Neid on meil kõike saada, need on sellised rohelist värvi kalavõrgutaolised. Et väga hästi sobivad siis taimede varjutamiseks suvisel ajal, eelkõige esimestel päevadel või nädalatel, kui taimed on äsja õue viidud. No tegelikult, ega see nii lihtne ka ei ole, tõstan oma toataimed rõdule Lodžale suvitama või, või maal peenrale põõsa alla ja siis nad sinna unustan. Sest et meie rõdudel linnades temperatuur hästi kuumade päevadega tõuseb ikka 40 ja lausa mõnikord 50 kraadi ligi ja ja kui tal ei ole ka otsest päikesevalgust peal, siis õhuniiskus on ikka tõeliselt hästi madal ja, ja kui tihti nutab, keda kastma. Päris ühest retsepti ei ole, aga, aga kõige parem. Viis taimede kastmisvajaduse kindlakstegemiseks on kas taimele peale vaadata, aga kes ei ole nii vilunud taimede keelt lugema, siis loomulikult tuleb sõrmega potimulda kasta ja kui potimuld on katsudes kuiv, siis tuleb kasta tavaliselt suvisel ajal lopsaka lehestiku, ka potis kasvavaid taimi tuleb kasta kuumaga, kui õues ikkagi ka varjus on temperatuur 25 kuni 30 kraadi, siis iga päev või üle päeva. Aga neid taimi, kelle veevajadus ka looduses on väiksem ning nende hulka kuuluvad siis suculendid ja kõige tuntumad suculendid, kaktused, aaloe, tagaavid, nende kastmisvajadus igapäevane kindlasti ka suvel põuaga ei ole. Nendele piisab, kui me kastame suvisel palaval ajal paar korda nädalas kaks kuni kolm korda nädalas, aga midagi juhtuga suculentidega nende turg taimedega, kui me kastame neid ka kuumal ajal kord nädalas. Tegelikult taluvad mitmed kaklused ka palju vähemalt kastmist, kuid nende parema kasvamise ja tervise huvides on, kui neid nõndaviisi ei näljutav, ei piina. Kas on ka mingi vahe, kas kaste hommikul õhtul päeval? Jah, erinevus on ikka väga suured, enamikele taimedele on kõige sobilikum, kui me kastame õhtul, sest ööd on jahedamad, siis vesi aurustub aeglasemalt ja taimed saavad ennast kogu öö jooksul veega piisavalt alustada. Järgmisel kuumal eelkõige veel. Kui on tuuline aeg, siis on, on taimedel veel raskem vastu pidada kui tuulevaikse ilmaga. Et kui me kastame õhtul, siis toimet on pikema aja jooksul veega varustatud. Kui me kastame päeval või hommikul, siis vesi aurustub kiiremini ja taimed saavad siis palju vähem vett kätte. Tänapäeval aga vesi on kallis ja vett peab kokku hoidma. Hästi on moodi läinud igasuguseid konteinertaimed selles mõttes, et ostan väikese kadaka suures potis, tõstan ta ukse ette või, või värava kõrvale. Mida niisugune taim vajab suvel? Konteineris taimede kasvatamine, olgu siis tegu kas üheaastase suvelille ka mitmeaastase taimega püsikuga või siis mõne kääbuskasvulise okaspuu või, või ka leht põõsaga. See on muutunud kogu maailmas populaarsemaks iga aastaga, aga mida ka siin Tallinna linnas ja mujal Eesti asulates, kus sageli poeomanikud oma poe sissekäigu juurde siis ostjate klientide ligimeelitamiseks mõne kihvti taime on muretsenud, ei tule selle pealegi, et taimede pühast vaimust elavaid taim vajab kastmist ja mitte ainult kastmist. Taimed vajavad väetamist ja, ja nendega on veel muudki hoolde. Aga eelkõige siis palaval ajal, suvisel ajal, kui taimed kasvavad intensiivsemalt kiiremini, on kõige olulisem taimi kasta. Kui me kasvatame taimi poti sees, siis, siis on selge see, et juurde ei ole piisavalt ruumi kasvamiseks ja loomulikult ka mõne aja pärast saavad toitu soolod, toiteelemendid saavad seal mullas otsa. Nii et selliseid taimi siis vähemasti kuu aja pärast peale konteineris istutamist tuleks ka väetada. Aga muidugi väetamine ei kehti siis mitte aasta läbi, vaid sügise poole. Kui taimed valmistuvad talvituma kujutan puudest põõsastest, siis tuleks loomulikult väetamist vähendada või väetada siis lämmastiku vaeste väetistega. Kui ma olen ostnud poest kas mõne toataime või olen saanud selle kingituseks, siis ma olen harjunud, et ma ikka alati istutan ta ümber, sest ma imetlen, mismoodi üks taim tuleb poodi müügile ja ta on istutatud peaaegu nagu sõrm vara sisse, et nii väike mullapind kui üldse olla võib, nii et ei maksa üldse arvata, et seal seis on mineraal ja toitaineid juba poest või, või aiandist kaasa pandud, niipalju kui taimel vaja on. No sellel on kindlad eelkõige ärilised põhjused aiandites, kus taimi kasvatatakse, et võimalikult palju siis ühele pinnaühikule erinevaid taimi mahuks, siis tuleks väikestes pottides samuti laiendada. Sageli rakendatakse tilkkastmissüsteemi, mida kodus seal kümnekonna või ka paarikümne toime puhul ei ole otstarbekas kasutada ja sellised süsteemid, loomulikult on kallid ka endale koju muretseda. Et ja, ja need taimed, kes meil müügil on, on tõepoolest kõik enamikus turbasubstraadis põhjusel, et turvas on suhteliselt odav substraat turbas ei ole, ei ole umbrohuseemneid, turbas on ka palju vähem või ei ole haigustekitajaid ja turvas on väga kerge, sest transportimisel ühest riigist teise, kui taimi, siis imporditakse või eksporditakse. Aga kodus, kui, kui võimalik on siis sellised turbas kasvatatavad taimed tuleb loomulikult ümber istutada, kas siis varem või hiljem ja paremal kasvatada siis mineraalmullasegusid selliseid loomulikult on meil saada taimede jaoks mineraalmulda. Ei kuiva nii kiiresti, ei tõmbu nii palju kokku kui, kui turvasmuld, et kui ma turba sees kasvava taime jätan üks kord kastmata, sest turvas tõmbub kokku ja järgmine kord on mul sellist taime väga raske kastasest vesi valgub potist välja imaid, potimuld märguks. Nimelt on olemas ka selliseid spetsiaalseid huvitavaid mullasegusid, kus on siis selliseid erilisi vethoidvaid, vett ima vaid graanuleid mis sobivad siis eriti hästi niisuguste taimede kasvatamiseks, kes peavad elama lõõskava kuuma päikese käes kas rõdul terassil või siis või siis tänava äärsel. Et nende spetsiaalsete Vettimavate geelide sisaldus vähendab kastmissagedust. Kuidas te suhtute sellesse, kui toataimel sinna poti mullapinnale on pandud, kas kergkruusa või oma käega korjatud merekivikesi? Jah, seda tehakse dekoratiivsete eesmärkidel, muidugi ka suurtes pottides või anumates, kus õunapuud ja muid suuremaid taimi kasvatatakse. Sellel kergkruusa lisamisel on mitu-mitu eesmärki. Üks on dekoratiivne, ta mõjub silmale kenasti, aga loomulikult ka kergkruus vähendab aurumist. Aga samas seal on ka midagi negatiivset, et mul on kastmisvajadust raske määrata, kuna ma ei näe, kas muld on kuivanud, ei ole, et kastmisvajadust määrata, siis peab vähe kergkruusa laiali lükkama ja sõrmega siis sügavalt katsuma. Kas olete märganud praegu lillepoodides ka mõnda huvitavat toataimed, kui mul on vaja külla minna ja mõnele aia või toalillesõbrale midagi uut ja üllatavat kinkida ja kaasa viia siis mida soovitate? No see sõltub eelkõige siis, kellele taim on määratud sellele kingisaaja võimalustele, soovidele ja ja kodustele tingimustele, aga mina ütlen nõndaviisi, et igasuguseid taimi sobib alati kinkida, ükskõik siis, kas tegu on noore vanainimesega mehe või naisega taimed alati kaunistavad interjööri ja, ja inimest kindlasti ka. Aga mis puudutab veel toataimi, siis üks asi on veel oluline, et ükskõik millises anumas ma oma taime kasvatanud, olgu ta siis suveks õue viidud või, või jäetud aknalauale. Oluline on see, et taimepott ei tohiks olla umbne. Taimepoti põhjas peaks olema kindlasti avav, sest meil müüakse ka täiesti umbselt, vaata, kui sabas sees ei ole, et niisuguse nisugune pott tuleb siis mulgustada, tuleb avaldusena põhja põhja valmistada või siis eelistada ikkagi neid potte, kus, kus avaus on juba siis potti ostes olemas. Sest kui me kasvatame taime täiesti umbses potis, kus vesi valgub sinna poti põhja juured on siis pidevalt õhu vaeguses ja liigniiskes substraadis sellised taimed ennast hästi ei tunne. Juuretise piisavalt hapnikku juurde ei ole võimelised normaalset elutegevust säilitama. Nisutaimed kiratsevad lehed lähevad kollaseks, nende ainevahetus on häiritud, lehed varisevad ja loomulikult selline taim siis ei ole. Tervega ei rõõmusta meid. Puhkuste aeg on juba ammu käes. Mida soovitate sel puhul, kui on vaja sõita kodust kauemaks ära nädalaks-paariks, aga toataimede kastiat ei ole käepärast võtta, kas on mingi nipp? Lipp on ju päris mitmeid, et meil tänapäeval on, on ka Eestimaal saada selliseid ise kasvavaid porgandeid, porgandikujuline niisugune seadeldis, mis ühte otsa pidi siis, mis on tehtud vett imav materjaliks pannakse veeanumasse kas siis ämbrisse või purki või, või mis iganes anumasse, mis vett peab ja teinud, siis pannakse poti sisse Timesis nõndaviisi. Õigupoolest mitte küll toimaga potimuld, nõndaviisi imab siis vet veeanumast. Tõsi, niisugune süsteem loomulikult ei toimi päris iga igavesti, et vesi lahtisest anumast aurustub ja vesi saab, saab mõne pärast otsa ka, aga nii nädal kuni 12 päeva vahel võib-olla ka kaks nädalat, sõltub loomulikult siis taime veevajadusest ja konkreetsetest oludest peab vastu küll. Kõige lihtsam viis loomulikult on, on on siiski paluda, et keegi sugulane või naaber kui meil on rohkem taimi väärtuslikult, ainult suured taimed käiks neid kastmas, sest ükski nippe või inimese elu kergendav võte ei asenda siiski siiski kastmest. Ja kui võimalik, siis tuleks, kas ta ikkagi vihma või tiigiveega. Et ka kraanivett saab taimedele sobilikuks muuta, nimelt enamik taimi armastab pehmet vett, meie kraanist tulev vesi otseselt taimede kastmiseks kohe kraanist lastuna ei sobi. Ei sobi mitmel põhjusel, et ta on kas külm või siis sisaldab liiga palju magneesiumi või kaltsiumisoolasid mis moodustavad siis kas potile või mullapinnale sellise valge sademe, kraanivette, kes elab siis kortermajas ja vihmavett on raske koguda. Et kraanivett pehmendada, siis mitu võimalust, et üks võimalus on vett filtreerida läbi mõne filterkannu, siis on võimalik seda vett keeta keetmisel soolad ladestuvad siis keeduanuma, seintele või põhja. Niisugune vesi on parem või eriti kallite kapriiside taimede, nagu mõned troopilised orhideed on kastmiseks võib kasutada siis ka poest ostetud allikavette mida, tõsi küll, väga külmana ei tohi, ei tohi taimele kastmiseks kasutada. Urmas Laansoo, kas on olemas toataimi, mis suvel üldse kastmist ei taha? Ja loomulikult ega siis kõik taimed aastale ei kasva, meil on päris mitmeid selliseid taimi, kes aeg-ajalt puhkavad, on taimedes, talvel puhkavad, aga on ka vastupidiselt toimegi sopis suvel puhkavad ja need taimed, kes suvel puhkavad, kõige tuntumad nendest on siis alpikann ja kalla kallasid väga mitmesuguseid liike, erineva siis kõrglehed õisikuvärviga tänapäeval kasvatatakse, et kallai alpikanni puhul vastupidiselt mitte suvel ei tohi, ei maksakastmest suurendada, vaid kastmist tuleks järk-järgult vähendada. Ütleme, kui meil kallal õitsema talveperioodil või kevadel ja on juba mitu aastat kodus kasvanud siis alates siis maikuusest tuleks nii Alpikanide kui kalla taimede kastmist vähendada, nii et nende maapealne osa kuivakse tähendab lehed ja noh, kallal ka varred ja sellise taime siis suvel on kõige parem viia aeda, istutada koos potiga või potist välja võetuna mulda kuhugi peenrasse, mitte päris lõõmava päikese kätega maja lääne või lõunapoolse seina äärde vaid siis varjulisele pool Võrus kohale ja alles siis sügise poole augustis-septembri algupoole. No parem on küll Augustus, seda teha uuesti siis alpikann või ka kalla uude värskesse toitaineterikast mulda istutada ja järk-järgult siis kastmissuurendada. Nüüd mõned taimed, vastupidi, sügise poole vajavad kastmise vähendamistes helistate tuntumate või rohkem kasvatatavate taimede hulka kuulub ratsuri täht, kelle kastmist tuleks siis augustist septembri algupoole järk-järgult vähendada. Kuni lehed täielikult kuivavad ja ratsaväe tähtsus nõndaviisi. Lehtedeta olekus puhkab oktoobrikuu novembrikuu ja veel terve detsembrikuu elatussiis jaanuarikuusest. Kui sibulasoomuste vahelt hakkab uus õisikuvars paistma, siis alles tõstetakse valguse kätte, istutatakse ümber ja hakatakse järk-järgult rohkem kastma. Aga enamike taimede puhul, kes on aasta läbi rohelised, loomulikult selliseid kuivaperiood ei maksa läbi viia, sest me lihtsalt nii nõndaviisi oma rohelise sõbra kaotama. No olid suvel ei olegi siis muudkui hoolega kasta või eta kastmata vastavalt sellele, missugune sõber seal potis meid rõõmustab. Ja ümberistutamise aeg on nüüd vist mööda. Jah, enamikel taimedele meeldib ümberistutamine märts, aprill mai kuni jaanipäevani, et sügise poole mingil juhul ei maksa oma taimi ümber istutada, kui ei ole just hädaperiood, et mõni taim on kas siis ümber läinud pott on katki läinud või, või midagi säärast, aga septembris-oktoobris, augusti lõpus ei maksa enam oma troopilisi taimi ümber istutada põhjusel, et kui me istutame taime ümber, siis me paneme juurtele uut mulda, milles on toitesoolad ja taim, vastupidi, siis selle asemel et valmistada siis pimedat ja taime tõrjus ühte raskemat aega talve üle elama nad vastupidi, see uus muld sunnib taime kasvama siis uued lehed, mis sügisel ja talvel pimedates tingimustes kasvavad, need venivad välja, jäävad nõrgaks ja niisugune nõrgestatud ja väljaveninud taim on loomulikult ka palju vastuvõtlikum haigustele, kui kahjuritele ei pruugi üldse talve üle elada. Nii et taimede enamike taimede sobilik normaalne ümberistutusaeg on kevad ja suve algus kuni jaanipäevani. Aitäh nõuannete eest. Urmas Laansoo, palun. Palun. Järgmises saates tuleval pühapäeval samal ajal läheme koduaeda, kus saab otse peenralt metsamarju noppida. Kuulmiseni.
