Aiatark. Täna me oleme niisuguses koduaias, kus saab metsamarjad täiesti oma käega aiast noppida. Kui ma siia tulin, siis ma kujutasin ette, et siin on pikad peenrad täis mustikaid ja pohli, aga Piret Paabusk, teie olete kultuurmustika istutanud oma aeda rohkem kui ilutaimed. Jah, see on täitsa tühi kohe, et võib ka muidugi panna pikki peenraid, kui on suurem isu näiteks multika järgi, kuid samas võitjad ära kasutada ka. Aiakujunduses võib panna näiteks ühte peenrasse koos rododendroni näiteks Eerika erinevate sortidega võid panna pohla juurde ja saab sihukse omanäolise nurgakesi koduaias, mida igaühel juba ei ole. Räägime siis nendest kultuurmustika-erinevatest sortidest sordinimesid muidugi ei tea, aga ma tegin vahet, et üks on niisugune madal ja meenutab rohkem metsmustikad. Teine on nisugune pikemate võrsetega, roomavate võrsetega ja, ja kolmas on päris kõrgeks kasvanud, nii et mitu sorti ja mitu liiki on olemas. Looduslikult on olemas Ameerika mandri peal, kust need kultuurmustikaid nii-öelda siis aretustöö on alanud, on looduslikud olemas tegelikult kännas mustikas, mis on siis inimese pikkune kõrgune umbes ja nendest on tõesti nagu mustikapuud või kuidas neid kutsuda. Ja samas looduslikud olemas ka madalakasvuline ja see siis augusti foolium nii-öelda eesti keeles. Ja nende kahe kõrge ja madala vahepeale on siis saadud hübriidsort nende omavahel ristamises Öeldaksegi hübriidmustikas ehk pool kõrgenis. Ja tõesti, minu koduaias on olemas siis poolkõrge koos rododendroni peenras ja ütleme, rododendroni peenra eespool on siis madalam mustikas nagu pinnakattena. Te ütlesite, et võib nende kõrgustega mängida nii, et, et istutada kolmes kõrguses mustikaid. Tõesti nii, et saab niisuguse ilusa mustika, kuidas ma ütlen nurga. Kes on tegelikult reaalne elu, näitab Eestis seda, et see kännas mustikas, mis tõesti kasvab inimese kõrguseks, temaga on natukene keerulisem, natukene õrn meie talve jaoks, et vot meil talvel on see, et kord sajab lumi maha, siis lumi sulab ja siis külmetab, siis on jälle lörtsi ja vot seda ta nagu ei taha hästi taluda, kuigi ükskaks taime loomulikult või kodu aedega proovida. Kennas mustikad aga reaalses elus niuksed lollikindlad on tõesti see madalam mustikas augusti foolium ja ütleme siis need hübriidid, mis sealpool kõrged. Ja te ütlesite, et see mustikad aim on eriti kaunis hilisemal sügisel, kui õieilu juba aias napib. No vot see ongi asja kogu võlu, et mitte ainult need marjad ei ole tõesti suured, et süüa vaid ka sügisel tõesti lillepeenras koos rododendronid tega. Kui tulevad esimesed külmad, võtavad kõik õie täies ära. Aga mis ei saada, jääb tühjus natukene ära närtsinud seda lehti ja õisi. Samas esimene küll tõesti võtad mustikalehed erkpunaseks ja see on väga ilus Enda jaoks aias vaadata. Marjadest talle juba juttu, pakkusite meile gaasid nii ühest kui teisest sordist. Marjad on mõned nii suured, et neid on isegi raske mustikaks pidada ja Eesti ei ole nad niisugused lillad ja ei määri suud, vaid on lausa helerohelised meenutavad kiivid. Aga tõenäoliselt, ega te ju marjade pärast neid oma aeda ei ole istunud? No nii ja teisiti, tegelikult üks asi on muidugi iluaianduse pooled lihtsalt ilus silmale vaadata ja saab siukest läiget heki ja muid nõkse ära kasutada. Kuid samas tegelikult on oluliselt kõike marjad, et saaks nii-öelda sõõmuga midagi panna lisaks silmailule. Hästi oluline on teada muidugi see, et need kultuurmustikad, nemad ei määri suud, nad on küll täiesti erineva suurusega, on siin tõesti nii suuri ka, mis on ühekroonise mündi suurused, neljandast rekordmarjad, aga väiksemad ja üldreegel on see, et mida väiksem mari tegelikult seda magusamad on. Suured on küll efektsed, aga nad on natuke mahedama maitsega, võib olla. Pole sugugi nii, et lähen metsa, labidas kaasas ja kaevan sealt endale natukene metsmustikataimi ja üritan neid aeda istutada, et tegelikult on tegemist kultuursortidega. Missuguseid tingimusi nad nõuavad, kas on raske koduaias skulptuur mustikad kasvatanud? Tegelikult siin on vaja teada ainult mõningaid nippe, kultuurmustikas tuleb panna hästi päikse kätte, see on suur erinevus kohe nii-öelda metsamustikas võib muidugi metsa mustikale aeda tuua, aga no vaevalt, et sealt midagi erilist välja. Et kultuur ikka kultuurpiirkonda ja oluline on ka teada sealjuures, et lisaks päikesele tahavad kultuurmustikad ka turvast ja näiteks minu koduaias on nüüd tehtud turbapeenar kus siis kasvab koos rododendronid, kas pohl ja need Eerikad või kanarbikud. Ja teine asi on see, et võib kaevata ka lihtsalt oma lillepeenrasse üks kümme-viisteist liitrit umbes niidur augu nagu veepang ja sinna auku panna siis seda väetis vaba happelist freesturvast. Ja ta peab olema kindlasti hoteline väetis, vaba, et ta ei tohi olla mingisugune tomatiturvas või mis iganes. Ja auk täis taim tuleb istutada sinna sisse. Ja ongi kogu lugu natuke kasta ja ei pea neid ka suvel nii-öelda läbi leotama. Turvastajatel hirdsemai, seda ei pea talveks katate ka neid mustikataimi. Mina ausalt öelda ei ole seda vaeva veel ette võtnud, elavad need ilusti minu aias ilma katmata, aga üle peade näitasite ka kultuur pohlataimi. Mille poolest need erinevad sellest pohlataimest, mis kasvab soos ja rabas minu kodu ja see on ka kahtesugust pohla üks on see, mis on nii-öelda Kesk-Euroopas aretatud ja vahe on Eesti puhul aga see, et ta õitseb nimelt kaks korda. Ma küll Eesti suvi on niivõrd noh, mitte nii pikk kui, kui Kesk-Euroopa suvi ja see teine õitsemine nii-öelda marjadeks ei jõua nagu valmida jõuludeks võib-olla saaks. Ja noh, muidugi võib proovida katteloori peale panna just nende Kesk-Euroopa pohlade korral aga eesti pohlad vapralt suure saagiga palju marju küljes ja no need on täiesti suurepärase täies ja nad on samamoodi iluaianduses minu jaoks väga olulised. Ma olen kuulnud, et on olemas ka kultuur jõhvikas, mida Eestis on õnnestunud viljeleda. Kas see nõuab nüüd täiesti erinevat tingimust, sest igaüks meist teab, kes on käinud, rabas soos jõhvikal? See nõuab ikka niisugust pinnast, et jalg lausa vetruv ja mõnikord vajub. Sääreni sisse ilmselt selliseid tingimusi keegi aias ei suuda luua. Aga samamoodi nagu pohli jaajaa mustikas tahab ka jõhvikas turvast ja jõhvikas koduaed ja tegelikult on kõige lihtsam panna niimoodi, kui talle teha nagu peenar, kaevata üks labidalehesügavune auk. Kui laia pikkaise tahate teha samamoodi jällegi seda happelist väeti vaba turvast auk täis ja sinna istutada need jõhvikataimed. Ja noh, turvas on oluline, kuid samas ei olegi vaja seda, et see turvastel kuhugi läbi lirtsub nii-öelda, nagu me ette kujutame Tsoos suve jooksul paar korda pange sinna vett peale kallata või lähtevoolikust, vaata nii palju tuleb, lihtsalt noh, paar korda oleks nii-öelda läbi lilutsunuta suve jooksul, rohkem ei ole vaja. Teie jutu järgi tundub, et see on küll hästi lihtne kasvatada, öelge palun, kas nende kultuur metsamarjade kasvatamisega on võimalik ebaõnnestuda? Kui läheneda asjale nagu üks korralik aednik, et noh, ikka uuele taimele panna sinna ikka seda rammusat ja no siis kindlasti ebaõnnestunud, et ei tohi mitte mingil juhul näidata nendele kultuur metsamarjadele. Mitte midagi rammusat ei tohi neile panna, ei sõnnikut, ei komposti ega mitte midagi sellist. Ja ka neil on oma väetised. Terve omaette teadus ja ma tean, et Tartumaal on teil üks tuttav talu, kus ka Eesti põllumajandusülikool katseid teed, mida põllumajandusülikool seal kus neid kultuur metsamarju Villetakse, tõenäoliselt pikkades peenardesse on terved katselapid olemas. Mida ta, Eesti põllumajandusülikool seal õieti katset. Või mida tahab teada saada? No see on üks täielik teadus kohe ja need katsed juba on seal toimunud metsatalus. No ma arvan, et ikka üle 10 aasta algas muidugi asi pohlade Gauckiski, mitte mustikatega ja tõesti, seal teevad noored teadlased ja, ja nende juhendajad erinevaid katseid ja mis muidugi väga huvitav on see, et pinnase rolli nagu uuriti esimesena ja võrreldi mineraalpinnale tavalise aiamulla sisse istutatud mustikaid ja pandi kõrvale siis teine rida, kus oli siis pandud nad turbesse. Ja sellest peale pilku peale visates ilmad teadlanegi olla saab kohe aru, et sinna mineraalpinnasesse tavalisse muld ei ole mõtet mustikaid küll panna, seal ei saa, mitte midagi, ei tule seal marju heal juhul, noh, need mustikad, seal jäävad ellu, aga turvas sinna pandud mustikad, no kaks ise asja suurepärast on seal, seal on tõesti noh, võiks öelda mustikapõld ja loomulikult on see põld siis lageda taeva all päikese käes ja kui põldu rajada, seda kõike muidugi koduaias teha nii-öelda väiksema variandina. Aga, ja on siis tõmmatud sügavad vaod kartuli moodi pandud sinna Väätsiva freesturvast ja pandud keelega must kile nagu maasikaid. Ja siis on pandud aukudesse jällegi kas ütleme meetrise vahega istutatud mustikataimed siis vao põhja või vao harjale, nad on ikka harjal, et pagum, pigem nagu pinnas peale, pigem nagu moodustatud, et noh, kilo jääb ikka natuke kummi peal ja vot sinna pandud mustikaid ja vot see neil hästi tõesti meeldib ja vagude vahele on pandud veel saepurus. Et endal oleks lihtsam, ei tule siin ümbrust. Ja pohl ja jõhvikas kasvavad metsatalus sama hästi. Täitsa on suurepärased seal, noh muidugi mustikas on nüüd nagu meil rohkem seal esindatud, aga postama moodi ikka pikad peenrad ja saab seal ikka tõesti oma perele ikka juba aastaid saab sealt ikka jõuludeks pohlamoosi. Ma tean Et kultuurtaimena lisaks kultuurmustikale, jõhvikale ja pohlale viljeldakse veel mesimurakad Oja mesimurakas on metsa taimedest skulptuuridest nii-öelda kõige lihtsam tegelikult koduaeda panna. Sellepärast et igaüks oskab panna oma koduaeda maasikat. No mis seal ikka saab valesti minna, tehke kõrvale, täpselt samamoodi, teine b4, pange sinna mesimurakad. Kõige lihtsam ja mesimurakas, temal on muidugi samamoodi nagu tavalisel aed, maasikalgi kardavad õied külma tõmbate katteloori maasikale peale temakiga mesimuraka peale ja õitsevad mesimurakad siis hästi ilusate roosade õite Ena. No tõesti väga ilus ja marjad tulevad, ütleme siin juulikuus ikka külge ja marjad lesi murakal tumepunased. Me oleme harjunud kindlasti nende kollaste marjadega. Aga sellel tulevad külge punased marjad ja suurepärane asi temast teha, näiteks kodust napsu panna mesimuraka marjad, suhkur ja piim. No nagu vanaemad tegid ja akna peale seisma. Suurepärane keelale. Kui siin teie koduaias ringi vaadata, siis tõesti niivõrd ilusa ja, ja unikaalse haljastuse saab kultuur metsamarjadest, et tikib isu kohe endal järele proovida, kust ma neid kultuur metsamarjataimi saaksin osta, kui, kui te nüüd ütlete, et sellel ei ole mõtet, et ma toon metsast endale mingi kändaja, üritan sellest. Haljastust rajada, no kindlasti on neid kultuursorte müügil erinevates aianduskauplustes kuid seal on kindlasti tähelepanu pöörama sellele ka, et kas nagu seda Eestis on järgi proovitud seda konkreetset sorti, mida seal müüakse. Et võib-olla küll ilusti suurel mustikataim, aga, aga kas ta nüüd Eesti tingimustes noh, just selle meie talvel ja nii edasi nagu vastu peab, et seda, seda peab nagu uurima sealt nüüd müüjatega, sest loomulikult seal mitte ei osta ka metsatalust, kus on tõesti nüüd järgi proovitud kõik, mis Eestis kasvavad ja vastu peavad Eesti talvele. Teie. Minu arust küll hästi julgustavalt, et suurt viljelus suurt vaeva nendega ei ole, ise kasvavad ainult pisut kasta ja, ja õigete turvast neile panna, nii et siin selle mulje põhjal, mida ma praegu näen, tekib küll niisugune soov, et tahaks endagi aeda. Üks oluline asi veel on need, kui need näiteks mustikad ja pohlad, eriti mustikad, kui need koduaeda panna, siis pidage seda meeles, et nad on ühe koha peal 30 40 aastat. Ja neid vananenud nagu puuga koorega kaetud oksi tuleb lihtsalt vahelt nii-öelda vananenud oksi tuleb lihtsalt tangide vahelt välja ja tulevad uued noored võrsed ja see sama taim ühe koha peal on tõesti aastakümneid samamoodi Pohlaga Saksamaal on teada, näiteks on istandikud lausa üle 20 aasta vanad juba. Nii et nad on pikaajaliselt kord maha panna siis sellest samast kohast Marju aastaid-aastaid. Niisuguse laisavõitu koduaiapidaja unistus enam-vähem tõesti, et nahku maasikat näiteks tuleb täiesti, et ühe koha peal ja, ja tuleb välja võtta ja siis teise kohta see peenar rajada siis muidugi mesimurakad on sama lugu täpselt samamoodi vihku saate koha pealt tuleb võtta teine veenarite ja teha sinna uus vennakene, siis aga teised ütleme, mustikas ja pohl tõesti pikaajalised ja nad on suhteliselt lihtsad, ei pea neid nendega vaeva nägema, lihtsalt vaatama, et umbrohtu ei lähe ja kogu lugu. Kui nüüd keegi meie juttu kuulates innustust teemast väga ja ja maad on vabalt käes tahab luua terve istandiku, kas kultuurmustikas trikultuur, pohlast, jõhvikast mesimurakas, siis kui suur Istandlik on otstarbekas ajada, et jõuab veel jõud nagu üle käia ja, ja ei lähe väga metsikuks või, või lihtsalt otstarbekuse põhimõttest lähtudes. Muttikaga maha panete, siis ta on tõesti seal ühe koha peal aastakümneid ja tuleb meeles pidada jällegi seda, et mustikaid taim annab umbes üks kilo marju aastas. Samas on üsna olulised faktorid ka näiteks põllu rajamisel tõesti see, et tuleb sinna panna ümber piire, kuna neid mustikataimi armastavad nagu meiegi. Marju muidugi armastavad ikka väga näiteks kitsed, jänesed ja vot see on küll üks oht, mis kohe suurem põllu rajamisel. Ja samamoodi marjad on maitsvad, ka linnud armastavad neid marju. Ja et rajada seda põldu esmalt, kui on mineraalpinnasega lihtsalt kasutamata jäänud maatükk, kartulite olete kasvatanud, seal juba on ka seal kapsast olnud, võib-olla ka maasikapõldu juba seal pidanud ja nüüd järgmise astmele siis nii-öelda alternatiivse põllumajandusrida pidi edasi minnes siis mustikapõldu siis tegelikult temate kartuli vaat sissemeetrise vahega umbes. No seda peab muidugi täpselt siis järgi uurima, kuidas tehnoloogiana käib, kasvõi metsatalus vaadata, tulla kohale ja see vagu siis panna täisväetisevaba freesturvast ikka südamest koera ta panna Ühele must kilevagude vahele tuleb panna siis soovitavalt, et endal oleks umbrohuga vähem tegemist, tuleksid sinna saepuru panna ja mustikad istutatakse umbes meetrise vahega siis sinna jääpeenrasse. Ega muud konkslasel olegi. See asi kestab siis aastaid, aastakümneid. Kui juhtub olema, et ta on väga hea saak, kas kultuurmustika või, või mesimurakapõllul on teil kogemusi, kuidas? Saaki realiseerida meie oleme mustikaid juba metsatalus nagu meenundi paika ja mitmeid aastaid. Ja suured huvilised on kindlasti suuremad poed. Et seal tõesti inimesed ostavad karbi kaupa seda ja samamoodi nüüd viimasel ajal on ka juba nagu lahtiselt müüa selles mõttes, et saab osta ka omale mitu kilo aga kultuurmustika Marjenike natuke kallim kui Meie metsa mustika maris. Ja ta on ikka täiesti teistmoodi, nii suuruselt kui maitselt. Te ütlesite veel, et kultuurmustikad saab paljundada seemnete kaupa. Aga see vist on juba teadlaste mängumaa, et kui mina tahaksin endale peenrale osta või põld rajada sisse, tuleks ikkagi taimekaupa osta. Reaalne elu tegelikult näitab seda, et tehakse muidugi erinevaid Meristeem taimi see tähendab ka koheselt, et kui on nii-öelda teadus taga, siis see asi ka maksab. Merist keenud ained maksavad päris palju. Lihtsam varianti, odavam variant muidugi seemnest paljundada või ka pihta oksast ja seemnest. Paljundus on tõesti, nüüd siis saab neid taimi, mida panna, aga põldudest eriteeemm, taime paraku ei jaksa nagu investeeringuna tõesti suures koguses osta. Kui kallis see on? Meristeeemme istikud maksavad seal kuni 25 krooni, kui tükikaupa osta, kui need hulgi osta, siis tõenäoliselt hinnad on ka natuke ikka madalamad ja natukene soodsamad. Aga näiteks keemik taimede Sis seemnetest tehtud hinnad on seal kuni 15 krooni ja hulgiostu korral kõvasti alla 10 krooni. Nii et täiesti tasub proovida. Raudselt tasub proovida, tuleb meeles pidada lihtsalt seda, see põld, mille te rajate, kestab aastaid aastakümneid. Olime külas Piret Paabuski koduaias järgmisel pühapäeval samal ajal imetleme Taavi kivistiku elulõngakasvandust.
