Aiatark. Sügis on parim aeg viljapuuaeda uuendada uusi tänapäevaseid sorte kasvama panna. Sobivat kasvukohta valides peame silmas tuulte suunda, valgust, põhjavett. Kuidas maaväljad puude kasvule mõjuvad, sellest räägib täna bioloogia-geoenergomeetrist Heino Lepik. Kõige tähtsamaks asjaks muidugi on agrofoon. Kas seal on huumust, keegi peaks istutama otse savisesse või liiva sisse, alati tuleb vaadata, et seal oleks toitaineterikast mulda veel üks asi, mis mõjutab viljapuu elu päris tugevasti paljudele aiapidajatele väga vähe on teada sellest. Ja nimelt asi seisneb maa energeetikas ehk maaväljades. Maa sees on kaks energiat kandvat võrgustikku, Curry võrgustik ja Harkmanni võrgustik ja lisaks kannavad energiat ka veesooned ja kokku kolm välja mis maa sees tegelikult paiknevad. Erinevatel sügavustel kiirgavad maapinda teatavasse punkti või sinna, kuhu soovite istutada vilja, muud mingi kindla energia välja. See võib olla aktiivne ja see võib olla ka positiivne. Selle väljadele jaoks on olemas ka mõõtühikud, aga antud hetkel see ei olegi tähtis. Põhimõtteliselt kõige kasulikum on suhtuda asjasse nii, et 100 protsenti kasulik kõrgemale taimele on pluss 100 ja 100 protsenti kahjulikust ta tingimata viljapuu hukkub, on miinus 100. Sama kehtiks ka muidugi, kui me mõõdaksime inimese voodikohta või midaiganes. Meil räägitakse palju viljapuudest, et on külmaõrnad viljapuud. Selle asjaga olen ma tegelenud päris pikka aega 10 15 aastat, uurinud neid seoseid külmakindluse ja maaväljade suurtes. Ja olen tuvastanud seda, et külmaõrnu sorte Eestis, mida müüvad paljundajad on tegelikult äärmiselt vähe. Küll on aga Eestis väga palju neid kohti, kuhu viljapuud ei saaks ega tohiks istutada. See tähendab, et see külmakindlus on väga tugevalt seotud maaväljadega. Kui me näiteks õunapuuvõime istutada väljale pluss 20, siis näiteks ploomipuud vajaksid juba 50 60 pluss välja olemasolu veel õrnemad on maguskirsid ja samuti ka pirnipuud. Pirnipuud ja maguskirsid tuleks istutada väljale pluss 70 kuni pluss 80 ja sealt kõrgematele väljadele. Olen Eestis määranud meil välja päris mitmel pool. Näiteks Hiiumaal on väga palju niinimetatud positiivseid energiasambaid, kus välja ulatus läheb üle 100. Muidugi need kohad oleks eriti head viljapuude istutamiseks. Aga Türi vallas, kus mina elan oma territooriumil, on mul üldse positiivseid paiku väga vähe. Ja see kogemus ongi tulnud sellest, et ma olen lasknud välja minna istikutel seal noh, kahe hektari jagu istikuid on saanud ära katsetada ja nad ond kikka algul sattusid nii halba talle kohtadele et jäänud praktiliselt neist midagi järele. See oligi see, mis siis tõukas mind näiteks selle küsimusega tegelema. Põhjalikult uurinud ja näiteks sellistes kohtades. Minu puhul on tegemist vanajõe lammiga, seal ei saa ühtki viljapuud maha panna, ilma et me pendliga päraks ära seda kohta, sest vastasel juhul see puu hävib. Kui nüüd öeldakse, et kuidas siis see on seostatud väljalisus külmakindlusega. Põhjus on väga lihtne. Külm ei võta puud otseselt ära vaid ta kahjustab vilja, Pugambimi korealast kihti bakteritel ja seentel. Meie taimeriigi alamatele liikidel on nimelt see omadus, et nemad armastavad paljuneda ja kuhjuda negatiivsetele väljadele. Kui külm kahjustab Kambjovi, siis see on kergesti haavatav, sinna tungivad seened ja bakterid. Järgmise aasta jooksul söövad nad piltlikult öeldes selle viljapuu kambriumi ära. Puu läheb kevadel lehte, kesksuvel lähevad lehed kollaseks, lähevad maha ja puu ongi täielikult hävinud. Kas sellest jutust võib teha järelduse, et kui viljapuud aga mis tahes teised taimed panna kasvama positiivsesse maa välja, siis on aiavedajal palju vähem muret, hoolt, vaeva? Kindlasti kui teil kusagilt on viljapuu välja läinud, Te olete ostnud sinna asemele uue viljapuu ja see teine on ka välja läinud, siis kindlasti tasuks see kohta üle mõõta ja ma arvan, et peaaegu alati tuleb välja, et see on negatiivne koht ja ei kõlba viljapuu istutamiseks, sellepärast et kui jätkata seda, siis te võite lõpmatuseni jääda sinna istutama, aga kohas, kus viljapuu läheb välja reeglina ta ei elama, jää. Aga millega ma seda mõõdan ja kuidas? Eestis on terve rida pillimehi aga ise mõõtmisega on nii, et enamasti päris esimeseks tööks pendliga ei tasuks seda võtta, peaks olema ikkagi suuremad pendliga mõõtmise kogemused. Fain Veeber on õpetanud välja terve hulga Geo biolooge. Nemad on kõik võimelised määrama välja ulatust. Mina ennast geobioloogiks nimeta, vaid on natuke teist nimetust kasutanud geoenergomeetrism, see tähendab energiate määramine, mõõtmine, aga sisuliselt on tegemist sama asjaga. Siis ühesõnaga kõik need pendlimehed tuleks appi kutsuda, kui ise ei saa. Paljud ütlevad, et panin sõrmuse niidiotsa ja ta liigub ja näitab midagi, eks ole. Aga siin on ikkagi vaja. Kogenud pendlimees, kes on töötanud skaaladega, seda protsenti määrata ei saa ikka nii lihtsalt sõrmus niidi otsas vaid seal on natukene täpsemalt ja kogenumad pendlimeest vaja. Kui suured need positiivsed ja negatiivse maa välja mõjuga alad õieti on kas võib olla, et nad on nii suured, et, et näiteks negatiivne ala katab ära kogu minu aiamaa näiteks 0,3 hektarit? Et see asi nii ei ole, need võrgustikud on Niibisi paiknevad põhja-lõuna suunas, paikneb Artmanni võrgustik ja tema silmasuurus. Ruudu suurus on keskmiselt Eestis kuskil kaks korda neli meetrit. Selle all on siis umbes kuuekümnesentimeetri laiune joon. See on see mõju joon. Kurivõrgustik on erineva silma suurusega, seal võivad silmad ulatuda 10 15 korda seal kuni 100 meetrit isegi, aga kurje hoone laius on kuni poolteist meetrit ja kurivõrgustik on Hartmanni võrgustiku suhtest pööratud 45 kraadi paremal. Tähendab ida suunas Nad ei ole paralleelsed maale kiirguva punkti väärtus sõltub sellest, kas see punkt asub siis Curry või Hartmanni joonel või koguni ristil. Ja kui need ristid omavahel kattuvad, tähendab täpselt üksteise all või seal all on ka mingisugune veesoonte rist siis kõik need energiad võimenduvad ja siis tekibki see määrang punkti kohta seal pluss 50 pluss 100. See on tegelikult selle kolme maa energia summa ja selle punkti tegelik väärtus. Punkti väärtus ei peegeldu mitte maapinnani täpselt, vaid kõige tugevam on ta umbes 40 sentimeetri kõrgusel maapinnast ja see on just see ala jääb viljapuutüvi ja sellepärast need tüvekahjustused tekivadki lumepiirist kõrgemal, tavaliselt selle koha peale. Kui te valate näiteks negatiivsele väljale mingi valgeks värvitud metallpulga, siis roostetamine kõige intensiivsemalt selle 40 sentimeetri kõrgusel, sest selle koha peal on õhujooniseeritus elektriline laetus tunduvalt suurem kui maapinnal. Rääkige veel, palun vii soonte mõjust viljapuudele ja, ja seda, kas veesoone asukohta on huvilisel kergem määrata kui, kui negatiivseid ja positiivseid maavälju. Veesooned paiknevad maapinnas kaootiliselt, nii nagu meil jõgedagi võrk ja pole sinnapoole, aga maa all voolavad samuti. Need veesoolal on nagu mingid maa-alused jõed ja nendel ei ole kindlalt kuju ega suundat. Nad võivad olla mõnikord väga laiad ja Nabi esimene joone kujul määramisel ei ole praktiliselt ikka midagi vahet. Aga üksinda vees on määrata ei ole siiski viljapuu või kultuurtaime seisukohast mõttekas, sest on tegemist ikkagi kõigi kolme välja summaarse mõjuga. See on selle punkti nii-öelda energeetiline väärtus, paljalt ainult p soont määrata seal algsel puhul vajalik, kui te näiteks soovite kaevu kaevata, aga viljapuu puhul oleks ikkagi vaja arvestada kõige kolme veljo summaarset mõju. Kui nüüd mõelda negatiivse maa välja peale ja veesoone negatiivse mõju peale, siis kas inimene saab kuidagi neid negatiivseid mõjusid neutraliseerida? Neutraliseerida on võimalik, aga need asjad on küllaltki keerulised ja sellega tegelevad spetsialistid. Kui näiteks inimese ja juures me läheme nüüd viljapuude teemast natuke kõrvale, aga on sees, siis on üritatud varjestada ja maja ümber pannakse maandatud tuurid ja niimoodi. Aga muidugi on ka niisuguseid pseudoõpetusi, et voodi alla tuleb panna peegel ja nii edasi. Neid eksperimente ma siiski ei soovitaks, sest enamuses kui on tegemist näiteks metallpindade või peeglitega, need laaduvad ära sellest energiast ja kiirgab vaata veel lähedalt ja hullemini sest neid tuleb sel juhul vahetada teda ja nii edasi. Kõige kindlamaks asjaks on üldse villane, see tähendab seda, et näiteks kui teil korteris ei õnnestunud näiteks voodid kuhugi paigutada siis kõige lihtsamaks vahendiks voodi alla panna näiteks lambanahkne vaip mis summutab seda energiat väga tugeval määral ja ise ta ei saastusele energiaga. Mis tahes loomanahk. Nad ei ole küll võrdväärsed, aga lammas on üks, üks parimaid tugevamad, ta vähendab seda kiirgusfooni. Nende ühikutes, mis me rääkisime, pluss 100 miinus 100 siis 110 ühikut on võimeline maha võtma. Nii et kui teil on seal miinus 50, siis te võite saada sinna voodisse, pluss 60. Seda katset oleme meie teinud sensitiivide laagri korraldamisel päris meie õues ühe negatiivse samba otsas, kus oli 10 15 asjalikku pendlimeest, mõõtsime koha ja siis kõik pendlimehed käisid sealt üle, panime vaiba maha, mõõtsime vaiba peal ja siis tuvastasime, kuni 110 ühikut väheneb, nii et seal terve pendaldajate kollektiivi arvamus. Kui nüüd minna toast jälle õue ja aeda tagasi, siis tuleb hoolikalt silmas pidada, mis on need paigad, kus taimedele meeldib kasvada ja mis on need paigad, kus lihtsalt kasvatamine, viljapuu kasvatamine ebaõnnestub. Ma tahaks ühe asja öelda veel kõik kultuurtaimed siiski ei ole selle pluss väljalembelised näiteks must aroonia armastab vastupidi, just mida negatiivsem, seda võimsamalt ta seal vohab, väga negatiivses kohas. Mul oli arooniapõõsas, mis viskas umbes aastas meeter kasvu, nii et talle väga meeldis seal paljud taimed, näiteks mustasõstra sort. On aretatud niivõrd erinevatest algsortidest, et mustsõstar on Väljatundlik sorditi. Üks Johannes Parksepa viimsed aretisi, mida ta nimetas mede mustaks, on näiteks nii väljatundetu, et minul asetseb üks põõsas niinimetatud negatiivsel energiasambal miinus 400. Põõsa lehed on lausa teist värvi, aga kannab ta sellelegi vaatamata. Mõned sordid aga on isegi nii õrnad, et nad negatiivsel väljadel lähevad välja nii nagu õrnemalt viljapuud. Nii et siin musta sõstra puhul ei ole asi näiteks nii kriitiline. Rääkis Heino Lepik Türi vallast, järgmine aiatarga saade jälle järgmisel pühapäeval kuulmiseni.
