Aiatark. Mihklipäev on selja taga, aga aedniku aasta pole veel lõppenud, ütleb ju vanarahvas. Keet mihklipäeva. Öösel kasvab kapsapea veel selle võrra, et villane lõng katki lähed. Tänavune soe sügis lubab just praegu uusi ilupuid, viljapuid ja marjapõõsaid istutada. Istikute paljundamisega tegeleva Jüri Annisti juurde tullakse sageli just siis, kui istutamisega on midagi viltu läinud. Jah, näiliselt on istutamine suhteliselt lihtne, mis seal sees on, teeme augu, paneme istiku sisse, astume jalaga kinni, paneme tilga vett ja asi korras, aga tegelikus elus ikkagi tuleb seal ühele teisele asjale tähelepanu pöörata ja üks mille vastu ikka ja jälle eksitakse, on see, et ei viitsita kaevata piisava sügavusega auku või võib-olla et ei ole ka võimalik kaevata, et kui näiteks baas juba vastu tuleb või mingid muud hädad on nagu ei saagi nii sügavalt auku kaevata, et istiku juured kõik kenasti alaspidi auku ära mahuksid. Aga pannakse hoolimata meie jutust, et ei tohi, pannakse ikkagi istik niiviisi auku, et juured on nagu ühele poole ja otsad ülespidi ja arvatakse, et küll Taima hakkama saab. Aga tänavu oli küll üks klient, kes tuli tagasi, ütles, et näete, te küll rääkisite, et nii ei tohi teha, aga ma ikkagi istutasin ungari sirelid, niimoodi juured ülespidi ja nüüd EK natuke nagu kiratseb, aga ma lohutasin, et mingil hetkel tast ikka asja saab, aga võtab lihtsalt kauem aega. Kui sügav peab olema istutusauk, ütleme viljapuu puhul ja kui sügav peab olema see istutusauk, kui ma tahan mingit leht-ilupuud istutada või hetki rajada. Öeldakse niimoodi, et aktiivne juurde suurem mass paikneb kõik üsna õhukeses kihis kuni seal 30 sentimeetri sügavusel, nii et ülemäära sügavat auku nagu ka ei ole mõtet kaevata, sest juured lihtsalt ei tungi sinna allapoole. Sest seal ei ole neile õhku ja muld on võib-olla liiga tihe ja nende jaoks auk peab olema nii sügav, et juured sinna kenasti ära mahuksid. Ja ka laiupidi, et ei ole liiga õbluke augukene. Aga juhul, kui nüüd mingil põhjusel me ei saa seda auku nii sügavat teha, siis me oleme sunnitud lihtsalt istutama ta ülespoole, see tähendab puu või põõsas jääb maapinnast natukene kõrgemale, nii-öelda kuhja otsa või, või sellise mullast moodustatud ringi keskele. Ka selles ei ole midagi halba, sest siis juured saavad hästi õhku neil on seal hea olla, mis siis teha ei ole ju mõtet sinna vesiliiva sisse nii-öelda teda istutada või püüda siis pae sisse auku rammida. Ega juurtel pole siis ikka ju kuhugi minna. Kui suur peaks olema niisugused tavalise õunapuu istutusauk, see tuleb ju varem enne istiku koju toomist valmis kaevata kui sügav, kui lai sel puhul, kui meil ei ole tegemist mingi iluõunapuu või kääbusõunapuufarmiga. Kui ikka on selline pinnas, mida me nimetame tavaliseks aiamullaks, tähendab ikkagi niisugune kena muld seal üsna tüse kiht, siis nagu ma ütlesin, et väga sügavale ei ole vaja kaevata, siis piisab sellest, kui vaadata, millised on istiku juured, kui sügavale nad ulatuvad. Ütleme siis, et pool meetrit on täiesti piisav, võib-olla isegi vähem natukene ringi diameeter sellisel puhul ei pruugi olla ka väga suur ka, nii et istiku juured sinna ära mahuvad ja on väga hea. Aga kui nüüd on tegemist liivase pinnasega või muidu väga väheviljaka pinnasega, kus on Gruusia, hakkab vastu tulema just, just just, ja on ette teada, et toitaineid jääb väheks ja kõiksugu muud hädad siis muidugi tuleb auk kaevata laiem ja, ja võib-olla et ka siis tõesti see pool meetrit saab julgelt, et täidame selle siis mingisuguse viljaka mullaga, kui me seda kuskilt õnnestub hankida või siis paneme põhja, vanu kokku riisutud lehti, oksakesi, köögijäätmeid, sõnnikut, mis iganes selliseid plaanilist ja kohevat materjali. Et see muld, istutusaugus oleks taimedele kergesti omastatavate toitainetega. Sealjuures siis pannakse istutusauku ka peotäis tuhka pannakse mõnda aeglasemalt lahustuvat kompleks Lätist, aga kõik need tuleb panna niimoodi, et nad ei puutuks koheselt vastu juuri. Sellepärast et see nii-öelda põletakse juuri, nad pannakse lihtsalt kas rohkem kõrvale või siis sügavamale. Ja veel tuleb ka jälgida, et kui maapind on liigniiske, sellisel puhul on täiesti asjakohane teha siis nii-öelda see kõrgem istutus, nii et see istik jääb siis maapinnast natuke nagu kõrgemale nii-öelda. Või siis tuleb eelnevalt istutusala kuivendada, see tähendab, et teha siis kuivenduskraavid või, või mingi drenaaž. Sest kui juured on osaliselt vees või täielikult vees nii-öelda ilma õhuta, see tähendab anaeroobse keskkonnas, siis istik hukkub vältimatult. Te ütlesite, et istutusauku tuleb panna viljakat mulda, aga kui seda ei ole, siis üks niisugune hästi käepäraseks kujunenud vahend on see, et istutusauk täidetakse turbaga. Millisel puhul turvas sobib istutusauku panemiseks ja millisel puhul ta siiski üldse ei sobi? Turvas on üsna hea siis, kui on maapind ümberringi väga liivane liiv nagu ei suuda endaga siduda vett ja muutub kohe kuivaks ja sellisel puhul on turvas igati nagu asjalik. Ta aitab siduda vett ja hoida seda juurtele kättesaadavas tsoonis, aga on alati oht, et kui see puhas turvas, ümbritseb nüüd neid juuri. Et kui me nüüd kasta mäe järjepidevalt pärast istutamist kenasti nii nagu on ette nähtud või siis tuleb ka vihmaturvas on pidevalt vettinud niiske ja juured on kogu aeg sellises ülemäära niiskes keskkonnas ja kui siis veel liigne vesi uhub sellest istutusturbast välja sinna varem lisatud neutraliseerivad lubiained, siis muutub see juurte ümbrus kõik appeliseks, ta ei sisalda hapnikku piisaval määral. Ja sellises olukorras võib see istutuskeskkond muutuda taimele vastuvõetamatuks. Ma ikkagi soovitaksin, et kui istutusauku lisatakse turvast, et siis püüda seda saada kohe alguses juba liivaga, natukene lehtedega jälle igasugust oksakestega, mis iganes kätte saame. Et ta ei muutuks selliseks nätskeks klimbiks. Sügis on ka hekkide rajamise aeg. Missugust hekitaime teie Omalt poolt soovitate, kui inimene tahab niisugust tihedat läbimatud, aga samal ajal silmale ilusat hekki rajada? Vot see on väga sagedasti esitatav küsimus, aga sellele saab olla ainult üks vastused. Sellise EKi saab peaaegu kõikidest tuntud hekitaimedest, ainukene tingimus on, et ise tuleb palju vaeva näha. Neid hekitaimi tuleb juba alguses peale kujundada, järjepanu lõigata, pügada ja väetada. Siis me saame kõigist neist väga ilusa heki. Aga loota nüüd niimoodi, et me istutame tekki, taimed Ritama ja unustame nad sinna 10-ks aastaks ja siis sellele järgneb, et on EK nagu müür, tihe ja kena. Sellist taime praktiliselt pole olemas. Nii et kõike tuleb pügada, hooldada, aga kui me istutamisest tänases saates räägime, siis kas teie soovitate Hicki taimed istutada igaüks eraldi auku või kaevata pikk kraav ja siis panna need taimed sinna? Vot see sõltub jällegi sellest pinnasest, kuhu me istutame, kui on üsna hea viljakas pinnas, siis võime ka aukudesse istutada, sest säästab kaevamis vaeva. Aga kui on tegemist tõesti väga väheviljaka pinnasega, väga liivasega või mingi täitepinnasega, kus toitained pole ja mulla struktuur on täiesti nagu vale, sellisel juhul on vast õigem ikkagi kaevata haav, sellepärast et muidu tuleks kaevata suuremad augud. Ja siis juba need augud iseenesest juba hakkavad moodustama meil kraavi, et sel puhul on kraav igal juhul lihtsam. Ja see istutusauk või kraav tuleks siis täita ikkagi jälle istutamiseks sobiva mullaga, mis on viljakas ja kus on toitaineid ja kus samamoodi oleksid lehed oksakesed, orgaanilist kõdu, pisut liiva, tuhka. Jah, nad täpselt sama, sest ega seal vahet ei ole, kas Me istutame EKi taime ilupuud viljapuud taim on taim, tema nõuded kasvutingimuste suhtes on ikkagi väga sarnased, järelikult ka see istutusaugu moodustamine ja selle täitmine on peaaegu et ühesugune. Meil on olemas hästi pikad traditsioonid, missugune taim sobib hekiks, me mäletame ju ungari sirelid ja lumemarja, võib-olla ka tavalist sireliheki jasmiini. Kas uus sajand on toonud ka mingid uued trendid hekitaimede hulka, kas on midagi täiesti uut, mis Eesti oludesse sobiks? Väga paljud inimesed ikkagi küsivad sellist tekki, mis oleks vähem hoolt nõudev, see tähendab, et temaga ei peaks nii palju kääridega käima ja igasuguseid muid hooldustöid tegema. Ja siin on nüüd siis niisuguseks võib-olla uuemaks suunaks vabakujulised hekid sinna siis sobiksid sellised taimed, mis oma maksimumsuuruses täiskasvanuna nii-öelda oleksid sellises mõõdus nagu nüüd krundi omanik Covid tavaliselt öeldakse, et hekk oleks hea, kui ta oleks naabrinaine üle ei näeks. See on siis ütleme et kuni kaks meetrit seal, aga ega nende taimede valik nii väga suur ei olegi, mis ilma kääre kasutamata peataksid oma kasvu nüüd kahe meetri kõrgusel. Aga neid taimi siiski on, toome siin näiteks nüüd halli enela sordi Kresseim või siis nipunela sordi Snow Maund, Nad, mõlemad jäävad kõrgusega meeter 50 kuni meeter 80 sentimeetrit, oleneb sellest kasvukoha pinnasest, kui viljakas see on. Ja kui nad ritta istutada, siis nad moodustavadki sellise koheva niinimetatud vabakujulise heki ja õitsevad kenasti. Mitmesugustest taimedest võime ju veel selliseid Eke saada, aga paljud on ikkagi natukene kõrgemad seal, ütleme forsüütiaid näiteks paljud Meil levinumad sordid on natukene nagu kõrgemad Kukerbuudki, isegi tavalised Thunbergi kukerpuu heades oludes kasvab kõrgemaks, aga võib olla ka see segasest on siis kahe ja poole või, või ligemale kolmemeetrine keek nüüd ülemäära kõrge võib-olla kohati ei olegi, on täiesti asjakohane. Sügis on ju ka see aeg, kui hekke tagasi lõigatakse, kas siin oleks mingit nõu anda? Eks see EKG on siis, kui ta on juba nii-öelda lõigata, tekk on ikkagi siis ilus, kui ta on tõesti ühtlane, kenasti lõigatud. Siin on ainuke nõuannet lõikamisega ei maksa väga koonerdada, et kui ikka econ juba oma piiridest välja kasvanud, siis tuleb teda lõigata, siis näeb ilusa nägus välja. Nende vabakujuliste hekkide puhul tuleks samuti jälgida, et põõsad ikkagi vahel viskavad oksa nii kõrgele, et ta kuidagi ulatab EKi piiridest välja. Ka see jooksis, tuleks eemaldada või kärpida. Ei saa niimoodi mõelda, et mul on nüüd vabakujuline hekk ja ma sinna üldse kääridega ligi ei lähe. Ka nende puhul ikkagi väike vormilõikus on igati asjakohane. Need olid meie tänase aiatarga Jüri Annisti nõuanded. Head nõu saab ka veebilehelt www punkt aianduspunkt.
