Aiatark. Tere kõigile aiahuvilistele. Et teod ja nälkjad aias võimust ei võtaks, tuleb just praegu, soojal sügisel nende elu kibedaks teha. Sügisel pole aiast tigusid nälkijaid nii palju näha kui suvel. Kust meid nüüd otsida? Nõu annabaednik Jüri annist. Nüüd tuleks ikkagi jälle lähtuda sellest suvisest kogemusest, et minu meelest kõige rohkem neid võib leida siis, kui niitsime päeval natukene, võib-olla kõrgemaks kasvanud muru ja jätsime selle niidetud muru maha nagu kuivama tahenema siis järgmisel hommikul seal niidetud muru all oli massiliselt tigusid nälkijaid, neile meeldib seal, seal on nii mõnusana niiske, seal on varjuline, päike paistab ja ja tekiks nii-öelda peale, on siis toit. No mis veel paremat võiks olla. Aga ma arvan, et praegu tuleks otsida umbes samasugustest kohtadest ehk siis teisisõnu maha kukkunud lehtede ja ja muu sellise orgaanikarikka prahi alt leiame neid kindlasti ja järelikult esimene võitlusvõte, mida siis nendega teha saab, et tulekski koguse, sügisene praht, langenud lehed, mahakukkunud õunad, mis on neile väga meeldivaks toiduks koguda ja ära põletada. Kui nüüd põletada ei saa, siis komposti nüüd panna, ma arvan, et sealt teod põgenevad ära. Saavad sellest hõredast kompostihunnikust kergesti välja roomata. Võime muidugi ka sügavale maasse kaevata, see aitaks ka, näid hävitada. Kas selle peale ei maksa loota, et talvekülm lihtsalt hävitanud? Noh, on seal ootus muidugi olemas, seal teod talvituvad maasse, kaevununa nad muidugi on osavad, nad panevad oma selle koja oma erilise kattega kinni jättes ainult hingamisava ja ebasoodsates oludes nad hukkuvad, viletsamad talvitajad, nälkjad, nendele on raskem kaanel, seda koda ei ole aga odavad ikkagi hilissügisel munetud munade peale ja munevad siis mulda kaevatud sellistesse väikestesse ropakestesse. Teod on laisemad. Panevad ühte kogumisse kuni 150 muna, helkat kuni 500 muna ja vot siis need nälkjad selle munadekogumite peale nüüd väga loodavadki. Ja siit siis juba ette rutates tuleks kindlasti toonitada, et just varakevadel tuleks nälkjad tigudega otsustavalt võidelda sest need vastkoorunud pojad tormavad kohe hoolega sööma, et kasvada ja hakata paljunema ja just siis tuleks nende arvukust oluliselt kahandada, siis suvel ei ole neid hoopiski nii palju ja kevadel on neid ka kasvõi näiteks käsitsi korjata palju lihtsam, sest lehestik ei ole veel lõpuni välja arenenud. Lilled ei ole välja kasvanud ja neid on palju lihtsam märgata, kui südasuvel. Te olete öelnud, et enne kui tormame sõtta tigude Jänelketega, tuleks vaadata üle, kes on meie võimalikud liitlased. Ja kindlasti, sest milleks teha ise Niukest tuima ja, ja tüütut tööd võime ju mitmed sõbrad appi võtta, näiteks konnad? Nemad armastavad väga nälkjad ja kui need piisavalt võtta on, siis olevat nii, et isegi kuni neljandik nende päevaratsioonist on siis nälkjad. Tigusid, söövad siilid, mitmed linnud kahjuks küll nende seas tuntumad teosööjad, tõstad neid jälle omakorda nagu jälle aeda, teinekord ei taha, et nad kipuvad meil marjad ära sööma. Aga eks siis tuleb mingi mingi niisugune kuldne kesktee leida. Tigusid proovivad veel haugata ka künnivaresed ja lihtsalt varesed, pardid, haned, pasknäärid, ka kuldnokad. Nii et need on kõik teretulnud meie ajada. Et mida nüüd sügisel veel oleks võimalik ära teha tigude vastu? Üheks üheks väga tõsiseks võitlusvõtteks tigude vastu on muidugi sügiskünd. Kaevamine on loomulikult vajalik igatepidi ja aitab ka tigude asurkonda vähendada. Aga eriti tõhus on mulla kobestamine mootorkultivaator iga olevat, niiet et kui me selle kultivaatoriga siis küntavast maalapist kolm korda üle käime, et siis üks neljandik tigudest ja nälkijatest saab ära hävitatud. See on siis tingitud sellest, et need munetud munad saavad kuidagi sealt mullast ülespoole või allapoole keerutatud ja nad võivad sattuda siis kuivematesse oludesse lihtsalt ära kuivada, aga vanemad nemad saavad lihtsalt hukka. Ja siit siis jälle natukene ette juba öelduna, et tingimata on vajalik teha ka kevadkünd, sest siis saab järgmine neljandik hukka. Ehk siis kui kahepeale pisut allapoole tigudest Nalcatest saaks siis ainult sügis ja kevadkünniga meil hukka. Ma olen oma aias leidnud üsna palju tigusid marjapõõsaste alt hekkide alt, igasuguste ilupõõsaste keskelt seest, aga sinna ju kultivaatori ja labidaga kaevama ei lähe. Kindel see, aga eks seal siis aitab ja on vast kõige tõhusamaks võtteks ikkagi käsitsi korjamine. Ja nii sügisel kui kevadel on see väga-väga tõhus vahend ja absoluutselt vajalik ja ka mõneti lihtsam teostada kui suvel jällegi selle tõttu, et nüüd on juba osa lehti varisenud ja teod on võib-olla paremini näha. Ja kevadel samamoodi nagu ma juba ütlesin, et nad on paremini näha. Ja kui järjepanu ikkagi korjata, siis vähendab oluliselt nende arvukust, sest ikkagi me korjame välja nagu suuremad teod ja nälkjad, nad on paremini näha, aga need on ju paljunemis võimelisemad, eks ole. Nii et see on väga-väga oluline ja me võime ka niimoodi teha, et seda tööd tõhustada, et paneme niisugustesse kohtadesse, kus me kaevata ei saa, näiteks lauajupp mullapinnale, siis nad varjuvad päevaks sinna alla ja saame nad sealt ära korjata. Sama mõte oli ju meil kasutusel ka suvel, nii et miks mitte jätkata sellega ka sügisel. Samamoodi võiks proovida aga nende peibutusvedelikega tavaliselt siis kasutatakse õlut või piima mingi nõu sees, kuhu nad siis lõhna peale ligi roomavad ja ennast siin ära uputavad. Nii et võib ka seni, kuni õhutemperatuur veel püsib kõrge neid võtteid kasutada. No kui ma olen need teod käsitsi kokku korjanud või lauajupi pealt või siis sealt maaga tasa pinnaliselt kaevatud taldrikust, kus on natukene õlut või piima, kui ma olen nad kätte saanud, kuidas neid tappa? No vot see on, et alati on kuidagi pentsik või halb, tappa nüüd elus Islandit, aga no midagi pole teha. Ma arvan, et üheks parimaks võtteks on nad üle valada keeva veega, see tapab tõhusalt ja kiiresti ja ei jäta niisuguseid all puujääke aia tarvis, nii nagu näiteks sool. Soolaga võiks ju ka ja nad üle puistata, aga, aga pärast seda soolatud tigude massi oleme nagu kuhugi panna, sest kompostihunnikus soola ei kõlba nagu millekski soola asemel. Loomulikult me võiksime kasutada mõnda peeneteralist mineraalväetist, mis tapab sama tõhusalt. Ja siis me saaksime need jäägid panna juba kompostihunnikusse. Mis mineraalväetis võiks olla? Praktiliselt suvaline, ainult et ta ei tohiks olla jäme kraanulites, see mõjub nagu aeglasemalt. Ta võiks olla peeneteraline lihtsalt. No on ju välja mõeldud tigude hävitamiseks ka igasuguseid mürke, kui mürgised need ülejäänud loodusele on ja kui tõhusalt nad nüüd sügisel tigusid veel tapavad. See põhiline mürk, mida ikkagi tarvitatakse, on metaaldehüüdi baasil kokku segatud ja toimib, kui õhutemperatuur on üle pluss seitsme kraadi. Aga ikkagi tõhus on ta siis, kui õhutemperatuur on nii-öelda suvine juba sinna, 20 plusskraadi juurde. Nii et praegu on see asi juba natukene kahtlasepoolne, kuigi päeval on siiani veel olnud üsna. Aga selleks, et see mürk tõhus oleks, ei tohi tigu pärast mürgiga kokkupuudet saada ennast uuesti veega varustada. Mürgiga kokkupuutel ta lihtsalt eraldab nii palju lima, et ennast nii-öelda puhastada sellest, et ta nii-öelda veetustub ja tal on vaja uut vett juurde juua või imeda. Vot suvel on see küll nii, et kui vihma ei 100, siis ta jääb hätta ja hukkub, aga sügisel arvatavasti ikkagi see öine kaste on sedavõrd rohke, et ta suudab ennast uuesti veega varustada ja see mürgi toime lasteei ole nii tõhus, nii et mürki võib-olla võiks ju kasutada, kui need on tõesti massiliselt proovida ja vaadata, kas ta mõjub. Aga ei ole mõtet sellega nüüd tervet aeda küll üle raputada. Kui mürgilise metaldehüüd ülejäänud keskkonna jaoks on Väidetavalt ta muidugi ei ole ja kui seda nii-öelda õiges hulgas metal söödi kasutada siis oleks vast kõik korras, sest kõik need mürgid, mis ikkagi on ohtlikuks peetud, need on vast ka keelatud ja müügilt kõrvaldatud, aga muidugi on see võimalus alati olemas, et me raputame mürki liialt palju. Õige kulunorm peaks olema niimoodi, et üks mürgi tema sõnul on teisest 10 sentimeetri kaugusele ükskõik mis suunas, nii et 10 sentimeetrit vasakule, järgmine graanul 10 sentimeetrit paremale graanul ja nii edasi. No puutuhk on minu meelest tigudele täpselt niisama ebameeldiv keskkond, kui mingisugune mürk. On muidugi tõhus, ainult et seal on nüüd jälle see asi, et see öine kaste või vihm või, või mis iganes uhub, nagu selle maapinnalt ära, teeb ta märjaks ja siis ta ei ole enam nii tõhus, aga, aga suvises võitlusvahendite valikus on ta muidugi väga teretulnud, samuti ka lubi. Ma olen ise lupja raputanud sellistesse kohtadesse, kus ei ole nii väga ilutaimi, vaid on mingit umbrohtu ja, ja niimoodi siis ei tee see lobi midagi halba. Aga teda tuleks nagu kaks korda raputada, sest esimese raputusega tigu veel oma lima äritusega teeb ennast puhtaks, aga kui siis seal paari-kolmekümne minuti pärast uuesti veel raputada, vaat siis ta enam ei suuda, siis ta saab nagu ka samamoodi on ka selle tuhaga. Raske südamega oleme pühapäeva hommikul rääkinud ühe väikese osa loodusest ehk tigude nälkijate tapmisest. Kas neil on ka looduses mingi mõte, nende olemasolul? Noh, kindlasti, eks nad on ju toiduahela üks lüli ja võib-olla ei märkagi, kes neid õieti söövad. Asi on selles, et nende munad tõenäoliselt on väga paljudele putukatele ja ei teagi veel, kellele toiduks, sest kui nad saaksid vabalt nüüd paljuneda, siis nad kataksid vist üsna kiiresti tervemana maakera, sest nende, see paljunemistsükkel on väga kiire. Munetud munad kooruvad kolme kuni kuue nädala pärast, Nalcatel lausa kahe-kolme nädalaga. Ja kahe kuuga on nad uuesti juba suguküpsed valmis paljunema, nii et nende arvukust ikkagi mingisugused teised mutukad-putukad vähendavad oluliselt, järelikult nad on toiduahela lüliks ikka olemas. No aga kui me tahame, et meil lilled, põõsad, puud, ilusti õitseksid ja ei oleks pitsiliseks söödud, siis tuleb tigude ja nälketega pidevalt võidelda. See on täiesti kindel, see on üks kindel eeldus sõja võitmiseks, et me seda teeme pidevalt ja ei tohi jätta pikki vahesid, sest nagu ma juba ütlesin, nende paljunemine on kiire ja muidu nad teevad oma kaotused tasa. Need olid meie tänase aiatarga Jüri Annisti nõuanded. Head nõu saab ka veebilehelt www punkt aianduspunkt. E.
