Aiatark. Talveaja järgi esimest korda sel aastal ütleb Aiatark, tere hommikust. Ja me ütleme tere hommikust Tallinna botaanikaaia palmimajast, kus meid võttis vastu siinse roosiaia perenaine else Liivental. Mida teie nüüd siin oma suures roosiaias olete teinud, et roosid ärkaksid kevadel talveunest niisama kauni ja tervetena, kui nad sügisel talveunne jäävad? Meie oleme pannud oma roosid hetkel talveootele ja see tähendab seda, et me oleme nad ilusti ära mullanud. Alumised lehed oleme neile ära võtnud ja siis ära mullanud ja nüüd nad siis ootavad, millal neid saaks hakata lõikama ja talveks natukene tõsisemalt katma. Lõikamine ei olegi niisama lihtne, et muudkui võtame kätte ja läheme kääridega ligi, sind natukene teadma, kui palju lõigata. Kõigepealt peaks ära lõikama kõiki need hästi noored ja rohelised võrsed, mis on kusagil paarikümne sentimeetri pikkuseks kasvanud. Need tuleks siis ära võtta, sest nemad ei talvitu, siis tuleks ära lõigata kõik lehed, sest lehed on sellised taimeosad, mille peal armastavad pesitseda siis mitmesugused seenhaiguste tekitajaks ja enamasti nende eosed talvituvad seal lehtedel, nii et lehed peab kõik ära lõikama ja ka peenralt ära koristama. Muidugi neid lehti ei tohi nii lõigata, et nüüd päris selle oksa juurest hästi lähedalt sest lehekaenlas on üks pisikene pungakene. Sellest pungakesest kasvab meil järgmisel aastal uus ja ilus õitsev roosioks väga lähedalt lõigata, siis võivad need pungad saada kahjustatud. Kui tuleb üks selline kena külmem ilm, kus on miinuskraadid nii öösel kui päeval, siis tavaliselt see võtab osa neist lehtedest lahti ja lehed kukuvad nagu ise maha, nii et tänu sellele saab muidugi natuke hõlpsamalt hakkama. Aga ikkagi on neid kääre kindlasti vaja. Leht ei tohi tõmmata käega. Tavaliselt on nad parajasti nii palju kinni, et võivad tekitada koorevigastusi. Ja kui me teeme koorele lõhed sisse, siis sealt on neil taimehaiguste, mida ikka mullapinnal on, millest me kunagi käes ja need võivad sealt talvitumise ajal uhkesti taime sisse pugeda ja siis neil on hea mõnuleda. Kevadeks on meil pilt näha, missugused haigused meil seal siis üle on käinud. Kui ma nüüd vaatan oma roosipeenart, siis need roosilehed, mis suvel igasuguste kahjurite käes kannatasid ja olid Urbseks ja kirjuks söödud, siis nüüd, oktoobri alguses on nad nii ilusad helerohelised, et kohe kahju on ära lõigata ka, nagu saan teie jutust aru, tuleb. Süda kõvaks teha ja ära lõigata? Jah, kindlasti sellepärast, et ega talvituvad taimel Eesti oludes selle lehega midagi teha ei ole, kuigi sellist puhkeperioodi nagu roosidel peaks ütleme, meie oludes olema nendel ei ole, sest nad ei ole päris siit eestimaise päritoluga ja nemad on sunnitud puhkusele jääma nendele, sest et ega ei ole neil jah, kahjuks midagi peale hakata talvel, nii et sellepärast tuleb siis need lehed ära võtta. Samuti peaks ära lõikama siis kõik võrsetipud, kõik ära õitsenud ja, ja veel puhkemata õiepungad, mida tänavu aastal hästi palju. Need me peame kindlasti ära lõikama, sest need on ka sellised taimed, Sa oled, millel enam otstarvet ei ole talvel ja ka sinna jäävad igasugused hädad külge. Ja teine asi on see, et nad lihtsalt ütleme, takistavad meil seda talveks katmist. Kui nüüd vaadata roosiaias ringi, siis on seal erineva kasvukujuga ja erineva kõrgusega taimi. Kõik roosisõbrad teavad, et osa neist on peenraroosid, need kõige madalamad on siis kääbus, roosid ja veidi kõrgemad on siis flaribunud ja teehübriidroosid polüant, roosid. Hotell on siis vaja lõigata tagasi ainult nii palju, et, et natuke hõlbustada seda katmist, nii et umbes kolmandiku võrra peaks tagasi lõikama samuti rohelised võrsetipud peaks ära võtma, aga kui me läheme edasi vään rooside juurde, siis neid ma ei soovitaks talveks üldse lõigata. Et lõikame nii nagu kevad meile siis seda talvitumise pilti näitab ja lõikame kevadel-sügisel peaks jumaldama ainult lehed ja eemaldama ka kõik rohelised võrsetipud, samuti ära õitsenud ja, ja õitsema minemata õisikud, nii et võsas jääks ilusti taas ilma lehtedeta, siis teda on ka hõlpsam. Kata pargiroosid, Nemad poetavad oma lehed tavaliselt ise ja nemad ei ole ka nii õrnad meie talvede suhtes, et peaks nüüd mingisuguseid erilisi abinõusid tarvitusele võtma. Enamasti on siis pargiroosid, et mis meil aias kasvavad kurdlehise kibuvitsahübriidid, rotid ja nemad on päris tublid, nii et nendega meil ei tohiks erilist vaeva olla. Veidi jah, niisukesemata. Nemad on siis pinnakate roosid ja põõsasroosid ja nendega on nüüd natukene rohkem tegemist põõsasroose, neid, mida me oleme harjunud selliste suurte ilutaimede kasvatama võivad kasvada paari meetri, olgu selleks isegi neid me saame hooldada siis nii nagu vään roose või kui nad on tublimad ja tugevamad sordid, siis nii nagu pargiroose. Aga need madalad pinnakatteroosid, nendega on nüüd natuke rohkem tegemist nende oksad, mõningatel rühmadel. On päris mööda maad roomavad ja kokkupuude maapinnal aga tähendab seda, et sageli on nad siis kõige selle meelevallas, mis sealt ülevalt taevast tuleb. Tuleb sealt vihma, tuleb sealt lund, tekib sinna jää, kõik need vaesed oksakesi seal kätte saavad, nii et selles suhtes peaks tema olema ikka korralikult hooldatud, korralikult ära mullatud ja võimalusel pealt kaetud, nii et vesi pääseks ligi. Tähendab, tegelikult peaks üldse kõiki roose katma nii, et vesi pääseks taimedele, sest meie talved on väga palju muutunud. Viimase 15 aasta jooksul on saanud valdavaks sellised talved, kus siis põhiliselt on sulailmad ja mõned pakaseperioodid sinna vahele. Nii et päris korraliku lumerohke talve on juba üsna harva olnud ja selliseid suuri pakaseid, mis on nüüd meie roose, sind tugevasti kahjustanud, ei ole ka väga palju olnud. Viimane neist oli muidugi 2002. 2003. aastal, mis väga palju roos ära hävitas Eestist, aga valdavalt on meil ikkagi sellised pehmed talved, nii et tegelikult, ega need roosid talvekatet kui sellist nii hirmsasti ei olegi ja andnud. Pigem peaksid nad olema talvel kuivad. Rõhutatud. Et Roosi tuleb talvel kaitsta niiskuse ja vihma eest, mis oleks kõige õigem kattematerjal, sest jumal hoidku kilet ja küll ei tohi. Noh, ega see kile jah, kõige õigem kattematerjal ei ole, aga ega meil erilisi alternatiive ka ei ole. Kui nüüd on selliseid nutikaid ehitustega seotud mehi, kes oskavad leida mõned sellised head ehitus, materjalid, mis sobiksid ka roosidele, siis see oleks väga tänuväärne, kui nad meile ka seda kõigile tutvustaks. Aga kellel siis selliseid lihtsamaid vahendeid võtta on, sobivad ka tavalised lauad, sobib, ka mõni eterniiditahvellaudadest võib teha puitkilbi, millega siis taimed pealt katta. Aga kõik need asjad eeldavad muidugi sellist väikest toestust, mille peale seda siis asetada. Sellisel moel me saame need taimed pealt katta küll päris kenasti, aga kilet jah, seda ma ei tahaks nagu soovitada, sest sinna alla koguneb kondensaatvesi sulailmad. Jako. Õhutama peab igal juhul selliselt kaetud taimi ja see võib põhjustada väga suuri probleeme paikades, kus inimesed ei saa kogu aeg kohal viibida. Et paljudel on Roosiaed suvekodus ja suvekodu ei ole mitte käe-jala juures. Sellises kohas peaks ikkagi vaatama materjali, mis, mis sobiks Ta taimele peale ja mitte enam rohkem muretseda. Lihtsam kate muidugi, ütleme sellele tavalisele aia mullale, millega taimed mullatud on, on kuuseoksad või männioksad, männioks annab küll vähem varju, aga midagi ta siiski teeb. Kadakad nüüd eriti palju, nagu enam ei tahaks soovida. Ta kadakas on muidu hea küll, aga teda nii vähe, et ikkagi sobivam on vast kuuseoks. Aga kuuseoksi ei anna, aga soojad ainult hoiab temperatuuri taime ümber ühtlasemana ja aitab koguda lund, nii nagu üldse need okaspuuoksad aitavad seda teha. Sooja katteks peaks ikkagi midagi juurde lisama, kui on tegemist väga külma talvega, võiks kasutada kuivi puulehti või kuiva turvast aga sellisel juhul peab ikkagi Pealt olema millegiga kae mis vett läbi ei lase, sest vettinud kate ei anna sooja. Pigem võtab sellegi vähese ära, mis, mis taime ümber veel on jäänud. Kui on nüüd võimalus kasutada neid puitkilpe või eterniiti või midagi sellist, siis võiks ju panna sinna veel mõned kuuseoksad ka nagu selliseks ühtlust järgmiseks temperatuuri ja selliste olude ütlemiseks taimedele peale kõigepealt ja siis toetusele asetatud eterniitplaadid või puitkilpplaadid või mis siis veel, kellelgi on õnnestunud saada. Sulaperioodidel tuleb kindlasti minna ja uurida, kas ei jäätaimed lämbuma. See probleem tuleb ka siis, kui maa jääb sulaks ja paks lumi peale tuleb. Ainult et sellisel juhul on meil küllaltki raske neid taimi õhuta. Sellepärast et looduse vastu ei saa ja siis võivad tulla tõesti peenrale tühikud, eriti kui seda kattematerjali on vähem. Soovitatakse igasuguseid kunstmaterjalist kate, tekk, meid võite soovitada või oleks parem siiski niisugune looduslik materjal kokku otsida? See sõltub nüüd võimalustest, enamasti on need tehismaterjalid küllaltki hinnalised ja igalühel ei olegi võimalik neid endale hankida, aga kelle see võimalus on, võiks ikkagi selle katsetada. Ka nüüd niimoodi, et eks, eks paljud neist vajavad ka ikkagi sedasama katet niiskuse eest. Talveloorid ja, ja pakase kaitsed, need tavaliselt on selliseid õhku läbilaskvad, nii et kellel on võimalus hankida, ma arvan, et ei ole mitte paha. Aga kui aga soe talv ja lund ka palju on, mõnikord on ka nii, et seda lund on palju, niiskust on palju, siis peab ikkagi katsuma vaadata, et sellega taimeseis seal katte all ei oleks mitte selline vesine sest siis tulevad kallale igasugused talvitumishaigused. Kas nende talvitumishaiguste vastu oleks äkki mõttekas sügisel veel enne katmist pritsida millegagi? Noh, paljukest neid vahendeid nii on, millega pritsida kui on võimalik, siis muidugi oleks hea, vanasti oli selline tore asi, soovitati nii viljapuudele, marjapõõsastele ja ka ilu taimedele, see oli Nitrofert, teen, aga need grafeeni enam ei ole. Kellelgi on, võiks ju sellega ka üle pritsida, aga üldiselt on nii, et ega päris neid taimehaiguste tekitajaid sealt taime ümbert ära isa likvideerida. Keegi neist ikka oma nina kuskilt välja pistab. Aga põhiline on just see, et, et taimel oleks soe, aga õhurikas keskkond ja kuiv. Siis ta talvitub hästi ja, ja ei ole ka probleemi, nende taimehaigustega. Taimehaigused tulevad ikkagi märjas umbses keskkonnas ja tavaliselt on nad siis sellised, mis võivad ka taimedega talve jooksul täielikult ära hävitada. Praegu on niisugune aeg, et lumi tuleb, lumi läheb õiget paka, sellist külma polegi veel olnud, nii et iga kord, kui nädalavahetusel suvekodus käia, siis mõtled, et ah, ma seekord veel ei pane roose kinni, et, et järgmine kord, millal on siis see kõige õigem aeg roosid talveks? Panna kata, kõige õigem aeg on siis, kui on sellised kerged külmad olemas, nii öösel kui päeval, et sellisel, seal peaks siis taimi hakkama katma, kui kaua see kestab, see on muidugi meil iseküsimus, teinekord on nii, et paar nädalat on seda kena külma, mis on mõned kraadid alla nulli, nii päeval kui öösel, aga siis tuleb kaks-kolm kuud plusskraade, peame lihtsalt riski peale välja minema, aga kellel on liikumisvõimalused olemas, võiks siiski ikkagi need roosipeenrad ka sellisel juhul üle kontrollida. Vähemalt õhku saab ikka anda neile sobival viisil ja ajal. Põhiline on ikkagi see, et, et ennem kui ma sügavalt ära külmub ennustatakse ju väga külma talvekas, tema tuleb, seda näeme selle talve jooksul. Aga kui on nüüd selline asi, et ennustatakse ikkagi pikemat tugevat külmaperioodi, siis võid sellele kergemale talvekatel natuke igaks juhuks midagi lisaks otsida ja valmis panna, et kui ikkagi ennustatakse ja tõesti tugevad külmad, siis vähemalt midagi lisada oleks, ei ole mitte paha, kui on kogutud kasvõi puulehti hoitud neid kuivalt või on mõni mat või, või vana vaip või midagi midagi juurde panna ikka saaks. Sest ega roosist on üpris kahju ilma jääda. Rääkis Tallinna botaanikaaia rosaarium vanemaednikkeelse leevental head nõu saab ka veebilehelt www. Punkt aianduspunkti. Tuleval pühapäeval on tähelepanu all toataimed, kel seisab ees igatalvine ellujäämiskursus. Kuulmiseni.
