Aiatark. Seekord kutsume aia sõpru oma toataimi hoolitseva pilguga üle vaatama. Toast ja rõdult tuppa tõstetud toalilledele ei pruugi äkiline valguse, soojuse ja kastmise muutus meeltmööda olla. Aiatark Urmas Laansoo annab head nõu, kuidas toataimed pika ja pimeda talve paremini vastu peaksid. Hilissügis ja talv ongi troopiliste taimede elus meil toas kasvatatuna kõige raskem aeg, sellepärast et talved on meil võrreldes nende taimede koduma tingimustega troopiliste tingimustega märksa pimedamaks. Samuti meil on tubastes tingimustes õhk palju kuivem, eriti keskküttega ruumis võrreldes troopilise ilmametsaga. Nii et kui me tahame ühte, troopilise vihmametsa või, või ka mujal niiskes troopikas taimekodus kasvatada, et ta tunneks ennast hästi, et ta õitseks oleks õnnelik ja rõõmus siis mida sarnasemad tingimused taime kodumaa tingimustega me suudame luua seda parem ja enamikele troopilistel taimedel meeldib talvisel ajal ruum niiske troopikataimede jaoks ja soe ruum tähendab pluss 18 pluss 23 kraadi, nii nagu meie enamike eluruumides temperatuur ongi. Aga meie kodud tavaliselt on palju kuivema õhuga, kui troopikataimedele meeldiks. Ja kuiva õhu märgid, mis taimedele ei meeldi, avalduvad eelkõige siis leheservade ja lehetippude pruunistumises lehtede kuivamise kolletumises, vahel lehed isegi rulluvad mõnel taimel ja varisevad enneaegselt, et niisuguseid ebameeldivaid nähtusid vältida, siis mida me saame taimede jaks teha? Üks võimalus november detsembris-jaanuaris, kui on kõige pimedam aeg, on võimalus taimede jaks anda lisavalgust. Päris igasugune hõõglamp või ka tavaline päevavalguslamp kõige paremini ei sobi. Kuigi päevavalguslambid on kindlasti paremad kui kleidiga tavaliselt valgustamise pirnid, aga kellel on võimalus, siis kõige paremad loomulikult on spetsiaalsed taimelambid, fütolambid, neid on väga erinevaid, neid on torukujulise, aga on ka siis pirnikujulisi, mis sobivad tavalisse lambi shoklisse keerata. Kust ma neid ostan? Neid tuleks eelkõige küsida spetsialiseeritud taimepoodidest näiteks. Tallinnas on selline spetsialiseeritud taimepoode keskuses seal aatrium kaubamajas ja selle spetsialiseeritud taimevalgustite poe nimi on halogeen, nemad muude siseruumide ja välisvalgustite kõrval müüvad ka spetsiaalset taimelampe fütolampe. Väga kallid. Kui mõni mõtleb, et Ohootzee maksab tuhandeid kroone siis alates 60-st kroonist on spetsiaalse taimedele sobilikku lainepikkusega pirni hind. Ja kui lähedale ma taimele tohin niisuguse fütolambi panna. No see sõltub selle konkreetse lambi valgusviljakusest ja mitu vatti lambipirni võimsus on, tavaliselt on see siiski seal karbi või pakendi peale öeldud, et oleks kindlasti lugeda või kui me ei saa sealt päris täpselt aru, siis müüjalt kindlasti oskavad aidata. No te ütlesite, et meie korterid on palju kuivema õhuga, kui subtroopilistel taimedele meeldiks, kuidas õhuniiskust suurendada? Jah, selleks on palju võimalusi, üks võimalus on pottide peale asetada sammalt ja samal hoiab niiskust ja tasapisi siis niiskus sambla kaudu aurustub. Ja kes on selline loodushoidlik ja ei taha elusat samalt metsa alt või ka või aiast korjata, siis on teisi võimalusi, kellel on kodus akvaariumis akvaariumiga ruumis on õhk juba iseeneses kõrgema suurema õhuniiskusega, aga õhk on võimalik ka väga lihtsate meetoditega niiskemaks muuta. Ja selline väga lihtne meetod on, et ma aknalauale oma potitaimede kõrvale asetan mõne aluma laiema anuma, kas taldriku või kausi, sinna valan vete vesi aegamisi aurustub ja ei pea muud midagi jälgima, kui, kui lihtsalt taldrik on tühjaks aurustunud, et aeg-ajalt tuleb sinna uut vett juurde kallata, aga on võimalik ka loomulikult kallimaid keerulisemaid ja erilisemaid spetsiifilisemaid meetodeid kasutada. Üks on kindlasti minipurskkaev Väiga spetsiaalsed kodu, õhu niisutajad. Missuguseid vigu inimesed teevad just sügisel, kui tahavad oma toataime vastu eriti kena ja hoolikas olla? Taimed kui elusorganismid nende suhtes on väga kerge valesti käituda. Sellised tüüpilised vead, mis tehakse, neid, kiputakse oma troopilisi taimi vastu talve või ka hilissügisel ümber istutama, see ei ole enamikele taimedele hea. On muidugi erandlikke taimi, kellele meeldib just kasvuperioodi lõpul sügisel Vaiga talvel ümberistutamine, ratsuri täht, siis kalla ja alpikann, kes on olnud meil juba varem mitu aastat, aga enamikele taimedele, kelle kasvuperiood algab kevadel, veebruaris, märtsis, on ikkagi normaalne siis kasvuperioodi algul, kui toitainete vajadus suureneb, ka anda uut mineraalaineterikast mulda, see on siis kevadel, veebruaris, märtsis, aprillis kuni jaanipäevani. Nüüd on loomulikult mõnikord sellised erandlikud juhud, kui taimed ott on katki läinud, et juured on kasvanud nii tihedaks, Patti katki läinud vastu sügist või, või ka talvel, kui pott on kogemata, siis riiuli pealt kukkunud, kas tõmbetuulest tulenevalt või kass või koer on hüpanud, siis loomulikult ei maksaks kevadeni oodata. Selline taim lihtsalt sureb ära. Kui juured on, on õhu käes. Aga reeglina enamikke taimi ei ole hea sügisel või vastu talve ümber istutada. Mille vastu veel eksitakse, kiputakse taimega, seal on palju talvel väetama. Nii ei saa päris öelda, et ühtegi taime talvel ei maksa väetada, talvel vajavad väetamist kindlasti mõned taimed ja kuidas seda kindlaks määrata? No eelkõige tuleks talvel väetada selliseid taimedest talvel õitsevad nagu alpikannid, nagu kallad, osalejad ratsuridajat, nemad vajavad ka talvel mõnevõrra väetamist, aga väetiselahus tuleks teha siis nõrgem, lahjem ja loomulikult, mäletad, ei maksa siis ka iga nädal selliseid talvel õitsvaid taimi või ka talvel lopsakalt kasvavaid taimi näiteks enamik difen, pahiaid talvel ei puhka, ei lõpeta, kasvanud, kasvavad vähe, aeglasemalt aga kasvavad ikkagi. Aga kaktused ja teised suculendi tagaabid, aaloed, piimalilled, selliseid nakata jämedate vartega taimed neile kindlasti talvel ei maksa väetist anda ja loomulikult ka talvel, kui ruumid on pimedamada. Kui päev on lühem, taimed ka tarvitavad vähem, et nende elutegevus on aeglasem. Ei maksa talvel ka sama hoogsalt siis kasta sama sagedasti, kui, kui me teeme seda suvel palavaga. Päiksepaistelist ilmadega. Kuidas ma aru saan, kas taime on üle kastetud või alakastetud, kui ta reageerib ikka ühtemoodi, nii et lehed kolletuvad? Jah, lehtede koletamisele muidugi palju rohkem meil põhjuseid, et on, on ülekastmine või vähe kastmine, on võimatu temperatuur kases liiga kõrge või liiga madal temperatuur, samuti konkreetse taimeliigi või sordi jaoks Abimat õhuniiskus, et mõne jaoks võib-olla 60 protsendiline õhuniiskus liiga palju, teise jaoks liiga vähe. Aga kuidas konkreetselt kindlaks teha, kas on ülekastetud üle kastmisele? Taimed reageerivad eelkõige riknevad väikesed juurekarvad mis suuremate narmasjuurte külge kinnituvad erinevalt pruuniks. Kui meil on, arvan, et kas Taimal üle kastetud või mitte, siis võib loomulikult juuri kontrollida, et me peame natukene lahtist mulda poti pealt ära lükata ja juba juba siis me läheme Pidmiste juurde järgi, et kas juured on ilusad, elusad, elusad juured on kas valged või punakad sõltuvalt liigist aga jurad, helistanud ja on, on plägased või, või seal on näha, et juured ei ole enam elusad, nad kergesti murduvad või on sellised väga-väga niisked märjad bakterite massist. Ja tõepoolest plagased, siis võib kahtlustada, et juurtega midagi korrast ära. Pisukest taime saab veel päästa, kuigi võib-olla iga kord võimalik ka haiget taime päästa, aga me saame päästa siis kas ümberistutamisega, kastmise vähendamisega või mõningaid muid nippe appi võttes. Kas sellest on küll, kui ma taimede kastmisvett lasen ööpäeva toasoojas seista, kas sealt lendub kõik see, mida taim endale joogiks ei taha või, või sinna jääb siiski veel midagi? Eks see sõltub ikka konkreetsest kraaniveest või kaevuveest aga tundlikumad taimed, kes vee suhtes on nõudlikumad, kindlasti troopilised, jaga lähistroopilised orhideed, kes tahavad pehmemat vett saada. Et neile sobib siis kas allikavesi, mida tuleb loomulikult edendada, mitte otse külmkapist võtta või kui me kasutame ainult kraanivett taimede kastmiseks Vaiga väetiselahuse valmistamiseks siis lihtne meetod vee sobilikumaks muutmiseks on vee eelnevalt läbi keetmine. Kui vesi ei ole hirmus sooladerikas katlakivi täis magneesiumi kaltsiumisoolasid täisvesi ei ole kare, siis aitab ka veepäev lahtises anumas hoidmine. Et siis lenduvad komponendi, tegeldi kloor aurustuks? Muidugi loomulikult soolata kui tahked ained teiste jaurustad, kui vesi on ikkagi väga kare, väga sooladerikas, sellist vett tuleks pehmendada, tuleks lisada mõnda vee pehmendajad näiteks sidrunhapet või oblikhapet või mõnda spetsiaalset taime vee pehmendajat. Sellised on meie kaubandusvõrgus saada näiteks assid pluss TB pisut detailsemaks ja pehmemaks ka. Aga muidugi, kellel on rohkem tahtmist oma kaprichemate taimedes hoolitsemiseks või me tahame, et meie taimed oleksid ilusamate terved, siis me võime koguda vihmavett väga talvel lumesulamisvett, seda loomulikult tuleb eelnevalt toatemperatuurini lasta soojeneda. Kui ikkagi ja, või korruselamu on väga elava liiklusega tänava ääres siis sellise maja räästast ei maksa vihmavett koguda, et parem on ikkagi, kui see vesi on puhtam. No missuguste murede ja küsimustega inimesed teie poole pöörduvad, Urmas Laansoo siin, Tallinna botaanikaaias, teie ju teate toataimedest kõike. No eile näiteks toodi mulle ühe haigestunud palmileht lillepoest ei osatud nõu anda, et mis Palmiga juhtunud. Kui ma seda lehte siin nägin, siis oli kohe selge, et laose datli Palmile konkreetselt oli see lause datlipalmi, sest palju on ju üle mitme 1000 ligi 2550 liiki olid tulnud kahjurid ja see kahjur on, kes seda palmikahjustus on kilptäi kilp tähistan üsna tülikas muidugi vabaneda, aga kui me kasutame mitmesuguseid erinevaid meetodeid, nii keemilisi vahendeid kui ka lihtsalt hooldust, mehaanilist eemaldamist ja valvas pilku, siis on võimalik ka hea tahtmise korral kitarrist vabaneda. Veel tahtsin öelda, et praegusel ajal peaaegu igal kuul saabub Eestisse tundmatuid uusi troopilisi ja lähistroopilisi taimi, kellel veel kõigil mitte nimegi pole jõutud panna, siis on selline tore internetilehekülg www punkt aianduspunkt. Ee, kuhu saab siis oma tundmatust taimest teha pildi, selle pildi sinna info aadressile saata ja spetsialistid saavad teie küsimustele vastata, seal on ka foorum, kus siis inimesed omavahel saavad oma kogemusi ja, ja head nõu vahetada. Millega inimesed veel teie juurde tulevad? Eile näiteks ma sain küsimuse koguni Rootsist, aga ma ei teadnud, küsi, on Rootsist ja küsijal oli siis mureks jõulutäht, kes oli saadud viis aastat tagasi pulmakingiks. Jõulutäht oli juba kasvanud üsna suureks. Äkiliselt hakkasid tema oksad kuivama, õigupoolest nii okstel lehed kui ka oksise inimene tegi siis oma haigest taimest pildi, saatis meie info aadressile, mida tegelikult pildi järgi ei saanud aru, mis täpselt taimel viga on, sest pilt oli tehtud, oli üldvaade taimest, nii nagu inimesed ikkagi, et kui mul on midagi häda, siis ma lähen tavaliselt arsti juurde ja arst teeb minust mitmesuguseid pilte ja analüüs ja nii on taimedega ka, et alati ainult taimele peale vaadates ei olegi võimalik kindlaks teha, et mis konkreetselt põhjus on, et seda tuleb pikemalt Aja jooksul vahel jälgida. Ja mõnikord me ei saagi teada, et mis on haiguse või kahjustuse põhjus. Ja siis, kui ma inimesele teadvuseni tulgema taime näitama, siis selguski, et ta elab Rootsis ja see päris nii lihtne ei ole. Sageli juhtus niimoodi, et saan küll ilusa taimekingiks, aga koos taimega tulevad ka kahjurid. Ja inimesed vahel ei usu, et taimel on kahjurid, kes meile helistab või saadab e-posti, siis vahel inimesed ütlevadki, et oi, ma vaatasin lehte huulte pealt, aga midagi seal ei näe. Ja kui nad tulevad siis oma taimed kohale, siis selgub, et seal ei ole mingisugune üks väike putukas või, või kahjurloom vaid seal on terve loomad. Ega siis taimede kahjureid ei ole ainult nii suured, nagu on kitsed, jänesed, vaid taimekahjurid, sageli on üsna väikesed mikroskoopilised, see ei tähenda, et nad ei oleks palja silmaga nähtavad. Korralikult inspekteerides on ikkagi maalne, nägemisteravus on ka taimekahjurid silmaga nähtavad, aga sageli taimekahjurid pesitsevad kas siis Ralf, kas karvade või lehesoomuste vahel või lehelabade vahel või on siis nad lehe alumisel pinnal, et niiviisi hooletul vaatamisel jah, ei pruugi kohe silma paista. Mõnikord inimene ei usu, et kahjurloom võib-olla ainult poole millimeetri pikkune või ka mõni keeldub uskumast, et millimeetri pikkune loom võib taimele suuri probleeme põhjustada. Aga ega üks loom, tõsi, selline väikene veel veel olulist probleemi taimele ei põhjustabki, aga loomad kipuvad paljunema. Et nii nagu nii nagu taimedki ja kui loomi on juba sadades või tuhandetes, siis ka probleemid ilmnevad, lehed hakkavad muutuma kollaseks, varisevad taim kuivab, ei taha enamasti õitseda ja muud probleemid. Jõulutäht on lill, mis õitseb seda rikkalikumalt, mida eakam ta on, aga sageli juhtub, et ta ei taha keskküttega korteris hästi õitsema minna. Urmas Laansoo, mida niisugusel puhul teha? No mida kindlasti jõulutähe ehk kauni piimalille puhul oleks hea, teada on see, et jõulutäht kuulub suurde kahetuhande, liigilise piimalile perekonda, kuhu kuulub veel Kristuse krooneks ära piima. Teised erinevad taimed ka meil Eestimaal kasvab Viislike piimalilli. Nüüd jõulutäht ehk kaunis piimalill on pärit Mehhikost, kus ta kasvab mägedes põõsana, et võib lootsus kasvada isegi kuni viie meetri kõrguseks põõsaks üle Eestimaal harva viie meetri kõrgused isendid on näha, aga tõsi, jõulutähe erinevad sordid võivad ka kodus kuivada, taastad kasvanud, kasvada meetri või pooleteist meetri kõrguseks, sõltub taime vanusest ja muidugi inimese hoolesti armastusest ka, millega me taime kostitame? Jõulutähe puhul, et tõepoolest on inimestel sageli palju probleeme ja mida peab jõulutähe puhul arvestama, on see, et jõulutäht kuulub lühipäeva taimede hulka, mis tähendab seda, et talle ei meeldi kõige parema meelega meie suvine, väga pikk päev jõulutäht ilusasti siis õigel ajal hilissügisel läheks, õitsema, tuleb jõulutähele võimaldada suvisel ajal lühikene päev seal mitte rohkem kui 12 tundi päeva pikkust. See tähendab seda, et kui ma tulen töölt või mängimast koju õhtusel ajal nendes kella nelja-viie paiku, tuleks jõulutähele siis võimaldada pime õhtune aeg, et jõulutäht tuleb panna kuhugi kappi karpi või tõsta sinna, kus oleks pime, aga samal ajal mitte väga jahe. Suvel õnneks jahe ei olegi. Aga suvi on need ammu läbi, mida nüüd veel annaks teha, et jõulutäht siiski võtaks aru pähe ja ilusti õitsema hakkaks? Suvisel ajal või siis ka kevadisel ajal oleks tulnud jõulutähti ümber istutada, kui ma seda pole mingil põhjusel teinud ja uued kasvanud lehed on väga väikesed ja tihedad, et on näha, et on toitainete puudus mullas, siis tuleks õlu tahta ümber istutada või kui ma millegipärast ei saada seda teha, siis tuleks jõulutähtaja regulaarselt enne õitsemist nüüd või kõrglehtede värbamise eel tuleks õlu tahta regulaarselt kaks korda kuus õitsvate taimedele sobilik väetistega väetada. Aga tagasilõikamine ei tule kõne alla. Praegu ei maksa tagasi, lõigates praegu okstele õisikupungad ja ka kõrglehed moodustuvad. Tagasi tuleks lõigata vastupidi pärast õitsemist kõrglehed püsivad taimel palju kauem kui tegelik õitsemine, sest noh, inimesed sageli ekslikult arvavad, et punased, roosad või valged sõltuvalt sordist närvilised leidub, neid ongi taime õied või kroonlehed. Tegelikult see nii ei ole, et õied on tal tillukesed. Õied on, on ilma suure värvilise kroonita, et need, mis värvilise mulje jätavad, need on tegelikult kõrglehed. Mis on siis tolmeldajatele õite tähelepanu juhtimiseks. Normaalne jõulude tagasilõikamise aeg on kevade poole märtsis-aprillis, kui kõrglehed on, on varisenud või värvist ära läinud. Harilik kalla, Lõuna-Aafrikast pärit troopiline taim oli veel mõned aastad tagasi unustuse hõlma vajunud kuid nüüd tasapisi kalla populaarsus uuesti kasvab ja kasvab tänu sellele, et kalla sordiaretus on hoogustanud praegu moodsad kalad on kõikvõimalikku värvi, õisiku kõrglehega. Me teadsime, et kala on ainult ühte elevandiluu värvi või valget värvi kõrglehega. Aga praegused moodsad kalasordid on kõikvõimalikes värvides alates valgest kollased, roosad, punased lillakad betooni kõrglehega teinud on kõikvõimalikke. Tõsi, kui varem oli tuntud ainult harilik alla, siis perekond väga suur ei ole. Kanna perekonda kuulub viis-kuus liiki, aga meile tuuakse Eestimaale sisse vähemasti kolme erinevat liiki kalla sorte ja kalad on niisugused taimed, mis õitsevad siis sügisel, talvel ja kevadel suvisel ajal nad meelsasti puhkavad, aga tõsi, tänapäeval müüakse kallasid kuivatatuna või need mugulad on kilekotti pakendatud ja sellised taimed on hoopiski mõeldud suvisel ajal peenrasse või siis rõdukaste istutamiseks, nii et kaladel väga mitmeti kasvatada, tõsi, kalla kui Lõuna-Aafrikas, sest pärit soojalembene taim meil siiski avamal ei talvitu. Et head inimesed, kes ta suvel või kevadel kalla avamaale või ka rõdukasti istutasite, sest nüüd on tagumine aeg kalla välja kaevata ja tuua kas keldrisse talvituma või kalla võib ka siis talvel potises üle talve elada. Reegel on niisugune vanad tuntud hariliku kalla sordid on igal juhul vähenõudlikumad. Kui siis värvilise kõrglehega sordid, kes on natukene nõudlikumad, nende erinõue on selline nende värvilisemad kõrglehtedega sortide osas, et värvilisemad kõrglehtedega sordid tahavad, siis puhkeb perioodil, kui nende maa pean, osa kuivab, nende mugulad tahavad puhkeperioodil kõrgemat temperatuuri. Et neile meeldiks siis, kui lehed on kuivanud, mugul tuleks mullast välja võtta ja hoida, siis noh, 25 kraadise temperatuuri juures. Rääkis Urmas Laansoo Tallinna botaanikaaiast.
