Aiatark. Tere kõigile aiahuvilistele. Vanarahvatarkus ütleb, et kui mardi- ja kadripäeva vahele jääb täiskuu faas, nagu meil tänavu just on siis tuleb karmi pakasega talv. Mardipäev oli seekord leebe. Kuidas niisugune soe ja sombune hilissügisaedadele mõjub? Aiatark Jüri annist. No praegu on veel aias tore ringi käia ja vaadata, et millised taimed veel silmarõõmu pakuvad ja millised, võib-olla on juba raagus ja valmistuvad nagu talve vastu, sama ringkäiguga võiks siis ka üle vaadata need taimed, mida peaksime siis hakkama katma. Ilmad külmemaks lähevad, sest praegu on ikka veel kata varases tõestanud väga soe ja see mõjuks taimedele halvasti, kui ma nad nüüd kuidagi või väga kinni katame ja nad jäävad suisa homoks sisse ja juhtub nendega palju halba, aga erilist tähelepanu siis tulekski pöörata nendele taimedele, mis siis võiksid karmil talvel kannatada saada. Hakatuseks vaatame üle need, mis peaks lausa ära piimaaiast, võib-olla mingisse hoiupaika, kas siis keldrisse, verandale kasvu hoonesse, siin võiks näitena nimetada siis näiteks jaapani pahtraid kämmal vahtraid jaapani kirsse niinimetatud samamoodi ei kannata väljas olemist ikkagi ka hortensiad, need laialehelised, need hästi suurte kenade õitega. Nemad talvituvad paremini ikkagi keldrisse viiduna. Ja eks neid ole ju veel selliseid taimi, mida võib-olla kõik ei jõuagi siin üles lugeda. Aga on ka terve rida puid, põõsaid, mis on piiriliselt niimoodi külmaõrnad ja leebema talvega saavad nad edukalt hakkama, aga tõsisema talve puhul vajaksid jällegi katet. Ja siis me peaksime olema valmis neid katma, kui on näha, temperatuur langeb või siis juba eelnevalt Need vähemalt multsimagi, et hoida siis nende juurekava külmumast. Ja siis, kui ka siis oksad talvega külmuvad sistandikega uinovatest, pungadest, mis on jäänud lume alla, taastuvad sellisteks võiks siis nimetada siin näitena ube, põõsaid, luud, põõsaid, õise nõelad, tegutsejad, forsüütia sageli ei õitse nendele okstele enam, mis on jäänud lumest peale poole on saanud kõvemat külma. Samamoodi ajaksid tähelepanuga Veigelad, võib olla ka see täidisõieline mandlipuu kolme hõlmaline mandlipuu, ametliku nimetusega verev sõstar, kuulub siia alla ka tuhkpuude madalakasvulised liigid pinnaga, et tead nii et neid on veel teisigi. Ja neid me saame aidata, kui õigel ajal tugevamate külmade saabudes asetame neile ümber, siis kuuseoksi või siis soojustus kanga, mis siis aitab mõlemal juhul lund sinna ümber koguda, võime veel ka lisaks labidaga loopida kaugemad lund neile peale ja niimoodi saame neid aidata. Muidugi multsimine tuleb neile igal juhul kasuks, nagu ma juba ütlesin. Samuti tuleb tähelepanu pöörata veel igihaljaste lehtedega puudele-põõsastele nimetame siin näitena kurdlehist lodjapuud harilikku puuks, puud, hiilekseid, läik lehinema, hoonia, loorberkirsipuud, küübitsad ühisköögis, kobar, küübits. Nendel võib-olla ei olegi kõige suuremaks probleemiks külmataluvus või külma kartlikus, nendel pigem on ohuks kevadine päikesepõletus, see tähendab siis seda, et juured on ikka veel külmunud maapinnas, kevadel aga päike juba soojendab ja eemaldab nende lehtedest aurumise läbi Sisvee ja taim ei saa juurte kaudu kätte ja nende puhul on sageli selline tõsisem katmine, isegi nagu halb, et kui see kate samal ajal ei ole nii hea, et maapind ei külmuks ja ta külmub ikkagi nii-öelda nende ümbruses siis kevadel kasemaapind enam ei sula lahti, kui see kate on piisavalt, et niisugune, mis ei lase päikese kiirtel tungida maapinnale, seda soojendada. Nii et nende puhul on isegi kohati vajalik selline katteta kaitseks valguse eest päikesekiirte eest. Neid igihaljad lehti nii-öelda selle põõsa võra, aga samal ajal võimaldaks siiski päikese kiirtel soojendada ümbritsevat maapinda, seda sulatada. Nende kate peab olema natuke teistsugune kui mõnel teisel puhul. Põõsal. Vaatame üle ka igihaljad okaspuud, seal tuleks tähelepanu pöörata alati selle murelapsele ebagrepressidele. Kalifornia ebakübressid ja tömbi okkalised ebagi pressid on muidugi väga ilusad, seal on tõesti silmi, köitvaid sorte palju. Aga nad on kõik, paraku külmaõrnade nõuavad katmist. Samal ajal mägi-ebaküpressi. Nende tuntud sordid nimetame siin pule Vardi, Filipherat, virifer, aurajad, Blumoosab osauraja. Nemad jälle niisugust katet nagu ei vaja, nad on küllaltki külmakindlad. Ja siin tulebki kohe selle sügisese ringkäigu ajal endale selgeks teha, millise ebaküpressisortidega on tegemist, et siis mitte. Kata nüüd mägi-ebaküpressi asjatult tugevalt ja samal ajal jäta nüüd katmata Ta on California või tõendi Hokkalisi ebaküpressi kadakatest, tavalise kadaka sordid ja rida muid kadakaid, seal sabina, kadaka sordid, hiina kadaka sordid. Ta on küllalt külmakindlad ja, ja ka päikesepõletuse vastu võib olla suhteliselt tundetud. Ja neid nii tõsisemalt kata. Vast ei ole vaja aga näiteks kirju kadaka sort staar siiski vähemalt meie kogemuste põhjal vajaks katmist, sest ta kipub ikkagi saama põletada. Sellele tuleb tähelepanu pöörata, on kanada kuuse sort koonika see tuntud kooniline kuusk, mida aedades on palju ja mis kevadeti ikkagi saab rängalt sageli kannatada. Teda tuleks nüüd varjutada igal juhul, sest muidu võib kahju olla suur. Samal ajal kanada kuuse sinise okkalised sordid Sanders Blue vander meil nagu ei ole nii palju kevadeti pihta saanud. Aga igaks juhuks, kuna nad on ikkagi väga ilusad, ka neile võiks harjutuskanga ümber kerida. Veel tuleks tähelepanu pöörata ka kanarbiku teleErikatele ikkagi ka endale võis kuuseoksad peale panna, nemad kardavad ka kevadist päikest. Siis on nende kevadine õitsemine palju ilusam Eerikate puhul ja nad ei saa kannatada. Enne kui me läheme täpsemate nõuannete juurde, kuidas üksikuid puid või ronitaimi talveks katta tulen tagasi selle soovituse juurde, et mõned puud-põõsad, mis on külmaõrnad, tuleks välja kaevata ja keldrisse verandale või kasvuhoonesse varju alla viia. Kas te peate silmas niisugusi tingimusi, kus temperatuur ei lange alla null kraadi? Ma arvan, et ta võib isegi langeda, lühiajaliselt, enamasti nende puhul ei ole ka, seal võib olla miinus viis kraadi veel mingiks probleemiks, aga probleem on nendega siis, kui temperatuur langeb ikka juba alla, ütleme, miinus 15 kraadi ja nii edasi, ma eeldan, et selles hoiukohas, olgu see siis kelder või ütleme, külm garaaz, mis ühte seina pidi on elumaja küljes, kus talvel elatakse seal ikkagi temperatuur ei lange nii madalale ja kui ta kipub siis langema, ütleme seal garaazis kõvade külmade korral, ehk siis seda saab ju siis natukene kasvõi elektriradiaator iga järele aidata, see temperatuur ei langeks mitte liiga madalale. Aga kas võinud lasta seal täiesti läbi kuivada või peaks siiski kastma? Peaks ikka nagu kastma, minu kogemus näitab, et parajalt niiske muld on nagu parem, see läbinisti kuiv vast ei ole nii. Ja läheme nüüd selle juurde, kuidas siis konkreetsemalt mõnda hästi armastaga külmaõrna soolopuud kaitsta. On mitmeid esmapilgul võib-olla natukene pentsikuid võtteid, aga nad on väga tõhusad, et Meil on ikkagi mingi väga õrnavõitu soolapuu, aga samal ajal väga ilus ja see on küllalt juba pikakasvuline, noh ütleme vähemalt inimese pikkune, et seal ei saa mingite oksa kohikutega enam abi anda. Siis võib ju teha kasvõi sellisel moel, et Ta üks metallvaat, millel lõigata ära siis põhi ja võta pealt ära, kaan jääb niisugune toru lihtsalt siis nagu panna see sellele kaitsta taimele, ümber ja täita siis kasvõi saepuruga saepuru peab olema kuiv. Ta ei hakkaks seal hallitama. Või siis ka hästi kuivade lehtedega või siis mingite vahtplastikust krõbuskitega, mida õrnade elektrooniliste seadmete pakkimisel näiteks kasutatakse sagedasti. Ja kui siis kõige lõpuks panna talle kaan peale, et tihtipeale ei 100, siis on see üsna soojalt, et meil seda ei Moitud talvel. Ainult peab jälgima, et sellise hoidmisviisi puhul hiired ei teeks seal kahjusest hiirtele, samuti meeldib selline kuiv ja soe olemine. Samamoodi võib sellise ümbrise, mida siis täita mingi soojustusmaterjaliga, tekitada ka näiteks kas või vanadest autokummidest, mis üksteise peale virna astutakse siis nii kõrgeks Fernaks, et see taim sinna parasjagu sisse mahub. Ja samamoodi siis täita soojustusmaterjaliga need õrnad taimed, mis on vastu maja seina, järelikult siis enamasti ronitaimed, kasvõi seal roniroosid viinapuud jaapani kuslapuu Aureoreetikulaata, väga ilus, armas Anija ja võib-olla veel mõned teised nende katmine võiks toimuda siis selliselt. Asetame kanga niimoodi, et see kaitstav taime jääb siis seina, aga on ka vahele siis kui me selles majas või hoones Talvet elame siis ikkagi see seinapind on natukene soojem ja see taim, mis jääb siis ühelt poolt seinaga kaistuks, teiselt poolt selle asetatud soojusriidega nagu kaistuks siis seal vahel see temperatuur on kõrgem kindlasti kui päris väljas tuule käes. Ja kui temperatuur väga madalaks läheb, siis me võime ju seda kangatagust soojendada, kasvõi elektripirniga, mis seal sees põleb. Kas kõik kuslapuud vajavad talvekaitset? Ei, mitte kõik vähendu kuslapuu ja lõhnav kuslapuu, üsna külmakindlad, aga see jaapani kuslapuu, mida ma nimetasin hästi kollase, kirjuta lehtedega, toon tõesti külmaõrn. Püsililled, või ka kaheaastased lilled on tavaliselt enamasti niisugused, millele lihtsalt panen midagi katteks peale. Aga teie ütlete, et on ka niisuguseid, kellele meeldiks talvel olla mullast välja kaevatud ja kuskile varju alla viidud. No kindlasti, sest on rida väga toredaid püsililli, mis ikkagi meie talve üle ei ela, ega kaetuna mitte. Nimetame siin siis krüsanteeme Nifoffiaid, tääkliiliat ehk jõukat, kannasid kroon, Ülane, begooniat, daaliad, ehkki orjanid, gladioolid. No näete, nimekiri sai pikk, aga kõik nad on ju väga ilusad püsikud. Vot nendega ikka ei saa muud moodi seda talve kuidagi mööda saadetud, kui peame nad välja kaevama, panema keldrisse või siis kusagile kuiva kohta hoiule. Niiskuse osa nendest on nüüd ja nad enamasti tikuvad ikkagi ka külmaõrnad olema, need, keda peame välja kaevama, nii et on nii pidi ja naapidi mõlemat pidi. Aga nüüd sellised püsililled, mis siis on nüüd ainult niiskus õrnad, aga külmaõrnad ei ole. Vaat nendele aitab siis peale panna üks katus tuleks juba siis varakult sügisel panna, et vot just praegused need vihmad, need ei leotakse asja eest teist taga. Selliste taimede hulka kuuluvad paljud mägedest pärit püsikud, aga ka Rohtlatest võisteppidest pärinevad pisikud. Nimetame siin näidisena siis rohtalyylijatere moorust või siis ka kipslilli, kes ei taha talvist niiskust. Samamoodi on niiskustundlikud talvel ka ebamagunad ehk Mecanopsised. Teate, need ilusad helesiniste õitega moonid nagu rahvas neid kutsub. Ja veel mitmeid teisi meil nagu üllatavalt näiteks isegi ka keisrikroon hoone, siis tuntud tüvilill hästi suurte ja toredate, rippuvate kollaste oranžide õitega. Meil on aed ikkagi sedavõrd niiske, mullaga, et mitte kuidagi ei õnnestu nende kasvatamine hästi kõikide nõndanimetatud niiskus, õrnade taimede puhul muidugi oleks istutuskoha valikul sellele vaja tähelepanu pöörata ja need võiks istutada siis nõlvakute peale või vähemalt selliste kõrgemate kohtade peale, kui need aias on olemas või tekitada neile siis niinimetatud kõrgpeenraid. Juba see aitab neil natukene talvituda, aga katus on neile igal juhul vajalik. Selle võib siis teha kas eterniitplaadist või plekitahvlist või isegi Ruberoidist, millest iganes materjalist pead. Ainult et see võiks olla maapinnast pisut kõrgemal, kasvõi siis nurkade all asetada mingid kivid või puutükid või midagi, sest ta ei tohi seal, et katusealusest nii-öelda hauduma minna. Ta ei tohi ummuksisse jääda, tuul peab ikka läbi käima, et ei tekiks hallituse ohtu. Ja siis on olemas püsililled, keda te liigitate igihaljast, eks. Jah, ka need on väga toredaid, olgu siin öeldud siis Arkjazazarell aed, merikann, igihaljas kevadik, varreta, emajuur, Reneramonda, väljanesine, Leeglil nõelalehine floks, vana nimega mägisibulad, mitmed liivateed, toredad taimed, kõik jäävad hätta jälle selle kevadise päikesepõletusega sageli. Ja nendele aitab väga hästi, kui asetame peale mõned kuuseoksad või siis jällegi varjutuskangast, kui te panete kas või kõrvuti nii et ühele padjandile panete selle oksakese peale või varjutuskanga teisele jätate panemata, siis kevadel näete ise, kui hästi see on mõjunud, selline katmine tundub küll väga lihtne ja kuidagi, et ei tohiks nagu midagi aidata, aga tegelikult aitab taime väga. Jüri annist rääkis talvekatet ootavatest taimedest. Head nõu saavad aia sõbrad ka veebilehelt www punkt aiendus punkt e.
