Aiatark. Tere kõigile aiahuvilistele. Viimaste päevade miinuskraadidest aimub talvekülma ja on viimane hetk aias kasvavaid kääbuspuid talve vastu kaitsta. Andres Vaasa, Räpina aianduskoolist soovitab okaspuude kääbusvormidel eriti elupuude ja ebakübresside kera vormidel oksad kinni siduda, et raske lumi neid vormist välja ei suruks. Ja veel soovitab ta okaspuid seenhaiguste vastu pritsida. Näiteks kadakatel on leitud viis seenhaigust, mis tekitavad neid pruune oksi, mida me kevadel võime kadakatel üsna tihti näha. Need on siis rohelisel taustal ilusti nähtavad üksikud pruunid oksad nende okste peas võid näha rooste, pustuleid ja seeneliste kogumit olenevalt seen kahjustajast. Selle vältimiseks olen siis kasutada tänud mitmesuguseid seenhaiguste tõrjeks mõeldud preparaate, näiteks Tattood. Kui kellelgi on veel kuskil järele jäänud, oli, siis seda võib kasutada, kuid eelistada tuleks süsteemseid, aparaate, mis läheksid taime sisse, kui meil on natuke suurem okaspuupritsimine, kontaktse mürgiga c kogu see taim oleks nagu märg, see nõuab liiga palju. Esiteks seda mürki, et see süsteem toimib seal taime sees ja on siiski efektiivsem. Vastasel juhul, kui me kasutame kontaktsed mürki, siis siis läheb meil seda üsna suures koguses. Kui heitlehised lehtpuud langetavad oma lehed igat sügisel, siis okaspuudel okkad varisevad, oleneb siis liigist kolme, nelja aasta tagant või näiteks tulgudel ka üle seitsme aasta vanused okkad on puul veel aga näiteks elupuudel nüüd aastal 2001 diagnoositi siis esmakordselt Eestis haigustekitaja, mida nimetati siin esmakordselt elupude tõveks. See siis varistab kogu selle elupuu, seesmised nii-öelda soomuse tukad maha alles ainult see roheline osa, ehk selle aasta juurdekasv kogu see vanem osa põhimõtteliselt siis variseb ära, kolletub sellel kollasel varisel, siis on näha seenevustega kogumikke ning algusel esmapilgul vaadates võib-olla tundub, et tegemist on mingi happe pitsmega, mis sinna peale lastud, sest seal on siukesed, tumedad põletatud plekid nagu oleks söövitatud sisse ja see augupõhi on ka niisugune hall. Aga tegemist on tegelikult seeni osta kogumikega, sealt on nüüd seeni on lahkunud ja siis ta jätab sellise augukesi sinna sellele varisele peale, et kui sellised tumedad täpid või augukesed on selle peal, siis on tegemist haigusega ning selle poetamiseks sealt puu seest on siis kõige otstarbekam see, et kui teil see puu ei ole just väga suur, siis saab raputamisega seda maha, aga ütleme nendelt kääbuspuudelt näiteks elupuukera sordid või mägi-ebaküpressi, kera sordid või kuusega, kera vormid, igasugused nendes varise puhastamiseks, mina isiklikult kõige otstarbekamaks pidanud kummikindaid. Kui sügisel juba on, siis võib selle kummikinda alla panna siis kas õhema villase kinda või puuvillase kinda, siis tõmmata need kummikindad kätte ja lihtsalt näppudega pudistada see materjal, mis on nüüd kollane, variseb selle puu seest välja ja soovitatav siis selle alumise osa. Kui ta nüüd on seal puu alla jõudnud, siis ka puhtaks kraapida, kas siis pehmema luua või harjaga, kui meil muidugi on tegemist koore multsiga peenra ka siis natuke hakkama, aga kui meil noh, me võime ju panna sinna alla ka mingi kile või kui meil on mingi haigustekitaja, aga näiteks elupuu, siis on muidugi soovitad, et need paneme siis ümbert puu kas riide või mingile tüki ja siis me raputame selle varise sinna selle kiletüki peale, et me saaksime sellepärast võimalikult hästi kätte. Nii et kui teil on aias mõned üksikud puud, siis tasuks kindlasti alati ettevõtte, eriti oluliseks tuleks seda pidada just mägi-ebaküpressi puhul, ka mitte ainult elupuude puhul, jaga teistelegi kääbussortide puhul, sest iseenesest see varis, mis jääb nüüd sinna tihedate okste vahele, seda muidugi akumuleerub kogu aeg või koguneb siin, siis ta kipub tegema sellist asja, ka ta vahest on seda varist nende okste vahel nii palju, et ta surub selle puuvormist välja, need üksikud oksad selle varise tõttu, mis sinna kahe oksa vahele nüüd lähevad, see natuke muudab kuju, et elupuudel, mida ei ole nüüd seest puhastatud, siis kahtlemata võib tekkida, tahavad mõni oks hakkab kuskilt kiiva keerama või välja sopistuma, et siis tuleb alati ikka vaadata seest ka, et mis selle põhjustab. Ja kui me ei puhastada seest, siis talveliiks kinni ka ei seo, siis me saamegi põhimõtteliselt sellised korrapärase kujuga sordid endale aeda, et ilu põhimõtteliselt nõuab palju ohvreid, et kui me tahame saada sellist ideaalse kujuga ja sorti, siis selle saamiseks tuleb ikkagi vaeva ka näha, et alati ei saa loota sellele, et ta meil ise kasvab. Aga kui nüüd on juhtunud see, et ei ole kinni seotud näiteks mõni oks on välja vaalunud sellest puust siis üks võimalus on see, et kevadel tuleb lihtsalt sinna siis kinni siduda sinna puu keskele, eks ole nööriga kinni siduda, kuid see on jälle selline kurb kogemus, et tavaliselt läheb see kinni seotud oks meelest ära ja siis ei seote teda lahti ja siis sineer tavaliselt suunib sisse, et see tuleb siis hästi, las olla, et seda meeles pidada. Ja teine võimalus on muidugi see, et kui nüüd annab, siis võib sellega täiesti välja lõigata, sest üldjoontes kui ta on juba sellest üldisest vormist välja voolutud, siis ei tule ta enam sinna tagasi. Praeguses haljastuses soovitatakse väga palju väikeseid okaspuid osta just potis või mingis nõus või müüakse nad koos suuremat dekoratiivfaasiga või kui tellida haljastus ümber maja, siis tullakse lihtsalt ja pannakse sulle niisuguses dekoratiivfaasis okaspuu mingi kera vorm, mingi väike roomav okaspuu. Mida nüüd talve eil sellega teha, kas mulda istutada või kasvukohale istutada, on juba hilja. No istutamiseks on kindlasti hilja. Kui teil on näiteks selline varjualune või külmem kelder või, või ütleme siis selline abiruum, kuhu saab selle puu sisse tõsta, siis tuleks ta sisse tõsta põhimõtteliselt, et vältida seda käredat külma, mis võib tulla. Kui nüüd aias talveperioodil väga palju ei käida ja kui on võimalus, siis võib selle poti koos, kui, kui see just väga suur ei ole, siis ta võib kuskile aianurka siis ka mulle tagasi vaata koos potiga pealt, siis multsida koorepuruga. Ja väga oluline on see, et talveks pott oleks hästi niiske. Nii et kindlasti enne kaevamist tuleks kasta. Ja kõige olulisem ongi just selle konteinertaime juures see, et konteineri tohiks talvel ikkagi läbi külmuda. Et kui sa nüüd külmub läbi täielikult, siis okaspuu kahjuks kevadet ei näe. Rääkis Räpina aianduskooli õppejõud, okaspuude kollektsionäär Andres Vaasa. Ehkki võiks arvata, et aiandusaasta saab novembris läbi, on kuulajat saatnud terve hulga küsimusi puuviljanduse agronoomi. Väino Eskla käest on küsitud, millal oleks õige aeg vanad vaarikavarred maha lõigata, kas sügisel või jätta see töö kevadeks, nagu nüüd uuemal ajal soovitatakse. Jah, see on tõsises soovitatakse nii ja naa, aga selle küsimuse üle on vaielnud ja vaidlevad ka praegu veel asjatundjad on nii plussid kui miinused mõlemal pool. Kui liiga vara ära võtta, esiteks on vaarikavartest liikuma Ta juurtesse veel toitained osa. Kui see jätta hiljemaks sisemine toitained liikunud ja orika juurestikus on järgmise aasta taimekasvuks toitained piisavalt olemas. Samas kui Ta liiga pikalt lõikamata ja isegi kevadeks lõikamistöö, siis vaarikaõigused eelkõige vaarikavarrepõletik, mis on üle Eesti paljudes aedades. See levib edasi. Selle seisukohast oleks parem lõigata sügisel varakult ära, aga toitainete seisukohast sammas jälle võimalikult hilja või jätta hoopiski kevadeks töö. Et see on täiesti aiapidaja enda volida. Kui tal on vaarikaistandiku terve haigusi pole, siis võivad need vurrid võimalikult kaua olla. Ja teiseks, kui on väga lumerikas talv ja kui on selliseid sula ja külma poeldumised ja jääkoorik tekib Ortele, siis ford kuulduvad vastu maad. Ja selles mõttes on ka paremad, kui on vanemad orjad juures natuke puistavad, aitavad. Kumba valiku teie olete teinud oma aias? Aga mina olen üldiselt lõiganud sügisel varred kõik ära, nii palju kui võimalik, ikkagi. Ja siis on üks mure seed, kodused õunad närtsivad talve jooksul ära. Kas see tuleb sellest, et õunad on puu otsast liiga varakult ära võetud, teele lastud, täis küpseda? Ja see on üks põhjus, miks nad võivad närtsida. Teiseks on säilitusolud ka kindlasti määravad. Säilitusoludeks loetakse sõltuvalt sordist null kuni pluss neli kraadi. Õhuniiskus peaks olema 85 kuni 95 protsendi ringis, nii et kui õhuniiskus on märksa madalam, õhk on kuivem, sisu närtsivad kiiremini ja teiseks, kui see temperatuur juba seal keldris võib viis, kuus, seitse kraadi olla, siis see kindlasti soosib veel seda kiiremat nõrtsimist. Miks Velnertsivad on üheks põhjuseks kärntõbi, kui teil on kärntõbe peol, siis kindlasti soodustab vürtsimis protsessiga. Siis on esitanud küsimuse keegi aednik, kellel on kaheaastased maasikataimed ja ta on need talve saabudes katnud kuuseokstega aga temale oleks lihtsam variant. Kata maasikad maha, langenud lehtedega, kas sellele on mingeid vastuväiteid? Üldjuhul maasikaid ei peaks katma, kui on normaalsed talved, kui lumi tuleb piisavalt vara ja ei ole seda pärast külma, nagu siin tähendab viimastel aastatel ei ole olnud, aga enne seda oli oktoobris-novembris maa oli paljas, õhutemperatuur langeb sisemaal isegi 15 20 kraadini. Et see on maasika juukse liig mis liig. Muidugi sel juhul peaks olema kindlasti kate peol ja kust selline temperatuur püsib? Mitu päeva, siis on oht temaasiku, südamikupung saab kahjustada järgmisel kevadel üldse mitte midagi välja tulla või siis see taimed pikaks ajaks põdema. Aga nüüd, millega katta sel juhul, kui on käepärast sellise suurema külma eel või võetult külma alguses võta kuuseoksad, siis see oleks väga hea kate, mis peale panna ja kui lund kasvõi natukenegi ümberringi on, siis kuhjata ja loopida seda vähestki lund sinna kuuseokste vahele ja see on väga jagate puulehed, kui nad on kuivad, vot siis nad on ka jaga, aga samas kui see õhutemperatuur ja niiskus meil vahelduvad, siis lehed muutuvad märjaks ja nad hoopiski kahjulikud taimedele. Lumi sulab vahepeal talve jooksul mitmeid kordi juhtu võib siin neli-viis korda sulada, nii et sel juhul lehed on hoopiski Holforient. Kuuseuksed on parim variant. Mitmed inimesed on kuulnud meie ilmaennustajate lubadust, et tuleb lumevaene ja külm talv, kuidas viljapuid paremini kaitsta. Küsitud on just loomide ja pirnipuudega. Õunapuudega ei ole probleem nii väga suur ainult kui arvestada, et viimastel aastatel on üha rohkem hakanud kääbuspuu, tehke nõrgakasvulise laulusel puud levima, siis nende juurestik on üsna pinnapealne. Täiesti lumeta talv on ja ka 15 kraadi külma, siis pinnapealne juurestik kahjustada saada. Sel juhul peakski arvestama sarnaselt maasikatega mingi õhuline kate, võimalus peaks olema ja vähemalt juurestikupiirkond ümber peaks saama siis sellega kaetud kas siis lehtedega või mõne muu kuivema. Õhulise materjale oli ka Camultsida võib ka muidugi rohuga juba varakult. Sel juhul see kiht kaitseb ka juurestikku mingil määral. Kui nüüd võtta ruumid ja kirsid, siis neid on soovitatav juba algusest peale hakata kujundama põõsas puudena. Nende oksad hakkavad tekkima madalalt ja kui nüüd mingil määralgi lumekatet või ka muud katet peale konna, siis oksad jäävad selle kate olla ja lumest või sellest kattest väljaulatuv osa saab küll kahjustada, kuid sinna katte alla jääv osa jääb alles ja sealt, et siis kosuvad järgmisel aastal juba uued võrsed välja. Aga tüve mähkida millegagi? Noorte puude puhul see tüve nähtimine on eel keegi muidugi näriliste pärast jänesed, kes aga armastavad nurka viljapuukoort. Aga samas on ta siis selle suure külmaga, kui on 20 25 kraadi, selle vastu aitab tüve mähkimine ja kevadel juba veebruarikuust alates, kui on suured ööpäevased temperatuuri kõikumised, päike siis veekaitses ja aitab ka kindlasti päikesepõletuse vastu. Tüve ümber on praegu saada talveluure igasuguseid. Kas või vanu katel uuritükke, mida enam mujal ei kasuta neid mina ise proovinud mähkida ja neid aitavad. Ehkki seda külma ei ole nii väga palju olnud ja see aitab ühtlasi näriliste vastu. Kuna ta Eleon siis toideti ühtlasi ka kevadise päikese vastu. Tänases saates said sõna Aia targad, Andres Vaasa ja Väino Eskla. Tuleval pühapäeval samal ajal vastame jällegi teie küsimustele kuulmiseni.
