Aiatark. Tere, Aia, targad Jüri annist ja Väinoskla jätkavad teie küsimustele vastamist sealt, kus eelmise pühapäeva hommikul pooleli jäi. Õige mitu päringut on tulnud vesirooside ja hundinuia de aiatiigis talvitumise kohta. Kui vesiroosid on külmade saabudes veest välja tõstetud ja keldrisse varjule viidud kas neid tuleks siis talv läbi kasta? Hundinuia vesiroos on mõlemad ühtemoodi tuleks hoida. Nendega on niimoodi, et kui on ikka karta, et see väike v kogukene on nii madal, et ta külmub põhjani siis et seal üle talve hoida, ei saa ilma mingisuguseid abinõusid tarvitusele võtmata. Ja ongi siis see võimalus, et me võtame selle hundinuia või siis Roosi sealt väiksest basseinikesest välja ja paneme ta keldrisse hoiule. Ja nüüd on siis kaks võimalust, kas me siis pidevalt Lasnamäe, nii et nad oleksid püsivalt niisked, mõlemad lausa märjad või siis on ikkagi kavalam, ilmselt panna nüüd see välja võetud anum nende taimedega teise suuremasse anumasse ja valada see siis vett täis, nii et hundinui või, või roos talvitub siis seal keldris, nii nagu väikeses basseenikeses veega kaetuna nii-öelda siis ei pea me enam käima enam kontrollimas, et ega ta nüüd liiga kuiv ei ole või midagi ei juhtu, sest kelder on jahe ja niiske, vesi ei aurustas all ülemäära kiiresti, et isegi nagu ei ole vaja seal vett väga lisada talve jooksul. Teine võimalus on muidugi püüda siis soojustada seda olemasolevat väikest basseinikest. Seda võime nii teha, et asetame mõned lauajupid üle v kogukese tõmbame selle veekogu ülekilega või mõne muu kangasmaterjaliga ja asetama sellele kihi kokku riisutud puulehti või mis iganes muud soojustusmaterjali. Ja mõte on siis selles, et selliselt soojustatunase väike v kogukuine ei külmu enam põhjani ja parimal juhul ta praktiliselt ei külmuga üldse. Vesi jääb vabaks jääst ja kõik veetaimed talvituvad seal vägagi hästi. Mis juhtub, kui keldris langeb temperatuur alla nulli, kas vesi või peatuda ja mis sellest vesi roosist ja hundinuia siis saab? Ma arvan, et kui see on ainult seal võib olla miinus üks kraadi või siis tekib sinna võib-olla niisugune pisikene jää kirmekene selle hoiunõu pinnale, siis ei juhtu midagi halba. Aga kui nüüd Ta langeb püsivalt seal juba tõsisematesse miinuskraadides, siis vast ei ole see hea. Küsitakse veel hundinuia hingeelu kohta, et hundinui jättis tiigi lombis mitu aastat õitsemist vahele ja kui otsustasime selle lompi täis ajada, siis hundi no ei hakka üle mitme aasta jälle õitsema, nüüd küsitakse, et kuidas ja millal oleks kõige õigem aeg teda kraavi kaldale ümber istutada. Hundinuia on samuti ikkagi selline veetaim, mis kuivas, nagu ei taha hakkama saada, ta peab olema ikka püsivalt väga vesises keskkonnas. Nii et kui seal on selles vees see kogus, kus ta kasvab, on veepinna suur kõikumine, et kuivemal ajal kipub see väike v kogukene meil peaaegu et ära kuivama ja vihmadega jällegi hakkab üle ära ajama. Et siis on sellisel taimel nagu hundinui seal üsna raske hakkama saada just selle kuivaperioodiga ja siis tuleks kas siis täiendavalt vett lisada või kuidagi jälgida, et ta ülemäära ära ei kuiva, see mõjub talle hukutavad natuke sügama omale vetejäämine vast nii halb ei ole. Nii et sellega ta saaks nagu hakkama ja vot siis tulenevalt ongi, et see ümberistutamine peaks siis toimuma suhteliselt kiiresti, nii et ta vahepeal ei jõuaks ära kuivada. Siis küsitakse veel, et kas vahtralehti võid sügisel otse maa sisse kaevata või peaks neid eelnevalt ikkagi Nompostima. On avaldatud arvamust. Isegi tammelehti võib maasse kaevata, kui nad on puu otsast maha langenud, aga teised jälle ütlevad, et need ei kõdune ja teevad mulla happeliseks. Kirjutaja veel lisab, et sõnnikut ei ole tema kodukandis saada, aga muld on raske. Savine ja happeline. Siinkohal võiks ikkagi loodusest natukene õpetust võtta, et puude otsast lehed langevad, jäävad maapinnale, seal nad kõdunevad ja järgmisel aastal tuleb jälle uued lehed peale ja, ja niimoodi moodustubki siis viljakas huumuskiht. Miks siis sellest peaks midagi halba olema, kui me siis lehed ise maasse? Me peame, see muudab kahtlemata Mulla viljakamaks, orgaaniliste ainete rikkamaks õhulisemaks. See, et nüüd seal osa lehti kõduneb aeglasemalt ja teised jälle kiiremini. Aga mis siis sellest ikka on, eks neil ole seal aega ju koduneda. Ja kui nad nüüd hakkavad, tahad mõjutama, siis seda muidugi tuleks jälgida, selle ka saaks siis niimoodi toimetada, et tuleks lasta teha aeg-ajalt ikkagi mulle analüüse ja kui on siis analüüsi tulemustest näha, et meie mulla happesus kaldub ükskõik kummale poole liialt siis tuleb vastavad meetmed võtta, läheb happelise poole siis Lopjame, paneme puutuhka ja saame kriiti ja saame niimoodi jälle ta tagasi õigesse piiridesse. Aga, aga võib ka juhtuda niimoodi, et ta ongi meil see muld natukene liiga aluseline. Seda võib juhtuda siis, kui on juba pikalt käigus olnud aed ja siin on ikkagi raputatud pliidi alt ahju alt kus iganes vabanevat tuhka ja võib-olla, et ongi hea, kui me siis natukene Taappelisemaksame muuta nendesamade lehtede maasse kaevamisega. Järgmisel küsijal on suur aed, kus tekib palju looduslikke jääke, aga kuna kompostihunnikud ei ole just eriti kenad silmale, siis küsi ja tahaks teada nippe, kuidas aiajääke saaks kiiremini taas käiku viia. Siin on ikka ainult üks hea nõu pakkuda, et tuleks kasutada kompostreid. Sealjuures on kiiremini töötavad ja need jääke lagundavad sellised kompostimisanumad, mis on siis soojustatud, see tähendab, seda, nendes jääb ka talvisel ajal komposti temperatuur piisavalt kõrgeks. Lagunemisprotsessid jätkuksid ka ise saab selliseid kompostimiskohti valmistada, selleks võime ju kasvõi teha puidust seentega anuma ja soojustada see näiteks siis penoplasti klaasvillaga ja see anum siis peab olema topelt seintega. Teise tingimusena tuleb jälgida, et see komposteeru materjal oleks püsivalt ühtlaselt niiske. Sageli need kaanega anumat tikuvad võib-olla liialt läbi kuivama või kui nad on siis pealt kaetud umbrohtude vastu lihtsalt rõngaga võivad siis ka vihmaveed ei tungi võib-olla sellest kangast läbivaid nõrguvad kahele poole. Nii et kompostihunnikute kastmine on täiesti vajalik tegevus. Heades aianduspoodides on müügil posteerimist, kiirendavaid preparaate. Ka nende kasutamine on muidugi vajalik, kui tahame, et meie materjal kiiresti-kiiresti komposteeruks. Ja siis on küsitud selle kohta, et katusepõhjapoolne külg on Sammeldunud. Küsimus on täpsemalt, et millega pritsida, sest kahesel katuseserval peenras on kasvamas rododendronid ja kanarbikud. Kahtlemata on üheks heaks ja väga süütuks vahendiks katuse pesemine survepesuriga suure surve all katusematerjalile juhitud veejuga eemaldate üsna tõhusalt, seal olevat samblad ja samblikud ja ei tekita mingit kahju siis seal räästa all olevatele taimedele. Aga kui asi on ikka juba väga käest ära ja, ja on näha, et see ei aita või on ajutine tulemus siis võib kasutada ka muid vahendeid. Üheks võimalikuks võtteks on samblapritsimine rauapreparaadid raudsulfaadi lahusega, siis aga raudsulfaat, et on selline preparaat, mis jätab endast järele sellise roostepruuni sademe lõpuks ja ei ole kuigi nägus, võib-olla selleks tööks. Kindlasti sobiks kasutada ka sellist preparaati nagu muru Lätis samblanäks. Seal on küll naljakas, et hakata nüüd väetisega katust pesema. Selles preparaadid sisalduvad glükoolid toimivad samblale, niisiis murus, kui ka katusel ja sambla näksiga võiks siis katuse üle pritsida lasta, siis mõned päevad olla, kuni see preparaat nagu toimib ja ilmselt siis tuleks iga saanud või pihta saanud jumal kas siis maha pühkida või siis taaskord survepesuriga maha pesta. Muidugi peaks siis ka aitama katuse lupjamine, aga hobi on valge ja rikub muidugi rodosid strododon, happelembesed, taimed ja samamoodi kanarbikud. Nii et sellisel juhul tuleks need eelnevalt kindlasti kinni katta. Sambla näksi puhul on Nende rodode kanapuuraukude kinnikatmine ilmselt hea valik selles mõttes, et selle muruväetise happesus on. Ta on nii-öelda aluseline ja, ja see ei meeldi odadele kanarbiku talle. Nii et alati, kui te töötate seal katusel, kõige muuga, kui, kui nüüd see survepesur puhta veega, siis oleks ikkagi mõistlik seal räästa all olevad taimed igaks juhuks kinni katta, sest mine tea. Parem karta, kui kahetseda. Kas on mingi õhutemperatuur, mille puhul kõiki neid samblatõrje ettevõtmisi oleks parem läbi viia? Jah, tavaliselt on nii, et kemikaalid töötavad paremini, kui on ikkagi parasjagu plusstemperatuurid ja võib-olla et ka ütleme seal üle, pluss viie, isegi üle, pluss 10 siis nad on tõhusamad ja mõjuvad kiiremini, nii et nüüd juba niisugusel hilissügisesel ajal või siis päriselt talvel ei maksa nüüd nende kemikaalidega katusele minna. Pealegi on ohtliku siis vedelikud, hakkavad seal külmuma ja moodustavad sinna nii-öelda jääkirme, te võite katuselt lihtsalt alla kukkuda, nii et parem teeme selle töö ikkagi suvel. Siis küsib üks proua, et tal on maal terve hulk väga vanu. Mustasõstrapõõsaid arvab, et need pärinevad umbes möödunud sajandi 30.-test aastatest. Küsimus on, et kas need tuleks nüüd veel hilja, sügisel või tuleval kevadel välja kaevata, soov on osa põõsaid alles jätta, Ta aga oluliselt väiksemal hulgal. Väinoiskla. Mustasõstrapõõsastele on üle Eesti sõstra-pahklest väga tugevasti peal, eriti on see vanemates aedades vanematel põõsastel ja kõigepealt tuleks need põõsad üle vaadata ja hästi põhjalikult, kas pahklest on peal või mitte. Et kui need põõsad on ikka väga tugevasti nakatunud, siis ei ole küll muudkui need tuleks kõik maha võtta, aga kui seal on mõni väga väärt sort ja seda pahklesta, kas ei ole peaaegu või on üksikutel põõsastel siis on võimalus, kas paljundada Nendestsamadest põõsastest nendele uued istikud või need vanemad, põõsad, mis tahetakse jätta lõigata kõigepealt maatasa. Ja kui nad nüüd nii vanad nagu siin küsiti, et 30.-tesse aastatesse on juba aastakümneid vanad, siis tuleks maapinda tõsta, sest musta sõstra ja muude põõsaste juurestik sügavamalt ja sureb, bana juurestik ja juurestik taastub või ütleme, uus juurestik tekib just kõrgemalt juurekaelast kõrgemalt poolt ja sel juhul peaks maapinda tõstma kasvõi seal 10 20 sentimeetrit, et siis tekib noor juurestik. Ja see põõsas on mõneks ajaks jällegi uuenenud, seda peab otsustama koha peal hoias juba, mis varianti kasutada, kuidas seda maapinda tõstetakse, seda tuleks lihtsalt, et vedada peale kas aiamulda mujalt või siis turbasegust mulda, rammusat mulda ja komposti võib samuti peale panna, sest see välistab ka muu väetamise siis nii et libamisi kuhjata see muld uni 10 20 sentimeetrit sinna oksteni peale ja nii tema siseneb. Aga seda, kas pahklest mustasõstrapõõsaid vaevab, seda näeb ju alles kevadel. Ja näeb juba praegu ja siis ma käisin alles äsja alias vaatamas ja mitte enda aias, aga mõningates teistes seal oli seda päris jube hästi näha. Nii et pahklesta nakatunud pungad on ümmargused, sügistalvel olnud näha nii, et praegu nad juba hakkavad olema ja mida kauem soe püsib praegu seda kiiremini näha hakkavad olema, seda suuremaks, need pungad paisuvad, aga terved pungad on teravatipulised. Et vahe on täiesti märgatav. Kas väga vanu marjapõõsaid saab tugeva tagasilõikamisega noorendada? Saab nii, et tuleks siis kas võtta kogu see põõsas korraga maatasa või siis kahe-kolme aasta peale ära jaotada, nii et need, kõigepealt need kõige vanemad, kõige jämedamad, kõige tumedamad oksad, need tuleks esmalt lõigata ja siis järgmisel aastal kasvab osa noori ukse juurde ja siis järgmisel aastal võtta jälle siis kas pool või siis vastavalt kolmandik vanematest okstest ära. Tänases saates said sõna Aia targad, Jüri Annist ja Väino Eskla. Head nõu saavad aia sõbrad ka veebilehelt www punkt aiendus punkt e.
