Aiatark. Tere kõigile aiahuvilistele Uuelgi aastal katsume teile hüva nõu anda ja tänagi on raadioaia saatele samuti internetiportaalile aiandus, poee saabunud küsimustele vastamas harrastusaednik Mart veerus. Meilt küsitakse, kus ja kuidas hoida üle talve potis konteineris kasvavaid elul on ka taimi, kus neid siis hoida. Mart veerus. Enne saadet me oleme konsulteerinud Eneli kägariga, kes ütleb või huvitab sama moodi, et seda elul on ka siiski kõige rohkem maa sisse kaevata talveks ja kergelt pealt katta, sellepärast et ta ise on seda proovinud pidada ka jahedas trepikojas, kuid seal tekivad kahte tüüpi probleemid. Üks on suur kahjurite kui see, et igat sorti lestasid te le tema peale elama ja samuti kevadel tärkab taim nagu väga varakult ja nendest võrsetest ei pruugi õue viiduna enam elujõulist taime kujuneda. Ja sama peaksin mina oma kogemustest ütlema, et seda elul on ka potis võib talvituda ükskõik kus õues soovitav muidugi teda katta lehtedega ja veel parem, kui saab ta kuidagi maa sisse kaevata, aga mitte keldris ja mitte nii nagu teisi konteinertaimi, nii et just tänu sellele varasele kasvama puhkemisele tooksin mina põhjuseks ja ja siin mees, kellega me rääkisime samast sellest elulõngad talvitamisest ja ja tema ütles, et temal on konteinerites kasvavad elulõngad vana lauda külje pealt seal ja ja ta kuhjab sinna neile peale mahalangenud lehti ja rohkem ega teistmoodi ta neid ei kata ja need on elanud üle kolme aasta sellise kattega üle talve ja nende talvede hulgas on olnud ka see üks hästi ränk talved ja temal on elulõngad kõik elus. Ma arvan, et pigem kardab see elule, on neid kahjureid ja liiga sooja talvitumiskohta, kui külma ütlema. Siis küsitakse, kuidas kasvatada tõrvik liiliat ja kuidas teda talveks katta. Tema kasvatamisega on mul paljuaastane kogemus ja ma olen teda katnud alati ühtemoodi ja niimoodi, et ma tema lehti maha ei lõika. Ma kardan need lehed sügisel kokku, nii et ta moodustaks nagu padjandi ja siis ma olen üks niisuguse poole ruutmeetri või, või teinekord ruutmeetri suurune eterniiditahvel, ma olen lihtsalt vajutanud selle kardatud lehehunniku peale ja asja mõte on selles, et need lehed annavad siiski niisuguse kergekate mullapinnale, aga kõige rohkem see taim kardab siiski liigniiskust, nii et selle Enterniidi tahvli poolt ärajuhitud vesi on juba juba temast poole meetri kaugusel ja ja see taim on väga-väga hästi, toimib tunud kõikidel talvedel muidugi peab ka seal sordivalikuga tegelema, nii et paljud sordid ei ole võib-olla meie kliimas nii vastupidavad, aga, aga igal juhul selle taimega, mis, mis mina olen siit kohalikust aiandist ostnud. See taim on neli-viis aastat ikka väga-väga ilusasti kasvanud. Ja jätkame, inimesed on saanud endale kas suvel kingituseks või ostnud ilusaid lilli, küsitakse nüüd, kuidas neid ületalve hoida. Kõigepealt vajatakse nõuandeid pelarguni üle talve hoidmiseks, eks siis küsitakse, kuidas oleks võimalik pugenud viljad üle talve hoida. Ja augustikuus on üks küsija saanud endale kingiks suure fuksia. Plissamis õitses rõdul mitu kuud ja küsitakse, kuidas teha, et tuleval suvel ta jälle rikkalikult õitseks. No need taimed oma ületalvepidamise poolest on sarnased ja see ruum peaks olema siin, on mille Tallinna botaanikaaiast Urmas Laansoo poolt vastatud Bellarkoonide üle talvepidamise kohta tema siin pakub temperatuuriks kaheksa kuni 14 kraadi. Ma isegi julgeks veel madalamat temperatuuris soovitada, nii et ütleme peaasi, et selles ruumis ei lange temperatuur alla nulli. Nii et ütleme, et selline kartuli säilitamise režiim oleks idea reaalne ja muidugi, kui, kui selles keldris oleks veel olemas aken ja panna see Bellar koon või fuksia või põgon vilja taime sisse aknalaua peale, ükskõik kui väikese aken ka ei oleks, et siis peaksid arvitumine kindlasti õnnistatud saama. Ja muidugi väga oluline on sellistes oludes ka selle taime niiskuse jälgimine, me ei tohi seda taime kunagi ära unustada, nii et ütleme, et samas igav päev seda mullapalli katsumas käia ka pole mõtet, aga, aga selline üle kahe nädala peaks ikka korra käima selle poti juurest, et ja katsuma näpuga selle mulla niiskust, seda silmaga sageli ei olegi näha. Ja pigem ohtlik on ülekastmine kui alakastmine, nii et peaksime kastma. Kui see muld on peaaegu tuhkkuiv, siis kastmas mullapall korralikult läbi potialusele kogunenud vesi tuleb sealt paari tunni pärast ära valada, mis on nagu üleliigne sisse taimsel uuesti või peaaegu kuu aega ilma järjekordse kastmata vastu pidada. Ja samas on näiteks niimoodi, et Helar koonide kohta võiks öelda, et selle taimel ei pruugigi tekkida kasvu seiskus, kui me kasutame lisavalgustust, näiteks ütleme, nende fütopirnidega, mida on saadaval, nii et kui on valgust ja on soojust, taim võib meil aastaringselt õitseda ja kui on valgust meil vähem, siis meil peabki olema temperatuur madalam, aga kõigi nende taimede talvitumine sellisel pluss viie kraadi juures ja võib-olla natuke rohkem, võib-olla natuke vähem. See oleks neile nagu füsioloogiliselt, nii nagu nende looduslikus kasvukeskkonnas seda ette on nähtud nendele taimedele kõige parem. Mul õitsesid aias terve suve rõõmsalt täidisõielised virgad, Liisud. Tõin nad talveks linnakorterisse, kastan küll hoolega ja annan lampidega lisavalgust. Ometi kipuvad nad ära kuivama ja on mure, et uut kevadet nad ei näegi. Kas neid üldse saabki kevadeni toas hoida? Kuigi topeltõielised lemmmaltsa peaksid olema püsikud, seal võib olla küsimus selles, et nad on äärmiselt külmatundlikud, nii et ütleme, et seal nad võisid saada niisugust kerget tööd külma, mis, mis mina oskaksin välja pakkuda. Sest et osad lemmmaltsa taga, need mina ei ole topelt õielisi sorte nende hulgas kohanud on küll ka üheaastased taimed, aga, aga noh edu, et proovige samamoodi lambi all neid edasi hoida ja, ja ma arvan, et kui on tegu öökülmakahjustusega, siis ütleme, seal mullapinnalähedased pungad ja ikkagi need võivad võivad elus olevateks osutuda. Saame siis näha, kes nendest lilledest uut kevadet näevad. Aga on taas esitatud küsimus, et inimene varastas talveks oma roosi, veenad kõhu, ta oli kevade tarbeks istutanud ka mõned krookused ja siin soojal detsembri kuulda avastaseid krookused on juba ligi kaks sentimeetrit maast välja kasvanud. Küsija elab mere ja nüüd on tal hirm, et lillekesed külmuvad pakase saabudes ära, mida peaks ette võtma, kas mullaga katma? Kindlasti ei ole vajadust, nii et kui nad kasvavad rooside vahel, siis neid roose noh, oleneb ka roosisordist, et kas neid on vaja katta või ei ole vaja katta, siis sama saavad ka need krookused, kuigi ma pean ütlema, et need krookused on targemad kui meie, nii et et võib-olla nende, ärge isegi saaks ilma ennustada ja olen ise ka kokku puutunud selle sama asjaga, et ma olen neile sügisel pannud peale näiteks turvast või kuuseoksi seal hästi suured probleemid, imid tekivad kevadel selle kate äravõtmisega, nii et kuuseokstest kasvavad need krookuse kasvud läbi ja me võime selle oksa äravõtmisega lõhkuda. Need kevadel need õrnad taimed ära rabedad kevadel ja samuti turvas jäätub niisuguse imeliku paksu kihina läbi, et igalt poolt mujalt kevadel muld sulanud ja see turvas ikka veel ei ole sulanud, nii et et pigem nagu meil oli eelmises saates jutt, mina näiteks olen kaotanud taimi rohkem sellega, mis seetõttu kui selle tõttu, et ma neid katnud ei ole, et laseme loodusel ikka oma rada käia, me kõiges ei suuda ja pole vajagi vahele segada. Küsitakse varjukangaga katmise kohta, kas rododendronid peaks katma ja kas ühekordsest kangast aitab ja kas kaitseb ka õienuppe külma eest ja kas heitlehised, rodod vajavad kaitset? Siinsele küsimusele vastuseks on meil kiri saadud Aino aaspõllult Henroloogilt, kes on suur asjatundja sellel alal ja tema soovitab neid rododendronid, kata, kui maapind on kergelt külmunud. Heitlehiseid rododendronid, ta pole iialgi katnud oluliseks, ta peab ka sordi valikute, tähendab Hollandist pärit rododendronid vajavad paksemat katet ja samas siin Lätist pärit rododendronid nõrgemat ja niisugused Eestis levinud sordid. Smirnovi katab kauka Aasia leede pori, rododendroni, mis siin Eestimaal on nagu aiast, aeda käivad inimeste käest. Need pole iialgi vajanud mingisugust katet. Mina tahaksin just rõhutada selle rododendroni kohta, et teda tuleks pigem varjutada talvel, sellepärast et taimedele ja eriti just igihaljaste taimedel on kõige ohtlikum olukord see alates veebruarist tekkiv kirgas kevadpäike ja juured asuvad taimel veel jää sees ta uut niiskust endale juurde imeda ei suuda, samas lehepinna kaudu seda aurustub väga palju ja tekib kustutakse seda protsessi füsioloogiliseks kuivamiseks. Nii et seda rododendronid igihaljast. Mina leiaksin, et kõige parem oleks teda katta suure vineertahvliga Enterniit tahvliga, mis on paigutatud juba sügisel tema lõunapoolsele küljele niisuguse viltu maasse taotud puu ja najale. Nii et tekib niisugune nagu pooletelgikujuline kate, mis, mis tegelikult varjab ainult päikest. Nii et, et see lumi, mis meil võib tuisata, see samas annab selle rododendroni neile katet. Kui tuleb vihm, siis mingisugusel määral see vihm voolab seda tahvlit mööda nagu juurtest, rododendroni, juurtest eemale. See omakorda on hea siis liigne niiskus, tuul puhub, see saab alati ära kuivada, nii et mina soovitaksin ikkagi, et mida vähem ja kergemalt me katame, aga märgusõna oleks varjutamine päikesest. Ja siis on meile kirjutanud üks aias kellel on aeda istutatud mikroPjotad ja kaks roomavad kadakad. Ta küsib, et kas see on normaalne, kui nad muutuvad värvuselt vasekarva pruunideks. Mikrobiotatan istutatud savisele niiskele mullale pool varjule, selle kohale aga roomavad. Eakad on liivasel pinnal täispäikeses. See aiapidaja on suur asjatundja või on talle väga head nõu antud, sellepärast et need kasvutingimused, et näiteks mikroPjota ongi nii maakeeli Öeldes varju kadakas, nii et ta võib kasvada nagu sõnajalgadega koos niisuguses täiesti kohas, kus päike talle isegi naerata seal pooleks tunniks päeva jooksul. Aino Aaspõllupeenrale roog on ka selle küsimuse vastamise puhul just rõhutanud, et see ongi nende taimede normaalne käitumine peale külmasid. See on seotud biokeemiliste protsessidega taime sees ja, ja seoses just tema Vastupanuga külmadele tekivad niisugused värvimuutused taimedes. Seda ei peaks pelgama ja isegi mikroPjotad sorte ma ei tea, aga on olemas ka spetsiaalsed roomavate kadakate sordid, mille sordi mõte seisnebki tema kaunis talve värvuses. Et minul on näiteks üks, mis läheb niukseks lillakas halliks, kohe. Üks üks niisugune kadakas on olemas, kuigi laeval töötav Madis Jürima ütles, et et Eestis need muutused värvis on palju väiksemad, et tema õpingu ja osad viis aastat on Kanadas olnud, kus sügisel on ka väga palju päikest ja samastamise päike ja see külm omavahel muudkui vahelduvad. Öösel on külm, päeval päike, seal pidid need värvid veel jõulisemalt esile kerkima. Kui meil. Seda kõike teeb siis külm, mida talv meile ohtralt pakub. Aitäh, Mart, veel. Head nõu saavad aia sõbrad ka veebilehelt www punkt aiendus. Kohtume tuleval pühapäeval samal ajal.
